lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4765/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 09.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-4765/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-4765/20Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.10.20151-15-4765/33Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja11.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Prokurör

Aarne Pruus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.september 2015.a. Rapla

Kohtuistungi aeg

08.september 2015.a.

Kriminaalasja number

1-15-4765

Kriminaalasi

F.J-i süüdistusasi KarS § 424 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

F.J , isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti, keskeri haridusega, töötu, perekonnaseisult lahutatud, kolm korda kriminaalkorras karistatud, viimati 18.oktoobril 2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg. 2 p.1 järgi vangistusega, milline asendati üldkasuliku tööga, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxx xxxx

Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Krinal

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 180 lg 1 ja 3, 305 lg 1, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ning 319 lg 1 ja 2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.J KarS § 424 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemises, mis seisnes sõiduauto Opel registrimärgiga 875 MBK juhtimises Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudis Uugivälja teel 15.mail 2014.a. kella 19.45 paiku ja karistada teda vangistusega üks (1) aasta ja (6) kuud. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 15.-16.maini 2014.a. on vangistusest kaks (2) päeva kantud ja vangistuse kandmata osaks jääb üks (1) aasta viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS § 65 lg. 2 ja 69 lg. 7 kohaselt suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 18.oktoobril 2013.a. mõistetud seitsme (7) kuu ja kahekümne seitsme (27) päevasest vangistusest ära kandmata osa s.o. kuuekümne kolme (63) päeva võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista vangistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud ja üks (1) päev.

Vangistus pööratakse täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ja F.J on kohustatud kohtu poolt teatatud ajal ilmuma vangistuse kandmise kohta. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest ning sõidukulu hüvituseks kokku 616.80 eurot. Määratud kaitsja tasu ja sõidukulu hüvitus jätta riigi kanda. Välja mõista F.J-ilt riigi tuludesse 585 eurot sundraha. Sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o ühes kuus kokku 48.75 eurot. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99915700062499 ja selgituseks kohtuasja nr 115-4765. Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule viieteist päeva jooksul arvates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on teistel kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist mitteteatamise korral jõustub kohtuotsus 17.septembrist 2015.a. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu F.J süüdistatakse selles, et ta juhtis 15.mai 2014.a. õhtul Rapla maakonnas Rapla vallas Purila külast Hagudi alevikku kaupluse juurde ja sealt kella 19.45 paiku Hagudi külas Uugivälja teel Purila suunas sõiduautot Opel Vectra registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis – tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 1,34 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p.1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema poolt välja hingatud õhus on ühe liitri kohta vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. F.J-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht F.J ei tunnista end süüdi ja kaitsja on seisukohal, et auto juhtimine F.J-i poolt ei ole tõendatud. F.J-i poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et samal hommikul tuli tema juurde AS, kellel oli kaasas alkoholi. Sama päeval tema juures olnud EP käis jalgrattaga Hagudis poes ja tõi õlut. Enne autoga Hagudisse poodi sõitmist F.J ise alkoholi ei joonud. Algul seisnud auto poe juures. F.J-iga kaasas olnud EP hakanud suhtlema poe juures olnud meestega, kes plaanisid minna kuskile sauna pidu pidama. F.J ostnud poest alkoholi ja ajanud poe ees meestega juttu. Seejärel sõitnud

F.J ja E.P autoga poe juurest umbes 500 kaugusele elumaja juurde. F.J läinud majast paarisaja meetri kaugusel olevasse istumiskohta, kus kohtus HN. Sama elumaja juurde istumiskohta järgnes poe juurest üks I nimeline mees, kellega E.P poe juures suhelnud oli. Siis läksid E ja I autosse, kus hakkasid viina jooma. F.J vihastanud E.P käitumise peale ja hakanud jalgsi Purila poole minema. Võtmed olnud autos. F.J jõudnud minna umbes kilomeetri, kui tema auto sama I juhtimisel järgi jõudis ja mööda sõitis. Auto kadunud silmist ja eespool olnud kuulda heledam laks. Selle peale hakanud F.J jooksma ja kui auto juurde jõudis, siis näinud sama Indreku nimelist meest jooksmas K maja juurde. Auto mootor veel töötanud, F.J jätnud selle seisma ja võtnud võtmed eest ära. EP tulnud autost välja juhiukse kaudu, enne istunud ta juhi kõrval. I nimeline mees läinud auto juurest kohe ära. 10-15 minuti pärast tulnud politsei, enne seda päästeamet. Jalgsi tulles olnud F.J kaasas pudel viina, mida jõi. Viina oli ta joonud ka enne Hagudis istumiskohas. F.J ei oska põhjendada, miks ta kohtueelsel uurimisel kinnitas, et Hagudi poolt talle järgi jõudnud autot juhtis E.P, et ta ise istus peale ja pärast seda läks E.P juhitud auto teelt välja. (t.l. 60-62) Kohtu seisukoht Auto juhtimise F.J-i poolt Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p.1 nimetatud alkoholijoobe seisundis saab tõendatuks lugeda ainult pärast Hagudi külast ärasõitu Uugivälja teel kuni teelt väljasõiduni, sest ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, et auto juhtimine Purilast Hagudi kaupluse juurde vastas Liiklusseaduse § 224 lg. 2 ette nähtud väärteo tunnustele. Tekkinud kahtlus tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Alkoholisisaldust 0,75 milligrammi või enam liitri kohta F.J-i poolt välja hingatud õhus oma elukohast Hagudi kaupluse juurde sõitmise ajal ei saa tõendatuks lugeda ainult selle põhjal, et samal õhtul kella 21.00 paiku oli F.J-i poolt välja hingatud õhus alkoholi sisaldus 1,34 milligrammi liitri kohta. Samuti ei saa F.J-i alkoholijoovet tõendatuks lugeda AS ja EP ütluste alusel, kes viibisid enne Hagudisse sõitu F.J-i korteris ja kinnitavad ühist alkoholi tarvitamist. Kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused F.J-i tegevuses s.o. auto juhtimine alkoholijoobe seisundis on tõendatud ja F.J-i vastuväited ümber lükatud järgmiselt:

