Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtuotsuse õiguslik alus

06.05., 11.05., 13.05. ja 09.06.2015, avalikul kohtuistungil

KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319 § 341, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 176 lg 1 p 2, § 179 lg 1 p 2 § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p5

G.D T A S:

EDVIN RUMP süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust; EDVIN RUMP süüdi tunnistada KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust; EDVIN RUMP süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust; EDVIN RUMP süüdi tunnistada KarS § 12 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel , enne 07.04.14 toimepandud kuritegude eest (s.o KarS § 266, § 203 ja § 201 järgi kvalifitseeritava d kuriteod) mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda selle karistusega, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust kaetuks 07.04.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega otsusega mõistetud karistus. KarS § 65 lg 2 järgi liita karistusele KarS § 121 järgi mõistetav karistus , s.o 1 aasta vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates 27.08.2014. R.A süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust; R.A süüdi tunnistada KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel , üksikkaristusest raske ima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 7 kuud vangitust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 1 aastase katseajaga. Allutada R.A katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi. S.N süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust; S.N süüdi tunnistada KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 al usel, üksikkaristusest raske ima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 7 kuud vangitust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 1 aastase katseajaga. Allutada S.N katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi. L O süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust; L O süüdi tunnistada KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust ; L O süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel , üksikkaristusest raske ima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 9 kuud vangitust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 4 kuulise katseajaga.

Allutada L O katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi. K V süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust; K V süüdi tunnistada KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel , üksikkaristusest raske ima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 7 kuud vangitust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 1 aastase katseajaga. Allutada K V katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 j a 8 sätestatud kohustusi. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata R.A-le , S.N-ile , L Oale ja K Vule katseajaks kriminaalhooldusametnik ja kohustada neid katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas:

TSIVIILHAGID

L Ui poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 alusel mõista süüdistatavatelt Edvin Rumpilt, R.A lt, S.N ilt, L Oalt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt – tsiviilkostjatelt M Rlt ja L Oalt) ja K Vult (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt – tsiviilkostjatelt

K Vult ja A V ult) solidaarselt välja L U i kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 4000,00 (neli tuhat) eurot ja varalise kahju hüvitisena 251,00 eurot, mis tuleb tasuda K Ei arvelduskontole nr xxxx xxxx. Rahuldada M L (a/a xxxx) tsiviilhagi summas 534,99 eurot ja mõista see tema kasuks välja Edvin Rumpilt ja Indrek Väljakivilt, kellelt nimetatud tsiviilhagi on välja mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja20.10.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5464.

ASITÕENDID

2 puidust lillealuse detaili, mis on paigutatud Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Ekspertiisiks esitatud sündmuskohajäljed / I k tl 56/, mis on hoiul riiklikku sõrmejä lgede registris – hävitada vajadusel kohtuotsuse jõustumisel; - R. R esitatud salvestis CD-l asub toimikus ümbrikus kirjega „Salvestus 14240103318“ - hoida kriminaalasja juures. -

Menetluskulud Võttes arvesse süüdistatavate taotlusi, nende varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus väljamõistetavat sundraha 1⁄2 võrra ja jätab kaitsjatasud riigi kanda ning ülejäänud osas võimaldabmenetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. V älja mõistaEDVIN RUMPILT menetluskulu riigituludesse: - 292,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel; - 1 euro kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu; - 60,38 eurot kannatanu L Ui kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel; - 383,40 eurot DNA- ja sõrmejälje ekspertiiside kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; - 30,50 eurot K. Hile teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 757,78 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes al ates oktoobrist 2015 igakuiselt vähemalt 63,15 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2016. V älja mõista R.A-lt menetluskulu riigituludesse: - 292,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel - 1 euro kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu; - 60,38 eurot kannatanu L Ui kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel; - 383,40 eurot DNA- ja sõrmejälje ekspertiiside kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 727,28 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2015 igakuiselt vähemalt 60,61 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2016. V älja mõista S.N-ilt menetluskulu riigituludesse: - 292,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel; - 1 euro kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu; - 60,38 eurot kannatanu L Ui kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel; - 383,40 eurot DNA- ja sõrmejälje ekspertiiside kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel;

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 727,28 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2015 igakuiselt vähemalt 60,61 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2016. V älja mõista L OALT, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt – tsiviilkostjatelt M R (elukoht xxxx) ja L O (elukoht xxxx) menetluskulu riigituludesse: - 292,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel; - 1 euro kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu; - 60,38 eurot kannatanu L Ui kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel; - 383,40 eurot DNA- ja sõrmejälje ekspertiiside kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 727,28 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2015 igakuiselt vähemalt 60,61 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2016. V älja mõista K VULT, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt –tsiviilkostjatelt K V ja A V, (elukoht xxxx ) menetluskulu riigituludesse: - 292,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel; - 1 euro kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu; - 60,38 eurot kannatanu L Ui kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel; - 383,40 eurot DNA- ja sõrmejälje ekspertiiside kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 727,28 eurot tasuda ositi 12 kuu jo oksul, tasudes alates oktoobrist 2015 igakuiselt vähemalt 60,61 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2016. älja mõista V N.T-lt menetluskulu riigituludesse: - 292,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel; - 1 euro kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu; - 18,70 eurot sundtoomise kulu erikuluna KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel; - 30,50 eurot K. Hile teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 342,70 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2015 igakuiselt vähemalt 28,56 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2016. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida selgitus „nimi, 1 -14-10049, menetluskulu.“ Edvin Rumpi viitenumber 99915700060556 R.A viitenumber 99915700060569 S.N-i viitenumber 99915700060572 L Oa viitenumber 99915700060598 K Vu viitenumber 99915700060608 N.T viitenumber 99915700060611 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded ko htutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista süüdistatavatelt Edvin Rumpilt, R.A lt, S.N ilt, L Oalt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt – tsiviilkostjatelt M Rlt

ja L Oalt) ja K Vult (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt – tsiviilkostjatelt K Vult ja A Vult) , igaühelt730,40 eurot (s.o kokku 3652,00 eurot ) kannatanute L Ui ja K Ei valitud kaitsjale adv. Robert Sarvele makstud tasu katteks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel, mis kannatanute taotlusel kanda K Ei arvelduskontole nr xxxx xxxx. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 30.09.2015 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 09.10.2015.

I SÜÜDISTUS

Edvin Rump on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema tungis ukse juurest leitud võtmega ukse avamise teel ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013 ebaseaduslikult valdaja loata koos R.A , L Oa, S.N-i ja K Viga xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja. Seega Edvin Rump tungides grupis teise isikutega ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakse Edvin Rumpi selles, et tema ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013 olles ebaseaduslikult tunginud xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja vandaalitses seal koos R.A , L Oa, S.N-i ja K Viga, mille tagajärjel muudeti kasutamiskõlbmatuks enamus majas olnud asjad, sh mööbel, kütteseadmed, kodumasinad, elektroonikaseadmed, sanitaartehnika, kööginõud, toiduained, kosmeetiktarbed, dokumendid, palm, jt väiksemad asjad; samuti said rikutud seinad, laed, uksed, aknad, pliit, ahjud, põrandakatted. Asjade rikkumise ja hävitamisega tekitati L Uile varaline kahju kokku 30 033,51 euro ulatuses, millest 15 070,51 eurot kulus hoone taastamistöödele ja 14 963 euro ulatuses rikuti ja hävitati hoones olnud asju. Seega Edvin Rump rikkudes ja hävitades võõrast vara, tekitades sellega olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakse Edvin Rumpi selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, müüs 10.12.2013 koos Indrek Väljakiviga J K poolt Edvin Rumpi elukohta xxxx unustatud M Lle kuuluva tahvelarvuti Ipad koos tahvelarvuti kotiga koguväärtusega 534,99 eurot OÜ-le Laada Telefonid asukohaga Laada 16 Rakvere. Seega Edvin Rump isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pöörates isikute grupis tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Edvin Rumpi selles, et tema: - 11.08.2014 kella 21.00 paiku xxxx tänava vahelisel kruusateel lõi alaealist J L ühel korral jalaga kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning jätkas kannatanu peksmist rusikatega näo

