Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-15-6393 (13240103580)
Kohtunik
Anu Ammer
Kriminaalasi
B.U süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2) ja § 319 lg 1 järgi
Menetlusliik
Käskmenetlus
Süüdistatav
B.U , isikukood XXX; Venemaa kodakondsus; keskharidusega; emakeel vene keel; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
Valeriy Eremin (kokkuleppel)
Prokurör
Pavel Gordijevski
Resolutsioon
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1, kohus
B.U süüdi tunnistada KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ulatuses. B.U süüdi tunnistada KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista B.U-le lõplikuks liitkaristuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ulatuses, s.o summas 480,00 eurot. Kohaldada B.U suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kaheaastase katseaja jooksul.
Mõista B.U-lt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse menetluskuluna 585,00 eurot sundraha, mis KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrikuust 2015 igakuiselt vähemalt 58,50 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.07.2016. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700057093 ning selgitus: „B.U , 1-15-6393, menetluskulu”. Kui menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et B.U kahtlustatakse KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 2 p 2) ja KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. II Süüdistuse sisu B.U süüdistatakse selles, et tema 16.08.2013.a kella 22.30 paiku xxxx linnas xxxx maja juures kasutas füüsilist vägivalda N K suhtes, nimelt lõi teda pesapallikurikaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel moel pani B.U toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse B.U selles, et tema, 03.01.2015.a kella 00.30 paiku xxxx linnas xxxx politseiosakonnas, esitas politseiametniku Dmitri Kravtšenkole teadvalt vale kuriteokaebuse sellest, et tema elukaaslane S V kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Sel moel pani B.U toime teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, s.o. KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokuratuur taotleb asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör märgib, et teise astme kuritegude tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on võimeline rahalist karistust kandma. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada B.U süüdi: KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ulatuses; ning KarS § 319 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista B.U-le lõplikuks liitkaristuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ulatuses s.o. 480 eurot. Arvestades sellega, et süüdistatav on varem kohtulikult karistamata, teeb prokurör ettepaneku kohaldada B.U suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kaheaastase katseaja jooksul. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt B.U süüdistustes saabus kohtusse 10.08.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud samuti 10.08.2015. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määrade kohta. Kuritegude toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu N K ülekuulamise protokolliga (andis ütlusi, et B.U lõi teda pesapallikurikaga vastu pead, millega põhjustas füüsilist valu ja kehavigastusi), SA Narva Haigla patsiendikaardi ärakirjaga (N K tuvastati silmalau ja silmaümbruse lahtine haav), tunnistaja I K ülekuulamise protokolliga (andis menetlejale pesapallikurika), tunnistaja S P ülekuulamise protokolliga (andis ütlusi, et ta nägi pealt, kuidas B.U lõi N K pesapallikurikaga vastu pead), asitõendi vaatlusprotokolliga (pesapallikurika vaatlus), kannatanu B.U ülekuulamise protokolliga (kahtlustatav B.U esitas teadvalt vale kuriteokaebuse) ja kahtlustatav B.U ülekuulamise protokolliga (tunnistab oma süüd osaliselt). Tegemist on teise astme kuritegudega. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus B.U käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. Teo toimepanemise hetkel kehtinud KarS § 121 näeb teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Teo toimepanemise hetkel kehtinud KarS § 319 lg 1 näeb teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava B.U karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus leiab, et süüdistatav B.U puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb B.U süüdi tunnistada KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2) ja KarS § 319 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses ehk 480 eurot arvestades miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ning asjaolu, et mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, kohaldab kohus KarS § 73 lg 1 ning määrab, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub prokuratuuri poolt tehtud ettepanekuga 2-aasta pikkuse katseaja osas. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul.
Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.