1.Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatud politseiametnik MH ütlustes. Neist nähtub, et teade teelt välja sõitnud auto kohta saabus enne kella 20.00-i. Hagudist on sündmuskohale umbes 1,5 km. Päästeamet oli kohale jõudnud varem. Auto oli Hagudi poolt tulles paremale pool tee ääres kraavis. Kohapeal olid EP ja F.J , kelledele päästjad viitasid kui autoga sõitnuile. Mõlemal oli tunda alkoholilõhna. Küsimuse peale, kes autot juhtis, vastas F.J, et juhtis EP. Pärast eraldi rääkides avaldas E.P tunnistajale, et tegelikult juhtis autot Aivar ja et algul ei tahtnud ta viimasele halba. F.J-i väide oli aga, et autot juhtis E.P , kes oli tahtnud õppida autot juhtima. K ellestki kolmandast isikust F.J ei rääkinud. Jutt oli ainult Purilasse korterisse jäänud sõbrast. Nad olid käinud autoga Hagudis poes. E.P rääkis veel tunnistajale, et tagasi sõites oli F.J hakanud kihutama. Hiljem Rapla politseijaoskonnas tunnistas E.P veel kord, et tema ei tea auto juhtimisest midagi ja et miks tema peaks auto rooli minema. Sündmuskohal kellegi käes alkoholipudeleid ei olnud. Autos oli neid küll. Auto võtmed olid F.J-i taskus. F.J ei tahtnud võtmeid anda ja need tuli jõuga ära võtta, et saaks auto lukku panna. E.P rääkis veel, et tema oli istunud tagaistmel, kuna esimene parempoolne uks ei pidanud lahti käima. Seda ust kohapeal tõesti väljastpoolt lahti ei saanud.
2.Tunnistaja LK ütlustest nähtub, et tema maja on sama tee ääres ja sel õhtul hoovis olles oli kuulda autoga teelt väljasõidule iseloomulikke helisid. Tunnistaja läks hoovist välja ja nägi F.J autost juhiukse kaudu välja tulemas. Juhi kõrvalt tuli autost välja üks naine. Kedagi kolmandat autost välja ei tulnud. Naine oli purjus. Mees nii purjus ei tundunud olema, aga mees jõi pärast veel viina ja pakkus teistele. Tunnistaja oli kohal kuni päästeameti tulekuni. Ta seisis autost umbes 5 meetri kaugusel ja veendus, et inimestega oli kõik korras. Auto oli tulnud Hagudi poolt, sõitnud vastu kivi ja teinud 180 kraadise pöörde. Järgmisel päeval nägi tunnistaja seal sama meest ja tunnistaja tõmbas oma autoga auto teele tagasi.
3.Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki kohaselt kontrolliti F.J-i seisundit tõendusliku alkomeetriga 15.mail 2014.a. alates 21.03 kuni 21.12 ja F.J-i poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 1,34 milligrammi alkoholi. (t.l. 32 ja 33) Kui teade teelt välja sõitnud autost saabus kella 20.00 paiku, siis pidi alkoholi sisaldus F.J-i poolt välja hingatud õhus olema ka auto juhtimise ajal vähemalt 0,75 milligrammis ühe liitri kohta. Alkoholi sisalduse määra arvestades tuleb kuritegu lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. Asja lahendamisel ei ole oluline vastuolu tunnistajate M.H ja L.K ütluste vahel: L.K kinnitab, et naine tuli välja eest juhi kõrvalt ukse kaudu ja M.H kinnitab, et seda ust avada ei olnud võimalik. Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et L.K nägi F.J tulemas juhikohalt. Tunnistaja EP ütlusi Hagudi kaupluse juures tundmatute noormeestega kohtumise, Indreku nimelise mehe kaasatulemise, sama mehe poolt Hagudist ära sõites auto juhtimise ja F.J-i poolt jalgsi äramineku kohta ei saa lugeda usaldusväärseteks. Kohtueelsel uurimisel 16.mail 2015.a. on E.P avaldanud, et autot juhtis nii Purilast Hagudi kaupluse juurde kui ka pärast Hagudist tagasi kuni teelt väljasõiduni F.J, kelle päästmiseks tahtis auto juhtimise esmalt enda peale võtta. (t.l. 15-17) Hagudi poe juures Indreku nimelise mehega kohtumisest ja viimase poolt auto juhtimist ei ole E.P ega F.J kohtueelsel uurimisel avaldanud. 