piirk onda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi vasaku silma piirkonnas; - vahetult peale J. L peksmist 11.08.2014 kella 21.00 paiku xxxx tänava vahelisel kruusateel haaras käega alaealisel T B kõrist ja kägistas, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu; - 11.08.2014 kella 23.00 paiku xxxx maja hoovis peksis alaealist A I, rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - vasaku silma paistetuse, verevalumi vasakul põsel, muhud pea piirkonnas, suu limaskesta haavad; - 15.08.2014 kella 02.30 paiku koos N.T-ga peksis alaealist K H it xxxx asuvas hoones – alustas E. Rump, peksis kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult pea ja keha piirkonda, samal ajal lõi N.T kannatanut 2 korral jalaga selja piirkonda, ning mõni hetk hiljem, kui oldi xxxx hoonest välja mindud lõi E. Rump veelkord kannatanut jalaga rindkere piirkonda ja jätkas kannatanu peksmist rusikatega pea piirkonda, ning mõned minutid hiljem kui oldi edasi liigutud ja jõutud xxxxasuva õppesõidu platsi lähedusse, lõi veelkord kannatanut jalaga rindkere piirkonda, sama tegi kohe ka N.T . Peksmisega põhjustas E. Rump K. H ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – koljusisese vigastuse, s.o paremapoolse kõrvakelmealuse verevalumi, verevalumid mõlema silma piirkonnas, pehmete kudede turse ja marrastused paremal küünarvarrel. Seega Edvin Rump pekstes teisi inimesi, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.A on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema tungis ukse juurest leitud võtmega ukse avamise teel ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013 ebaseaduslikult valdaja loata koos K Vi, L Oa, S.N-i ja Edvin Rumpiga xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja. Seega R.A tungides grupis teise isikutega ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakse R.A selles, et tema ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013, olles ebaseaduslikult tunginud xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja vandaalitses seal koos Edvin Rumpi, L Oa, S.N-i ja K Viga, mille tagajärjel muudeti kasutamiskõlbmatuks enamus majas olnud asjad, sh mööbel, kütteseadmed, kodumasinad, elektroonikaseadmed, sanitaartehnika, kööginõud, toiduained, kosmeetiktarbed, dokumendid, palm, jt väiksemad asjad; samuti said rikutud seinad, laed, uksed, aknad, pliit, ahjud, põrandakatted. Asjade rikkumise ja hävitamisega tekitati L Uile varaline kahju kokku 30 033,51 euro ulatuses, millest 15 070,51 eurot kulus hoone taastamistöödele ja 14 963 euro ulatuses rikuti ja hävitati hoones olnud asju. Seega R.A rikkudes ja hävitades võõrast vara, tekitades sellega olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.N on antud kohtu alla süüdistatuna selles, ettema tungis ukse juurest leitud võtmega ukse avamise teel ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013 ebaseaduslikult valdaja loata koos K Vi, L Oa, R.A ja Edvin Rumpiga xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja. Seega S.N tungides grupis teise isikutega ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakse S.N i selles, et tema ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013, olles ebaseaduslikult tunginud xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja vandaalitses seal koos Edvin Rumpi, L Oa, R.A ja K Viga, mille tagajärjel muudeti kasutamiskõlbmatuks enamus majas olnud asjad, sh mööbel, kütteseadmed, kodumasinad, elektroonikaseadmed, sanitaartehnika, kööginõud, toiduained, kosmeetiktarbed, dokumendid, palm, jt väiksemad asjad; samuti said rikutud seinad, laed, uksed, aknad, pliit, ahjud, põrandakatted. Asjade rikkumise ja hävitamisega tekitati L Uile varaline kahju kokku 30

033,51 euro ulatuses, millest 15 070,51 eurot kulus hoone taastamistöödele ja 14 963 euro ulatuses rikuti ja hävitati hoones olnud asju. Seega S.N rikkudes ja hävitades võõrast vara, tekitades sellega olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L O on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema tungis ukse juurest leitud võtmega ukse avamise teel ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013 ebaseaduslikult valdaja loata koos S.N-i, K Vi, R.A ja Edvin Rumpiga xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja. Seega L O tungides grupis teise isikutega ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakse L Oa selles, et tema ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013, olles ebaseaduslikult tunginud xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja vandaalitses seal koos Edvin Rumpi, K Vi, R.A ja S.N iga , mille tagajärjel muudeti kasutamiskõlbmatuks enamus majas olnud asjad, sh mööbel, kütteseadmed, kodumasinad, elektroonikaseadmed, sanitaartehnika, kööginõud, toiduained, kosmeetiktarbed, dokumendid, palm, jt väiksemad asjad; samuti said rikutud seinad, laed, uksed, aknad, pliit, ahjud, põrandakatted. Asjade rikkumise ja hävitamisega tekitati L Uile varaline kahju kokku 30 033,51 euro ulatuses, millest 15 070,51 eurot kulus hoone taastamistöödele ja 14 963 euro ulatuses rikuti ja hävitati hoones olnud asju. Seega L O rikkudes ja hävitades võõrast vara, tekitades sellega olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakseL Oa selles, et tema ajavahemikus 24.08.2013 kuni 01.09.2013 vaba juurdepääsu teel varastas A Akodust, aadressil xxxx, kolme l korral, ühel korral koos A A ja K H, teisel korral koos A A ja N-T B ning kolmandal korral koos A A viimase ema K T kuuluvaid kullast ehteid – kaelaketi koos kuloniga väärtusega 198,13 eurot, kaelakti koos kuloniga väärtusega 575,20 eurot, abielusõrmuse väärtusega 41,54 eurot, sõrmuse väärtusega 60,72 eurot, kõrvarõnga väärtusega 41,54 eurot, sõrmuse väärtusega 130. - eurot, kõrvarõnga väärtusega 39,63 eurot, käeketi väärtusega 332,34 eurot, kokku 1419,10 euro väärtuses. Seega L O võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis olid toimepandud isikute grupis ja süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K V on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema tungis ukse juurest leitud võtmega ukse avamise teel ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013 ebaseaduslikult valdaja loata koos S.N-i, L Oa, R.A ja Edvin Rumpiga xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja. Seega K V tungides grupis teise isikutega ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Veel süüdistatakseK Vi selles, et tema ajavahemikus 16.06.2013 kuni 19.06.2013, olles ebaseaduslikult tunginud xxxx L Uile kuuluvasse ja K Ei kasutuses olevasse maamajja vandaalitses seal koos Edvin Rumpi, L Oa, R.A ja S.N iga , mille tagajärjel muudeti kasutamiskõlbmatuks enamus majas olnud asjad, sh mööbel, kütteseadmed, kodumasinad, elektroonikaseadmed, sanitaartehnika, kööginõud, toiduained, kosmeetiktarbed, dokumendid, palm, jt väiksemad asjad; samuti said rikutud seinad, laed, uksed, aknad, pliit, ahjud, põrandakatted. Asjade rikkumise ja hävitamisega tekitati L Uile varaline kahju kokku 30 033,51 euro ulatuses, millest 15 070,51 eurot kulus hoone taastamistöödele ja 14 963 euro ulatuses rikuti ja hävitati hoones olnud asju. Seega K V rikkudes ja hävitades võõrast vara, tekitades sellega olulise kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.T on antud kohtu alla süüdistatuna selles, ettema peksis 15.08.2014 kella 02.30 paiku koos Edvin Rumpiga alaealist K H i xxxx asuvas hoones, kus K. Hi peksmist alustas E. Rump ja samal ajal kui E. Rump peksis kannatanut rusikatega ja jalgadega valimatult pea ja keha piirkonda, lõi N.T lõi kannatanut 2 korral jalaga selja piirkonda, ning mõned minutid hiljem kui oldi edasi liigutud ja jõutud xxxx asuva õppesõidu platsi lähedusse, lõi E. Rump veelkord kannatanut jalaga rindkere piirkonda ja sama tegi kohe ka N.T . Peksmisega põhjustas N.T K. Hile füüsili st valu ja tervisekahjustusi – koljusisese vigastuse, s.o paremapoolse kõrvakelmealuse verevalumi, verevalumid mõlema silma piirkonnas, pehmete kudede turse ja marrastused paremal küünarvarrel. Seega N.T pekstes teist inimest, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID K T kuldehete varguse episood (KarS § 199 lg 2 p 7, 9) Süüdistatav L O tunnistas end süüdi täies mahus, andes ütlusi, et lihtsalt oli vaja saada raha shoppamise jaoks. At tunneb ja tean juba ammu, aga suhelnud ja koos väljas käinud olid umbes viimased pool aastat. Kirjutas mingil ajal Ale ja küsis otse, kas tal või ta vanematel on kulda. Ta ütles, et on ja nad läksid A juurde, aitasid otsida. A ütles ja näitas väga täpselt, mida võib võtta, tal oli endal ka huvi raha saamise vastu. R T viis asjad pandimajja, ta arvates, et see on A enda kuld. A sõnade järgi olla osad kõrvarõngad tema omad. Raha jagasid neljaks tema enda, A, R ja K vahel. Järgmisi kordasid ta ei mäleta täpselt, kuid teab, et Ksaatis A le sõnumeid, siis me said kokku ja R viis kulla pandimajja. Ühe korra viis kulda pandimajja ka E O, aga tema ei teadnud kogu loost üldse midagi ja ei küsinud raha ka. Ja ühel korral ei olnud At ennast kodus, kuna ta pidi vanematega maale sõitma. Aga ta jättis võtmed xxxx infoletti ja siis me käisid N -T B ise A kodus ehteid võtmas. 01. septembril tirisA ema ta oma autosse ja viis politseisse. Kahetseb oma tegu. Kannatanu K T andis ütlusi, et kui hakkas 01.09.2013 Tallinna sõitma ja tahtis panna kullast kaelakee kaela ja siis avastas, et kõik ehtekarbid olid tühjad. Tütre käest sai pika pinnimise peale teada, et L O ja K H olid ehted võtnud. Oletas, et asjad viidi pandimajja. Luutaris selgus, et nii see oligi. Uurijale saatis meili teel arvutis piltide pealt tehtud fotod varastatud esemetest ja tütre telefonist väljavõtted, kus olid sms -id, milles nõuti veel ehteid ning et tütar paneks võtme info lauda. Tütrel olid need sõnumid telefonis alles. Tänu enda kiirele tegutsemisele on kõik ehted tagasi saanud. Tunnistaja A A seletas, et tunneb L O a juba kooliajast, lähemalt hakkasid suhtlema 2013. Olid siis sõbrannad. L hakkas tundma huvi tema ema kulla vastu ja siis hakka s pressima, et ta saaks koos K H tulla nende poole korterisse. Lasi nad sisse, kuna nad käisid peale ja ta ei osanud muud moodi käituda selles olukorras. Kinnitas, et ta ise ei olnud väga huvitatud raha saamisest. Nad võtsid meelepärased asjad, siis said linna peal R T kokku ja tema viis asjad Luutarisse. Tema sai 50 eurot, K ja L said 150 eurot ja R sai 5 eurot. Hiljem L ja K helistasid kogu aeg ja tahtsid veel kulda saada. Ähvardasid ning kuna oli L Oa surve all ning kartis teda, siis jättis korteri võtme d xxxx infoletti, järgmisel päeval kodus vaatas ema karbist, et nad olid vähemalt ühe suurema kaelakee võtnud. Seekord tema raha ei saanud. Kolmas kord oli veel kui L tahtis, et t a võtaks veel midagi, valis ühe väikse asja välja- sai selle eest 5 eurot, L 15 eurot ja R 5 eurot.

