1-12-11776
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2015, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-11776
Kohtunik
Astrid Asi
Kohtuistungi sekretär
Marju Palm
Tõlk
Irina Ogurova
Asi
Viru Vangla noorteüksuse Narva talituse kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline ettekanne nr 10-3/23925-1 K P suhtes
Hooldusalune
KP Elukoht: XXX; isikukood: XXX; XXX; XXX; emakeel: XXX ei tööta. Varasem karistatus: - 11.09.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 184 lg 1 järgi, KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 3 aastat.
Istungil osalenud isikud
Kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina, Viktoria Semjonova Kriminaalhooldusalune K P
Kohtuistungi toimumise aeg
12.08.2015, 10.09.2015
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele K P Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.08.2013 kohtuotsusega nr 1-12-11776 mõistetud karistus – 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust (ehk 840 tundi üldkasulikku tööd). Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu K P poolt tehtud üldkasulik töö 523 (viiesaja kahekümne kolme) tunni ulatuses, so 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust.
1-12-11776 KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus K P kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks K P vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu K P ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.08.2013 kohtuotsusega nr 1-12-11776 tunnistati K P süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse, 1 aasta vangistust, osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati K P mõistetud karistus – 1 aasta ja 2 kuud vangistust, 840 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati K P üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.08.2013 kohtuotsus jõustus 22.08.2013. 27.07.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 10-3/23925-1 K P suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakoralisest ettekandest nähtub, et K P on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. K P on talle täitmiseks määratud 840 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 495 tundi. Hooldusaluse poolt on sooritamata 345 tundi üldkasulikku tööd. Kuna üldkasuliku töö tegemine kulges mitterahuldavalt koostas hooldusametnik 18.09.2014 erakorralise ettekande. Kohus jättis aga taotluse karistuse täitmisele pööramiseks 09.10.2014 määrusega rahuldamata. Kohus leidis, et vaatamata rikkumistele, oli K P veel ligikaudu aasta aega üldkasuliku töö tegemiseks ja kava täitmiseks. Kohus arvestas ka sellega, et K P pani kuriteo toime alaealisena. Kohus leidis, et K P tuleb anda veel üks võimalus enese parandamiseks. Kuid ka pärast kohtumääruse tegemist ei teinud K P korralikult üldkasulikku tööd. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 3 kirjalikku hoiatust. Samuti ei ilmunud K P 23.03.2015 ja 22.07.2015 ettenähtud registreerimistele.
1-12-11776 11.11.2014 antud seletuses kriminaalhooldusalune kirjutab, et tema ei täitnud üldkasulikku tööd, kuna oli juhutööl. 01.12.2014 antud seletuses K P kirjutab, et tema ei täitnud üldkasulikku tööd, kuna oli Tallinnas ning aitas sugulasel kolimisega. 24.03.2015 antud seletuses kriminaalhooldusalune kirjutab, et ajavahemikul 20.02-27.02.2015, 09.03.2015 ei ilmunud üldkasuliku töö teostamiseks kohale, kuna tegi juhutööd. 23.03.2015 ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, kuna magas sisse. 18.05.2015 antud seletuses K P kirjutab, et tema ei täitnud üldkasulikku tööd, kuna asus tööle. 25.06.2015 antud seletuses kriminaalhooldusalune kirjutab, et tema sai jalatrauma, kuid arsti poole ei pöördunud, oli kodusel ravil. 24.07.2015 antud seletuses K P kirjutab, et ei ilmunud registreerimisele, kuna ajas registreerimisaja sassi. Arvestades seda, et K P hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja juhindudes KarS § 69 lg-st 6 palub kriminaalhooldaja pöörata K P mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui K P ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldaja vastavalt KrMS § 429 lg-le 1 ettepaneku, võtta K P vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata K P Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.08.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. 12.08.2015 kohtuistungil palus hooldusalune K P jätta taotlus rahuldamata ning anda talle võimalus teostada üldkasulikku tööd. Ta ei täitnud kohustusi korrektselt, kuna pidi tööl käima, et raha teenida. 10.09.2015 kohtuistungil selgitas hooldusalune K P taaskord, et ka kahe kohtuistungi vahelisel ajal ei saanud ta kõiki ajakavas ettenähtud töid sooritada, kuna oli tööl. Töölepingut tal sel ajal ei olnud, oli katseajal. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek K P suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS (alates 01.01.2015 kehtiv redaktsioon) § 69 lg 6 sätestab, et juhul kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsiooni kohaselt võrdus kaks tundi üldkasulikku tööd ühe päeva aresti või vangistusega. Riigikohus leidis lahendis nr 3-1-1-18-15, et KarS § 69 lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel tuleb kantud karistuse kestuse arvestamisel võtta aluseks sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus üldkasuliku tööga asendatud. Kuna K P suhtes asendati vangistus üldkasuliku tööga 13.08.2014 kohtuotsusega,
1-12-11776 tuleb kohaldada karistusseadustiku vana redaktsiooni ja lähtuda samast suhtest, mis oli süüdimõistvas kohtuotsuses ehk 1 vangistuspäev võrdub 2 tunni üldkasuliku tööga. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune K P ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajakavadele. Samuti ei esitanud rikkumiste kohta tõendeid, mis kinnitaks mõjuvate põhjuste olemasolu. Määratud 840 töötunnist on käesolevaks ajaks teostatud 523 tundi ning tegemata tunde on
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.