05.novembril 2014.a. antud ütlustes on E.P rääkinud kohtumisest Hagudi poe juures olnud meestega, kavatsusest koos pidu pidada, I või H tulekust F.J-i autosse ja ärasõidust F.J-i juhtimisel poe juurest istumiskohani. Samal ülekuulamisel on E.P veel kinnitanud, et esmalt juhtis Hagudist ära sõites autot tema ja hiljem asus autot juhtima sama I või Heintsi nimeline võõras mees, kes ka teelt välja sõitis. Erinevate ütluste andmise põhjust E.P seletada ei oska. Samal põhjusel ei saa usaldusväärseteks lugeda ka F.J-i poolt kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. AS ja HN ütlused tõenditele midagi ei lisa. A.S tuli samal päeval F.J-i elukohta ja tal oli kaasas alkoholi, mida koos F.J-i ja E.P jõid. H.N kinnitab , et ta nägi F.J maantee poolt jalgsi tulemas elumajade juures olevasse istumiskohta, kus korraks puhkas jalgu ja pärast läks jalgsi Purila poole. F.J-i autot H.N sel päeval ei näinud. F.J samal ajal kinnitab, et ta tuli kaupluse juurest elumajade juurde autoga ja oli istumiskohas pikemat aega. Seepärast ei saa H.Nuhkati ütlusi lugeda ka usaldusväärseteks. Tõendeid süüd ega õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise kohta F.J-i käitumises ei ole. Samuti ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. F.J on sama kuriteo eest varem kaks korda karistatud. Arutataval juhul ei olnud F.J suuteline autot teel hoidma, millega põhjustas teistele liiklejatele kõrgendatud ohu. KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mida antud juhul ei saa lugeda väheseks. Seepärast peab kohus õiguskorra kaitse huvides ja F.J-i poolt edaspidi raskete liiklusalaste süütegude ärahoidmise eesmärgil vajalikuks mõista karistuseks vangistuse sanktsioonis ettenähtust mitte vähem kui pooles ulatuses. Rahaline karistus on KarS § 424 järgi F.J-ile juba 26.aprillil 2011.a. mõistetud. 02.mail 2012.a. karistas kohus F.J KarS § 424 järgi vangistusega, mille kandmisest vabastas KarS § 74 lg. 1 järgi katseajaga. Seega ei vastaks rahaline karistus enam õiguskorra kaitse huvidele. Katseajal toime pandud kuritegude eest karistas kohus 18.oktoobril 2013.a. F.J vangistusega, mille asendas üldkasuliku tööga. Arutatav kuritegu toimus üldkasuliku töö tegemiseks ette nähtud aja jooksul ja töötunnid ei olnud kuriteo ajaks ja ei ole ka kohtuistungi ajaks tehtud. Seepärast ei ole võimalik mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või vangistuse kandmisest vabastamine KarS §§ 73 lg. 1 või 74 lg. 1 alusel. Kohtuistungi ajaks on tegemata töötundide arv 127, millele vastab kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 69 lg. 6 järgi 63 päeva vangistust. Tegemata üldkasulik töö tuleb KarS § 69 lg. 7 kohaselt asendada vangistusega ja selle võrra suurendada arutatava kuriteo eest mõistetavat karistust. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohus vajalikuks ei pea, kuna põhikaristus on piisavalt range ja hoiab ära süüdistatava poolt liiklusalaste süütegude toimepaneku. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkus ei saa tuleneda üksnes asjaolust, et süüdistatav juhtimisõigust omab. Menetluskuludest peab kohus vajalikuks jätta kaitsja tasu ja sõidukulu hüvituse riigi kanda, sest F.J

on töötu ja tema sissetulek 2013.a. oli 1584 eurot. Päeva keskmiseks sissetulekuks kujunes 0,64 eurot. Kindla töö ja sissetuleku saamine on ilmselgelt raskendatud ka pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt peab kohus menetluskulusid määrates arvestama kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid ja võib jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või määrata ositi tasumine, kui kulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Kohus leiab, et praegu on niisuguse olukorraga tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.