Tunnistaja R T andis ütlusi, mis asjaoludel ja millal pandimajale kuldehteid müüs ja tunnistaja T V selgitas, mis ajavahemikus, millistel päevadel ja missuguseid kuldehteid R T pandimajale müüs. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikk e tõendeid: OÜ Luutar esitatud andmed kuldehete ostu- müügi kohta; Asitõendi üleandmise- vastuvõtmise akt ja a sitõendi vaatlusprotokoll, mis t õendab, mis kuldehted OÜ Luutar politseile välja andis ning nende vastavust kannatanu poolt kirjeldatule; tunnistaja R T esitatud võlatunnistus, mis tõendab et tema on OÜ Luutar ees võlgnik summas 919,64 eurot seoses 26., 28., 29. ja 31.augustil 2013 s õlmitud laenulepingutega; Kriminaalmenetluse lõpetamise määrused K H, N-L B ja A A suhtes. Süütegu on tõendatud, see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja süüdistatav L Oale inkrimineeritud, õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. M L tahvelarvuti omastamise episood (KarS § 201 lg 2 p 1, 4) Edvin Rump tunnistas end süüdi täies mahus ja andis ütlusi, et kuiJ K unustas oma tahvelarvuti tema juurde, siis tekkis tal mõte see endale võtta ning raha saamiseks pandimajja viia. Püüdis seda arvutit pandimajja viia, aga ei õnnestunud, sest oli alaealine. Lõpuks tema ema pani oma allkirja tehingule alla, kinnitas, et arvuti on tema oma. Ema ei tundnud huvi, kust see saadud on. Sai vist 150 eurot ja raiskas selle ära. Tunnistaja J K seletas, et tunneb Edvin Rumpi tunnen teiste sõprade kaudu, on tema pool xxxx käinud. Oli R O sünnipäeval Rumpi juures ja pani oma tahvelarvuti koolik otiga seal Rumpi juures xxxx kapi otsa ja lahkudes unustas selle sinna. Koju jõudes tuli meelde ja kirjutas Edvinile, kes lubas ära tuua, kuid ei toonud. Ülejärgmine päev käis arvutit seal ise otsimas, aga sai ainult koti koos Wifi-ruuteriga tagasi, arvutit ei olnud. Politsei kaudu sai teada, et see arvuti oli pandikasse müüdud. Tunnistaja I K andis ütlusi, et temale kuulus 2013.a. lõpul firma Laada Telefonid OÜ. Rumpi teab kliendina, kes on päris palju kordi firmas käinud, kas remontinud midagi või ostnud. Ükskord oli tal kaasas tahvelarvuti, ütles, et tema oma ja kuskil peol olla keegi näppinud seda arvutit ja mingi turvakoodi peale pannud, mida tema ei tea. Ta oli sel ajal alaealine, tema käest asja osta ei saanud, läksid tema ema töö juurde lasteaias ja Rumpi ema lubas tehingu ära teha. Pani arvutile normaalse hinna ja see osteti ruttu, 1-2 päevaga ära. Politseist sai hiljem teada, et selle arvutiga olid probleemid. Kannatanu M L andis ütlusi, et 2013.a. kevadel millalgi soetas tahvelarvuti, maksis ca 530 eurot. Arvuti kuulus temale, kuid kasutama hakkas seda alaealine poeg J. 2013.a. detsembris unustas ta arvuti Rumpi juurde xxxx, kus peeti J sõbra sünnipäeva. Kuna arvutit ära ei toodud, siis J läks sellele ise järgi. Arvutikott oli kuskil kapis peidus ja selles oli wifi ruuter, kuid arvutit ennast ei olnud. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid: A J kirjalik kinnitus ostja I. K tahvelarvuti kuulumise kohta talle; Viru Maakohtu 20.10.2014 otsus nr 1-14-5464 Tõendab, et samas kuriteojuhtumis on I. Väljakivi süüdi mõistetud.

Süütegu on tõendatud, see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgija süüdistatav Edvin Rumpile inkrimineeritud, õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. K Hi, J L, T Bi ja A I i kehalise väärkohtlemise episoodid (KarS § 121) Süüdistatav Edvin Rump tunnistas end süüdi teiste isikute peksmises, andes ütlusi, mis kattusid muude uuritud tõenditega. Oma tegusid normaalseks ei pidanud, seletas, et põhjuseks võib olla liigne viina võtmine ja halvad sõbrad. Peksmiste kohta andis ütlusi, et kõik sai alguse sellest, et ta lõhkus Audi klaasi ära ja keegi levitas seda juttu. Minu huvi oli saada kokku J, T, Ai ja T , kes kõik võisid olla jutu levitajad. A ütles, et J olla juttu levitanud. Selle eest lõi J t rusikaga näkku, jalgadega kehasse ta Jt ei peksnud. Järgmisena võttis T Bil kuskilt õla juurest kinni, aga ei mäleta, et oleks teda kägistanud, arvas, et hoidis lihtsalt näppe kõrisõlmel. B sai selle eest, et ta mingeid jutte levitama ei hakkaks. Keegi aga ütles, et siiskiA oli jutte rääkinud ja siis ta lõi Ait rusikaga näkku ja siis põlvega. Jalgadega teda küll ei peksnud. Vahepeal oli kõvasti joonud. 15.08.2014 jõid Madisega tema korteris vist j a K midagi telefonis Madisega ülbitses, ta kuulis läbi telefoni. Võttis telefoni enda kätte ja käskis tal ülbitsemise ära lõpetada, aga siis hakkas K ka temaga ülbama, mis seisnes lihtsalt mölisemises. Kt lihtsalt teab xxxx vahelt. Läks teda tema koju ots ima, tahtis rääkida, aga teda polnud kodus. Läksid Madisega tema juurde tagasija jõid edasi. Siis tuli A suitsu küsima ja juhatas K asukoha kätte. Läks ja lõi Kt paar korda rusikaga näkku ülbitsemise eest, hiljem lõi teda veel jalaga. Seega peksis kahel korral, aga palju hoope oli, ei mäleta. Seda ei tea ega näinud, kas Madis ka Kt peksis. Süüdistatav N.T tunnistas, et 15.08.2014 ööst mäletab väga vähe, ainult seda, et olid Edviniga joonud, et olid purjus, et K ülbitses temaga, me kohtusid, alguses lõi Edvin esimesena Kt rusikaga näkku ja siis lõin ka tema 2- 3 korda jalaga ja hiljem õppesõidu väljakul lõi ma teda veel jalaga keha piirkonda. Rohkem midagi ei mäleta. Kannatanu K H andis kohtuistungil ütlusi, et Edvin Rump ja N.T on tema sõbrad ja vaenu nende vahel ei olnud. Millalgi 14. augusti pai ku kõndis xxxx vahelises parklas, kui tekkis sõnavahetus Madisega ja Madis hakkas teda rusikahoopidega peksma, kuid pihta ta ei saanud. Jooksis mänguväljakule ja kukkus ja siis tekkis maas Madisega rüselus, mille käigus lõi teda vaba käega näkku 2 korda. Madis läks minema. Löömast tegid video inimesed, kes juhtusid seda pealt nägema. J L oli ka seal. Hiljem helistas Madis nagu poleks midagi juhtunud, kuid oli ta vastu telefonis tõre ja siis ta ähvardas ülbitsemise pärast. Hiljem tulid samal põhjusel kõned ka Edvinilt süüdistustega ülbuses. Järgmisel öösel oli koos J Lga ühes mahajäetud hoones, nägid Madist tulemas ja siis tulid sinna ka M J, A G ja Edvin Rump ja siis hakkas kaklus pihta. Edvin peksis teda rusikatega näkku ja Madiselt tuli 2 jalahoopi selga. Tal olid käed näo ees ja parem käsi sai viga, natuke oli valus ja käsi oli tuim. Edvin peksis selle eest, et ta olla telefonis vastu hakanud, ülbe olnud. J laskis jalga, kuid M ja A nägid peksmist pealt. Ähvradati, et kui püsti tõuseb, saab uuesti peksa ja kui nendega kaasa ei lähe, siis saab ka uuesti. Ei mäleta, kumb ähvardas, kas Madis või Edvin. Sai siiski püsti, läks teistega koos majast välja, tegi suitsu ja siis lõi Edvin teda rinna piirkonda jalaga. Kukkus selja peale ja sai veel rusikahoobid Edvinilt. Järgnevalt läksid xxxx vana õppesõiduraja juurde, istusid seal ja Madis lõi teda jalaga rinna piirkonda. Kukkus. Edvin ei lubanud Madist rohkem lüüa, rääkis ise temaga ja siis lõi veel jalaga näkku korra. Siis hakati lahku minema, kuid käsi hakkas hullemini valutama, helistas kiirabisse. Madis käskis politseile öelda, et sai mingitelt suvalistelt linna peal peksa. Kiirabis andiski esialgu valetunnistuse. Kogu selle loo juures põhipeksja oli ikkagi Edvin. Madisele olen peksmise andestanud. Edviniga ei ole suhelnud.

Kannatanu K Hi ema R R seletas, et Madis oli K sõber. Tol öösel otsis poega taga, kuid ei leidnud, telefoni ta ei võtnud, suhelda sai sõnumite teel. Ta kirjutas, et koju ei tule, kuna kardab. Mänguväljakul juhtunust olid pealtnägijad politseisse teatanud ja talle näidati filmitud videot. Sai aru, et laps on hirmul. Kuskil 9 paiku ilmus mu ukse taha Edvin, kes otsis Kt. Ta tahtis oma sõnul Kga rääkida, ku na K pidada ülbitsema. Hommikul helistas uurija, et laps on haiglas. Kannatanu J L seletas, et kuni selle peksmise looni olid Edviniga sõbrad, pärast seda enam ei ole. Asi sai alguse sellest, et istusid Edvini ja M istusime xxxx tankla juures ühes võõras Audis ja lahkudes lõi Edvin, kes oli purjus, selle auto esiklaasi puruks. Edvin ähvardas, et kui sellest loost xxxx jutt lahti läheb, siis annab peksa. Aga jutt läks lahti juba järgmisel päeval, kuid ta ei tea, kes rääkis. Edvin lõi talle jalaga kõhtu ja peksis rusikatega näkku arvates, et tema levitas juttu Audi esiklaasi lõhkumisest, vahepeal kägistas veel Tt. Kui Edvin oli minema läinud, siis helistas T tema emale, kuna ta ise ei saanud, sest nuttis valust. Ema tuli patrullautoga järgi. Nägin pealt ka seda, kuidas N.T K t xxxx mänguväljakul taga ajas ja teda jalaga kõhtu lõi. Kannatanu T B andis ütlusi, et olid Edviniga sõbrad siis, kui taxxxx elas. Kinnitas J. L juttu Audi esiklaasi lõhkumisest purjus Rumpi poolt ning et sama ähvardus Rumpi poolt juttude levitamise kohta. Nägi pealt, kuidas Edvin Jt peksis, vahepeal Edvin kägistas ka teda nii, et ta ei saanud üldse hingata. Helistas J emale, kes tuli neile järgi. Tunnistaja L L seletas, et 11.augustil kell 21.14 helistas poeg, ütles, et sai peksa. Edasi kirjeldas lugu poja sõber T B, kes ütles, et Edvin Rump oli Jt peksnud ja põhjus oli mingites tühjades juttudes ja Audi asjas. Traumapunkti ei lubanud J ennast viia, sest Edvin oli ähvardanud, et saab uuesti sel juhul peksa. Ka politseiga suhtlemise eest lubas Edvin Jle uuesti peksa anda. Kannatanu A I seletas, et enne peksmise lugu sai Edviniga päris hästi läbi. Asi sai alguse sellest Audi loos ja Edvinil oli teadmine, et tema olla nagu politseis käinud ja midagi üles andnud. Tegelikult kuulis seda lõhkumise lugu T Bi käest. Edvin tuli tema koju süüdistama ja ei uskunud mingeid vastuväiteid. Edvin tuli tema kodu hoovis talle kallale, lõi rusikaga näkku mitu korda ja põlvega ribidesse oma 4 -5 korda ja kui ta lõpuks kukkus, siis lõi jalaga kõhtu veel paar korda. Silm oli sinine ja sinikad. Isa tuli majast välja ja hakkas Edvini peale karjuma, Edvin ähvardas, et kui isa tuppa tagasi ei lähe, siis läheb kogu mu perekonnal halvasti. J peks mist nägi pealt, see toimus xxxx tänaval, üle raudtee asuval teel, peksis jalaga kõhtu ja vastu selga ning rusikatega näkku. Tt kägistas vahepeal, nii et sel läks nägu punaseks. Kannatanu A I seletas, et läks maja välisuksele, et poeg Ait koju kutsuda, kuna oli juba hilja. Nägi, et poeg oli kodu lähedal mingi võõra noormehega, nad vestlesid omavahel. Peksmist pealt ei näinud, pojal mingeid vigastusi ka ei näinud. Tunnistaja A G seletas, et tunneb nii N.T kui ka Edvin Rumpi, nad on tema sõbrad nagu ka K H . Nägi pealt, kudas Edvin Kle peksa an dis: peksis käte ja jalgadega igale poole. Ka Madis peksis vahepeal jalgadega Kt ribidesse. K oli siruli pikali maas, Edvin lükkas. Edvin peksis rohkem kui Madis. Aga nad peksid teda ükshaaval. Asi lõppes sellega, et K kutsus endale ise kiirabi, tal oli si lm rullis. Peksmise põhjuseks olevat olnud see, etK oli Etsi rotiks sõimanud.

Kohtuistungil uuritud kirjalik ud tõendid: Väljatrükk Google Maps'ist, millel A. G viitab fotodel xxxx, xxxx ja xxxx kohtadele, kus K. Hi peksti ja kuhu kiirabi tuli ning J. L viitab fotodel xxxx vahelisel alal peksmiskohale; K Hi patsiendikaart, statsionaarne epikriisi ja kiirabikaart , mis tõendavad kuriteo toimepanemise aega, tuvastatud trauma tunnuseid; Isiku ekspertiisiakt , mis tõendab K. Hil tuvastatud tervisekahjustusi, nende raskust ning vigastuste saamise asjaolusid. Süüte od on tõendatud, need on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ja süüdistatavatele Edvin Rumpile ja N.T-le (K H episood) inkrimineeritud, õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. L Uile kuuluvasse maamajja ebaseaduslik sissetungimine ning seal asjade rikkumine ja hävitami ne(KarS § 266 lg 2 p 3 ja § 203) Edvin Rump, R.A, L O, S.N ja K V tunnistasid end nendes kuriteoepisoodides süüdi täies mahus ja andsid ütlusi, mis on kooskõlas muude kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega. Süüdistatav Edvin Rump seletas, et sel päeval jõi ta üksi kodus õlut. Ei mäleta, kas helistasid tüdrukud temale või tema neile, igal juhul läks neile xxxx autoga järele, viis nad naabrite maja juurde, ütles, kus võti on ja ise läks autot koju viima. Teised olid juba majja sisse läinud, jõi d köögis viina, ühines nendega. Mingil hetkel hakati lõhkuma, ise lõhkus külmkapi, sauna eesruumis diivani lõikus noaga puruks, mingi kapi, muusikakeskuse kõrvalt lõhkus kõlarid ära ja viskas kuhugi. Mingil ajal läks koju magama, seega lahkus esimesena. Ei mäleta, kes lõhkumist alustas, aga mingi hapukoore värk oli. Vabandada ei ole julgenud. Süüdistatav R.A andis kohtuistungil ütlusi, et mäletab, et hakkasid xxxx neljakesi, ilma Edivinita, jooma, siis sattusid kuskile majja ja seal hakkasid lõhkuma. Edviniga said xxxx väljudes kokku. Olid viiekesi, st tema, Targo, L, K ja Edvin. Selles majas polnud ta varem käinud, Edvin juhata s sinna minekut. Neil oli üks viin ka kaasas, mille jõid selle maja õue peal ära. Temaei hakanud esimesena lõhkuma, ei mäleta, kes hakkas, aga kipsseina ja ühe akna tegi katki. Majas olnud kiivri viskas teise korruse mingisse aknasse. Oli palju joonud, ei saanud suurt millestki aru. Kahju oli küll hiljem, aga ta ei tea, miks lõhkus teiste vara. Sai aru, et on teistele kahju tekitanud ja kahetses oma tegu. Süüdistatav S.N seletas, et Aigarit teab lasteaiast saati, Etsiga käis kunagi ühes kool is, aga ei kippunud suhtlema, Lt ja Kt on xxxx paar korda näinud, aga otseselt suhtlemine puudus. K õik sai alguse xxxx, kus istusid kiriku pühapäevakoolis ja jõid ohtralt viina ja lahjasid gine. Viinasid oli kas 1 või kaks, ei mäleta, ginid olid suured, 1, 5 liitrised ja neid oli vist 6 tükki. Olid viiekesi: tema, Aigar, K, L ja R. R ei puutu üldse asjasse, jõi väga vähe ja nendega kuskile kaasa ei tulnud. Kellelgi tuli mõte kuskile suvilasse minna. Keegi helistas Edvinile ja nad hakkasid algul jala minema ning jõudsid mingile kruusateele, kus Edvin tuli autoga vastu ja viis nad autoga xxxx, selle maja juurde. Tema teada pidi see suvila olema, aga oli hoopis korralik ja puhas maja. Keegi ütles mulle, et ukse peal on pruss ja prussi peal on võti. Kõige pikemana seltskonnast, võttis selle võtme sealt alla, and is vist L kätte ja läksi d võtmega majja sisse. Koridoris olid trimmerid ja väiksed jalgrattad. Köögis oli vist kohvipaks maas. Mingit lõhkumise plaani polnud, oligi lihtsalt mõte, et istume seal lihtsalt natuke. Aigariga istusid köögis ja võtsi d viina, Ets tuli ka. Ei mäleta, kust lendas hapukoor minu jope peale. Oli piisavalt purjus juba , ärritus ja keeras laua kummuli. Järeldas, et tema sellest teost läkski kogu

lõhkumine lahti. Ise lõhkus köögis pliidi kogu kupatusega ära, käe lõi läbi kipsseina, rohkemat ei mäleta. Lõhkuma hakkasi d vist kaheteistkümne paiku ja lõpetasi d kuskil nelja-viie ajal hommikul. Aigar tõmbas teisel korrusel olnud teleka kummuli. Teiste kohta ei oska öelda, mida keegi tegi, sest ei näinud. Vabandama kannatanu ees ei ole olnud valmis, kuna julgust ei ole, kuid tegu kahetseb. Süüdistatav K V andis ütlusi, et tunneb Edvinit varasemalt, tuttavate kaudu, teab, kus ta elab, on tema pool kodus käinud. Aigarit ja Targot teab nägupidi pik emat aega juba. L on sõbranna. 16.06-19.06.2013 viibis xxxx kandis. Oli koos L, Aigari, Targo ja Edviniga. Tahtsid lihtsalt juua. Kirikumajas jõi siidrit ja viina ning kuna oli purjus, siis kõiki selle päeva sündmusi ei mäleta. Ei mäleta, kelle idee oli s inna majja minna, aga neil ei olnud lihtsalt kohta, kus olla. Edvin teadis, kus selle maja võti asub ja ütles seda. Ei mäleta kõike ka selles majas toimunut, sest vahepeal magas, aga kaineks ei jõudnud ennast magada. Teab, et õhkus ära laelambi ja peksis boilerit. Oma tegu kahetseb ja on häbi. Julgust ei olnud, et kannatanutega ühendust võtta. Süüdistatav L O andis ütlusi, et jõi koos seltskonnaga kirikumajas.Aigarit teadis juba üle aasta, K ga suhtles igapäevaselt, Edvinit teadis ka. Ainult Targot ei teadnud. Edvin tuli n eile järele, rääkis ,et ta naabritel on mingi suvila, kus saab ja võib, ta teab, kus on võti. Targo kui kõige pikem võttis võtme, andis selle tema kätte ja tema andis selle oma korda Edvinile, kes keeras ukse lahti. Edvin rääkis, et ta on kunagi selles majas käinud lapsi hoidmas ja ta ei saanud aru, et sinna majja kindlasti sisse minna ei tohiks. Istusid köögis ja jõid viina. Nn hapukoore lendamisest ei tea ta midagi, aga tundus , et kõik algaski sellest, et Targo keeras laua ümber. Lõhkumise õhinat selgitada ei oska. Tunnistas, et peksis raudlatiga peeglit, kapipeeglit ja voodipeeglit, lõhkus ära kirjutuslaua koos sahtlitega. Teise korruse viimases toas lõhkus ära ühe seina ja Kga koos lükkasi d ühe kapi ümber. Kaineks saada vahepeal ei olnud võimalik, kuna kogu aeg sai viina peale joodud. K peksis haamriga lampe alla. Kahetses oma tegu ja avaldas, et siiralt vabandab kannatanute ees. Varem ei olnud vabandamiseks julgust, nii häbi oli. Kannatanu K E seletas, et kolis emale kuuluvasse majja 2013.aasta suvel ning elab seal elukaaslase ja lastega. Enne seda kasutasid maja peale tema veel õed ja vanemad. Õde ja õemees avastasid lõhkumise, helistasid xxxx elavatele vanematele, ema tuli Eestisse, koos koostasid kahjustatud vara nimekirja. Vara hävitamise hüvitamise aluseks on võetud soetamismaksumused, kuna nende esemete ostmiseks pidid me raha koguma ja teenima ja nad ei soovinud neid asju välja vahetada. Kindlustus soovitas ka sellise aluse võtta. Soetamismaksumuse ja soetamisaeg on emaga koos taastatud mälu järgi, dokumente alles ei ole ja kui mõni oligi, siis see hävitati laamendamise käigus. Taotles, et mittevaralise kahju suuruse las otsustab kohus. Kahtlustas algusest peale Rumpi, kes elab nende majast umbes 150 meetri kaugusel ja on nende tulekute ja minekutega kursis. Kuni majas koristasid, elasid renditud haagises 3 päeva (30 eurot päev) kokku 90 euro eest. Pea b seda maja oma lapsepõlvekoduks ja koduks. Närvidega arsti juures ega psühholoogi juures pole käinud. Kindlustussummat ei vaidlustanud. Kannatanu L U andis K Ei ütlustega kattuvaid ütlusi ja seletas täiendavalt, et juhtunu pärast Eestisse tulemiseks oli sunnitud xxxx töölt puhkuse võtma, mistõttu puhkusefond vähenes, kuna koristamise jaoks muud varianti ei olnud, aga see ei olnud ju puhkus sisuliselt. Nõutud hüvitistest ei tagane. Kindlustusummat ei vaidlustanud, kuigi oli võimalus saada 10 000 eurot ja kindlustus kohaldas kulumisprotsenti. Psühholoogi poole pole pöördunud, kuigi oli shokis ja öösiti ei maganud. Turvatunnet kodus enam pole. Ära lõhuti pildid, fotod (mälestused),

koolide lõputunnistused, diplomid, pulmakingid, reisidelt kaasa toodud meened, toalilled, eriti sünnipäevaks kingitud kõrbepalm. Tunnistaja A I seletas, et L U on tema abikaasa ema. xxxx maja kuulub abikaasa vanematele ja nad elasid seal paar aastat koos abikaasaga. Praegu enam ei ela, kuid käib seal korra kuus muru niitmas. N ii ka seekord juunis 2013, läks muru niitma, kui nägi kiivrit ülemise korruse aknas, vaatas aknast sisse, nähes, et majas oli k õik segi pekstud. Helistas politseisse ja majja sisse enne ei läinud kui koos politseiga, kuid e ga sisse eriti ei pääsenudki, sest segi pekstud asjade hunnikud olid ees. Neist pidi üle ronima. Maja oli laenudega kild killu haaval üles ehitatud, rabatud ööd ja päevad tööd teha, majas olid fotod ja mälestusesemed ja kingitused mis olid aastate jooksul peres kogunenud ja kogutud. Kõik oli ära lõhutud. L U püüdis mingeid asju sorteerida koristustööde käigus ja nuttis. Aga maja ümbrus oli korras, õue peal lõhkumise jälgi ei olnud. Tunnistaja K I seletas, et L U on tema ema ja xxxx maja oli tema kodu. Abikaasa läks sinna muru niitma ja helistas, et kõik on lõhutud. Majas oli metsik ja lauslõhkumine toimunud, isegi torud olid seinte pealt ära kistud. Toiduained olid kapist maha tõmmatud, hügieenisidemed olid täisjoonistatud ja kleebitud seinte peale, kõik mis andis , oli puruks löödud. Seega see ei olnud ainult lõhkumine, vaid ka mõnitamine. Juriidiliselt kuulub maja emale, kuid see on tegelikult kogu pere kodu. 2011.aastal elas ta ise seal oma perega, nüüd pidi õde sinna elama kolima. Õde oli töölt juba lahkumisavalduse esitanud, et xxxx oma perega xxxx elama tulla. Neil oli plaan majas natuke ümberehitusi teha kuigi maja oli täiesti korras ja renoveeritud. Seletas, et tema jaoks ei ole see maja enam kodu, kuna tal on seal majas hirm. Majas olid aastate pikku soetatud asjad. Vara oli kindlustatud ja osaliselt kindlustus hüvitas vara maksumuse. Summa üle vaidlust ei olnud. Vara nimekirja ei saanud aga kaugeltki kõiki asju, mis tegelikult majas olid ja ära lõhuti, ainult suuremad asjad said kirja. Aga kõik majas olnud asjad olid kasutuskõlblikud ning ei vajanud välja vahetamist. Majja jäid kõik koolitunnistused, diplomid, lapsepõlvepildid. Ta ei saa kunagi oma lastele näidata pilte ajast, kui nende ema väike oli. Samuti olid majas ema mälestus - ja väärtesemed, mis ära lõhuti: tema diplomid, leeripildid, serviis, reisidelt ostetud meened jne. Tunnistaja A P seletas, et U, kellega tema pere perekonniti suhtleb, elavad temast umbes poole kilomeetri kaugusel, Nad olid maja peaaegu täielikult ära renoveerinud ja kogu sisu, kaasa aravatud mööbel, oli uus, see tähendab, et viimastel aastatel ostetud. Rumpid on nende naabrid üle tee. Ku i U murutraktor oli katki, siis tema pere niitis sel ajalnende õue. Kui läks vaatama, kas ja kust on vaja veel niita ja siis nägi ükskord segadust õue peal - vanal autol olid kõik uksed ja pagasnik lahti, laste mänguasjad olid laiali loobitud, suur bassein oli veest tühjaks lastud. Majas sees t a ei käinud, kuna uks oli kinni ja ta teadi s, et neid ei ole kodus. Hiljem küla peal arutati asja ja kahtlustati Rumpide peret, kuna nad ei meeldinud kellegile, sest Edvin sõitis öösiti autoga ringi, muusika oli põhjas, ju siis tema isa lubas. Aga ta häiris tööl käivate inimeste öörahu. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll , mis õendab t majja sissetungi, asjade rikkumise ja hävitamise asjaolusid; Kannatanu K Ei esitatud nimekiri kahjustatud varast, milles on loetletud rikutud või hävitatud asjad nende maksumuse ja soetamisajaga; Väljavõte kinnistusregistrist, mis t õendab xxxx kuulumist L. U; If P&C Insurance AS väljastatud andmed L Ui kindlustusjuhtumi kohta tõendamaks kindlustuse poolt L. U kahjustatud asjade eest välja makstud hüvitise ja majakarbi taastamise

maksumuse asjaolusid, s.o kui palju iga rikutud asja eest hüvitati ja mis iseloomuga töid taastamistöödel tehti , samuti tõendab L. U omavastutuse suurust; Maksekorraldus nr 257, 21.08.2013 L. U omavastutuse kulu kandmise kohta; Kannatanu L Ui hagiavaldus, mis tõendab asja rikkumise ja hävitamisega tekitatud kahju suurust ja iseloomu.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas kriminaalasjas ei ole olnud vaidlust ühelegi süüdistatavale esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni üle – kõik süüdistatavad on end süüdi tunnistanud kõigis süüteo episoodides ja aru saanud, et oma tegudega on nad kannatanutele kahju põhjustanud ning et see kahju tuleb hüvitada. A insaks vaidluse esemeks on käesolevas kohtuasjas L Uile kuuluvasse maamajja ebaseadusliku sissetungimise ning seal asjade rikkumis e ja hävitamisega süüdistatavate poolt põhjustatud kahju suurus ja selle hüvitamise ulatus. Seega keskendub kohus varalise- kui mittevaralise kahjunõudega tsiviilhagiga seonduvale. KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kui ka mitte eelneva vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevuse selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Gruppi kuuluvate isikute tegevus on omistatav tervikuna kõigile grupi liikmetele, sest konkreetsed osateod ei ole eristatavad ajas ja ruumis. Kaastäideviimise korral algab süüteo toime panemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. L Uile kuuluvasse maamajja ebaseaduslik sissetungimisel ning seal asjade rikkumisel ja hävitamisel tegutsesid Edvin Rump, R.A, S.N, L O ja K V kaastäideviijatena. KarS § 266 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi või piirdega alale ebaseaduslik tungimine . Objektiivsest küljest on KarS § 266 järgi kvalifitseeritav kuritegu vältav süütegu, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja sealt väljumisega. Sissetungimine on igasugune õigusvastane sisenemine, milleks on kahtlemata ka suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamine. Selles, et tegemist oli hoone ja eluruumiga, ei ole vaidlust. L U ile kuuluv elamu ei olnud kindlasti süüdistatavate valduses või omandis. Valdaja tahte vastane on tegevus, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud. KarS § 266 süüteokoosseisu subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ja koosseis on täidetud, kui tegu pannakse toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Leian, et süüdistatavate poolt grupis omavoliliselt ebaseaduslikult ning valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja eluruumidesse tungimine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. KarS § 203 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises, mis subjektiivsest küljest eeldab vähemalt kaudset tahtlust.

Edvin Rump, R.A, S.N, L O ja K V olid süütegude toimepanemise ajal kõik alaealised, süüvõimelised ja nende süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad said aru oma teguviisist ja tegutsesid otsese tahtlusega, põhjustades olulise kahju. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas M L on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi tahvelarvuti, mis Edvin Rumpi poolt maha müüdi, maksumuse osas. See kuriteoepisood on kohtueelses menetluses eraldatud kaheks eraldi kriminaalasjaks ning Indrek Väljakivi on selles asjas süüdimõistetud ja kahjusumma on temalt Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5464 välja mõistetud, kuid kuna ühiselt toimepandud kuriteo eest vastutavad süüdlased solidaarselt, siis ka selle episoodi puhul peab Edvin Rump vastutama Indrek Väljakiviga solidaarselt ja kohus mõistab M L poolt esitatud tsiviilhagi summa 534,99 eurot välja E dvin Rumpilt Indrek Väljakiviga solidaarselt. Kannatanu L U on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes 6640,20 euro suuruses summas (III kd, lk 12-15) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel. Varalise kahju hüvitamise nõudele on kannatanu märkinud alternatiivselt, et kui kohus asub seisukohale, et eelnimetatud summat ei saa süüdistatavatelt ning tsiviilkostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista, siis palub kannatanu hüvitise välja mõista kohtu siseveendumuse kohaselt. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Süüdistatavate poolt teo omaksvõtu ja kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega käesolevas kriminaalasjas on tõendatud kahju tekkimine kannatanul ning seega on kindlaks tehtud põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Põhiseaduse § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Esmalt märgib kohus, et hüvitamisnõude esmaseks tingimuseks on kahju tekkimine hüvitise nõudjal. Kahju on ühe isiku õigushüve vähenemine teise isiku teo tulemusena. Säärane hüve võib olla elu, tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus, privaatsus, elukeskkond, vara jne. G.D varaline kahju võib seisneda ennekõike varast ilmajäämises või selle hävimises, asja rikkumises või selle väärtuse vähenemises, aga ka suurenenud kohustustes ja kuludes. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Varalise kahjuna nõuab kannatanu kindlustuse poolt hüvitamata jäänu d summat 6640,20 eurot (sisaldab omavastustust). Nõude aluseks on VÕS § 132 lg 1, mille kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada. Alternatiivina palub kannatanu kohtul määrata hüvitise ulatus kooskõlas TsMS §-ga 233. TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Esmalt märgib kohus, et väljend „uus samaväärne asi“ ei tähenda, et asi peaks olema mittekasutatud, vaid asi peab olema uus ja funktsionaalselt võimalikult lähedane hävinud asja omaniku jaoks. Teiseks märgib kohus, et nõustub kannatanuga selles osas, et VÕS § 132 lg 1 kaitseb vara koosseisu, mitte kahjustatud isiku vara väärtust. VÕS § 476 lg 2 kohaselt asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Riigikohus on lahendis 3-2-1-155-05 leidnud, et

. Tulenevalt VÕS §-st 139 lg 2 oli hagejal kohustus kindlustuslepingu olemasolul pöörduda kindlustusandja juurde ning taotleda kindlustushüvitise väljamaksmist Kriminaalasja materjalide kohaselt oli kannatanu kindlustanud koduse vara kindlustussummas 10000 eurot (I kd tl 55). Kindlustussumma mõiste määratleb VÕS § 426 lg 1 esimene lause, kehtestades, et kahjukindlustuse korral on kindlustusandja kohustatud kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Kindlustusjuhtumi toimumise korral ei pea aga kindlustusandja lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikul juhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. VÕS § 477 nimelt sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Samale põhimõttele viitab ka VÕS § 426 lg 1 teine lause. Kannatanu pöördus kindlustusandja poole ja esitas viimasele hävinenud vara nimekirja. Nimekirja kohaselt hävis kannatanu vara kokku summas 15163 eurot (I kd tl 46-47). Kindlustusandj a poolt koostatud hüvitise arvutustabeli (I kd tl 66-69) kohaselt on kindlustusandja hinnanud tegelikuks kahjuks 8573,80 eurot, mis kannatanule ka hüvitati. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse

iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemaso lu. Kohus on seisukohal, et kannatanule on tegelik kahju hüvitatud. Lisaks märgib kohus, et kannatanu oli oma koduse vara alakindlustanud ehk kindlustussumma oli väiksem kui kindlustusväärtus (kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu). See tähendab, et kahju riski väiksemate kindlustuspreemiate tasumise kaudu kannab kannatanu ise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hävinud vara kindlustuse poolt hüvitamata summa sissenõudmine kostjatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja seda olukorras, kus hageja nõuab hüvitist hävitatud vara omaaegsest soetusmaksumusest lähtudes ning vara soetamise ajavahemikul (vara nimekirja kohaselt aastatel 1993-2013) on toimunud eesti krooni asendumine euroga. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli kannatanu kodukindlustuse omavastutus 161 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjad peavad nimetatud summa hagejale hüvitama. Sellele lisandub kannatanu rahaline kulu summas 90 eurot haagise rendi eest, kus ta elas seni, kuni maja koristati. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks väljamõistmisele otsene varaline kahju kokku summas 251 eurot. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagi asjaolude kohaselt on mittevaralise kahju näol tegemist kannatanu kodu ja kodu puutumatuse ning sellega seotud turvatunde hävitamise eest hüvitise nõude esitamisega. Põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitamiseks kriminaalmenetluses. Kohus märgib, et õigus kodu puutumatusele hõlmab üldlevinud käsitluse järgi mitte ainult kodu kui inimese peamist eluruumi, vaid, nagu teise lause sõnastusest nähtub, laiemalt füüsilist ruumi, mida igaüks võib üldlevinud arusaamade järgi pidada tema isiklikuks alaks, kuhu avalik võim ega kolmandad isikud tema loata üldjuhul ei tohi tungida. Oluline on isiku ja ruumi vaheline püsiv side. Mittevaralise kahju rahaline kompenseerimine võib aga ette tulla ka erandlikel juhtudel isikliku mälestusväärtusega asja hävimise või kaotsimineku korral. VÕS § 134 lg 4 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. VÕSis selle sätte kommentaari kohaselt on eelkõige tegemist asjaga seonduva mälestusväärtusega: täh tpäeva kingitus, perekonnareliikvia vms. Nii märgib kannatanu L. U hagis, et maamaja sisustus tervikuna ja kõik selle elemendid eraldi moodustasid kannatanu jaoks kodu, kus oli mugav ja turvaline ja õdus olla. Kohtuistungil 06.05.2015 (III kd tl 124) seletas kannatanu L. U, et on selles majas üleskasvatanud oma lapsed, selles majas oli abielu ajal soetatud ühisvara, pulmaserviis, aga ka kõik tema ja ta laste nooruspõlve diplomid, tunnistused, fotod (järeltulevatele põlvedele ei ole näidata fotosid eelnenud põlvkondadest), pildid, reisidelt kaasatoodud meened, toalilled (eelkõige sünnipäevaks kingitud kõrbepalm). Lõhutud ja hävitatud esemetega seondusid kannatanul mälestused ning tal oli nendega emotsionaalne side. Hingelisteks läbielamisteks ja kannatusteks olid meeleolulangus, frustatsioon, unehäired, turvatunde puudumine, alandatuse

tunne ning teadmine, et kodu on mõnitatud. Samas valdas kannatanut hirmu tunne (L. U 06.05.2015 kohtuistungil: . Samal kohtuis tungil ütles kannatanu tütar K E , et see maja oli tema ja ta õdede lapsepõlvekodu, koos kõigi nende lapsepõlve asjadega, mida nad ei saa kunagi tagasi. Samuti oli kannatanul selle majaga, mida ta luges enda koduks, püsiv side: L. U töötas küll xxxx, kuid käis siiski vähemalt igas kuus korra kodus ehk xxxx majas (III kd tl 16, ülevalt esimene v astus) ja kannatanu tütar K. E käis xxxx majas igal nädalavahetusel (III kd tl 8, ülevalt kuues vastus) eesmärgiga asuda sinna oma perega püsivalt elama. Kohus arvestab erandlikeks asjaoludeks kannatanute kodus toimunud kogu vandalismiakti tagajärgede (teo jõhkruse) vahetut nägemist, võõra vara ja kodu puutumatuse vastu austuse puudumise ning olukorra paratamatusega leppimise tunnetamist, aga samuti ka hirmu ning turvatunde puudumise tajumist. Samuti tuleb kohtu hinnangul pidada erandlikuks ka seda, et kannatanul puudub kindlustunne selles osas, et sarnane olukord ei korduks. Kohus märgib, et avaliku korra ja varavastane kuritegu iseenesest ei ole erandlikuks asjaoluks, kuid kuriteo toimepanemise asjaolud koostoimes hageja hingeliste üleelamistega moodustavad erandlike asjaolude kogumi. Kohus märgib, et ära lõhutud, mõnitatud ja lagastatud kodu nägemisest tingitud emotsionaalset olukorda, mida kannatanu ja tema lähedased kohtus kirjeldasid, tuleb lugeda isiklikel põhjustel erilise huvi tekkimise aluseks ja eelduseks. Seega on erandlikud asjaolud ja isiklik huvi kohtu hinnangul tuvastamist leidnud ja kohtu hinnangul on kannatanu õigustatud saama rahalist hüvitist. Kohus viitab, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKKKo 3-1-1-57-10, p 26, RKTKo 3-2-1-1-01). Kriminaalasja raames lahendab kohus mittevaralise kahju nõude kooskõlas nende põhimõtetega, mille järgi lahendab analoogseid nõudeid tsiviilvaidlusi läbi vaatav kohus. Riigikohus on hüvitise suuruse määramisel pidanud oluliseks ka selle suurust teistes samasugustes kohtuasjades (RKTKo 3-2-1-105-01). Nii on VÕS § 134 lg 2 sätestatud asjaoludest tulenevate deliktiõiguslike kahjunõuetena mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud Harju Maakohtu 25.03.2015.a. otsusega 15 000 eurot kriminaalasjas 1-14-10762, Harju Maakohtu 15.12.2014.a. otsusega 3500 eurot kriminaalasjas 1-14-5736, Harju Maakohtu 06.06.2013.a otsusega 5000 eurot kriminaalasjas 113-2819, Harju Maakohtu 20.05.2013.a. otsusega 4000 eurot kriminaalasjas 1-13-3808, Harju Maakohtu 18.10.2012.a. otsusega 6000 eurot kriminaalasjas 1-12-5899, Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega 2500 eurot tsiviilasjas 2- 14-51798, 22.04.2014.a. otsusega 5000 eurot tsiviilasjas 2-13-25867 ja 07.03.2014.a. otsusega 3000 eurot tsiviilasjas 2-13-3196. Riigikohus on lahendis 3-2-1-73-13 pidanud põhjendatuks 4112,93 euro suuruse rahalise hüvitise määramist mittevaralise kahju katteks. Kohtupraktikat võiks veelgi sedastada. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 134 lg 4 alusel arvestatav kohtupraktika praktiliselt puudub. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et lisaks k ompensatsioonilisele eesmärgile väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28; 3-2-1-105-01). Kohus leiab, et ka antud juhul tuleb seda seisukohta mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvesse võtta, kuivõrd õigusvastane tegu s eisnes teise isiku vara hävitamises, millega kaasnes oluline kahju ja kannatanule põhjustati raskeid hingelisi üleelamisi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus märgib, et vabandamist kui õiguskaitsevahendit kehtiv õigus nõuda ei

võimalda, kuid vabandamist võib kohus arvesse võtta mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõude lahendamisel . Käesoleval juh ul kahju tekitajad kahjustatud isiku ees pärast rikkumist ei vabandanud, seega ei väljendanud tahet asuda tehtud tegu heastama, kannatanu hirmutunnet vähendama ja talle tekitatud kahjulikke tagajärgi leevendama. Küll aga kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus, ristküsitluste ajal, ajal mil süüdistavad oma ütlusi andsid, siis oli nende kahetsus siiski puhtsüdamlik ja kirjeldati asju nii nagu nad olid. Seda puhtsüdamliku kahetsust ja süü tunnistamist on kohus arvestanud kõigi isikute puhul nende karistust kergendava asjaoluna. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ko haselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannat anu isikliku õiguse rikkumisega ja/või kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Käesolevas asjas on tegemist kannatanu eraelu ja kodu ehk tema isikliku õiguste rikkumisega ning kannatanu omandi rikkumisega talle kuuluval kinnistul asuva elamu sisemuse ning sisustuse hävitamise näol. Arvestades rikutud õiguse kaalukust olukorras, kus kodu puutumatus on ajalooliselt üks esimestest üldtunnustatud inimõigustest ning lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et 4000 eurot on piisav väljendamaks hukkamõistu rikkujate õigusvastasele tegevusele ning leevendamaks kannatanutele tekitatud ülekohut. Nimetatud summa on võrreldav ka ühiskonna heaolu tasemega käesoleval ajal ja sellise summa väljamõistmisega ei ole rikutud ka õiguse üldpõhimõtteid ning see ei ole hageja rikastumise allikaks. Kohus leiab, et 4000 euro solidaarselt väljamõistmist kostjatelt ei saa lugeda ka ebamõistlikult koormavaks nende suhtes. VÕS § 1053 lg 2 kohas elt vastutavad vanemad, sõltumata oma süüst, ka 14– 18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Käesolevas asjas ei ole üksi vanem (teo toimepanemise ajal olid kõik süüdistatavad alaealised) eelpool märgitud asjaolu tõendanud. Pigem on leidnud kinnitust vastupidine: alaealisi on halvasti (puudulikult) kasvatatud ja nende tegevuse suhtes ei ole teostatud piisavat järelevalvet ning neis ei ole arendatud vanusele vastavat õiguskuulekat ja/või hoolikat käitumist ning ei ole kasutatud õigeid kasvatusmeetodeid (Noorte Kriminaalhoolduse ettekannetest: L Oal on kehv õppeedukus, põhjuseta puudumised koolist, probleemid alkoholiga; S.N alkoholiprobleemid; Edvin Rumpi erinevaid süütegusid on alaealiste komisjon arutanud 5 korral, lisaks on tal probleeme alkoholiga ja ta ei täida koolikohustust; R.A ei täida koolikohustust, tal on probleeme alkoholiga, harrastab kohustustevaba eluviisi; K V puudub koolis tundidest, alaealiste komisjon on tema süütegusid arutanud 5 korral ja tal on alkoholiprobleemid). Samuti ei ole ükski lapsevanem tõendanud, et tal oli temast sõltumatutel asjaoludel võimatu täita oma kohustusi lapse suhtes (näiteks pikaajalise raske haiguse tõttu). VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. V Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas võt ab kohus karistuse mõistmisel võimalikus määras arvesse ka süüdistatavate east tulenevaid üldisi psühholoogilisi iseärasusi, mille kohaselt igasuguse frustratsiooni valab teismeline välja tihti mõtlematult ja just nende vahenditega, mis t emal on kes kasutab vägivalda, kes muud – vastavalt oma arengutasemele ja väärtushinnangutele. Teismelistel on tihtipeale vaja ainult suvalist käivitajat – piisab, kui keegi väljendub mõtlematult ebakorrektselt või käitub mitte ootuspäraselt. Nooruki reaktsioon, eriti alkoholjoobes olles, mis iganes teda ärritavale faktorile võib olla prognoosimatu nagu käesolevas kriminaalasjas, kus mõtlematu kambavaim põhjustas süütegude toimepanemise, millega kaasnes oluline varaline kahju. Ei anta endale aru, mis on õige, mis on väär. Lähtutakse kambavaimust ja kambaliidrist ning kui see liider juhtub olema selline, kes tarvitab alkoholi ja kelle jaoks lõhkumine ja peksmine on normaalne elu osa, siis minnaksegi väga kergelt ja mõtlematult kaasa. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 266 lg 2 p 3 (käesoleval ajal KarS § 266 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni kolmeaastase vangistuse.; KarS § 203 (käesoleval ajal KarS § 203 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 201 lg 2 p 1, 4; järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 (käesoleval ajal KarS § 121 lg 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et karistust raskendavaks asjaoluks on süütegude toimepanemi ne grupis. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Kõik need kuriteo episoodid, kõik süüteod, mis on toime pandud, on õigusvastased. Kõik süüdistatavad on süüvõimelised, puuduvad nende süüd välistavad asjaolud. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub käesolevas asjas prokuröri seisukohaga süüdistatavatele mõistetava karistuste liigi ja määra osas Edvin Rump on v arem kriminaalkorras karistatud 07.04.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 alusel 2 kuulise tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuulise katseajaga. V äärteokorras onteda karistatud 4-l korral, neist 3 karistust on kehtivad. Seoses alaealisusega on tema suhtes lõpetatud 4 kriminaalmenetlust, sh KrMS § 201 lg 2 alusel 19.04.2013 KarS § 121 tunnustel ja 30.08.2011 KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel ning KrMS § 201 lg 1 alusel 19.05.2011 ja 10.07.2009, mõlemad KarS § 121 tunnustel. Osad Edvin Rumpi süüteod on t oime pandud enne 07.04.2014 kohtuotsust, osadsüüteod aga peale viidatud kohtuotsust temale tuleb mõista liitkaristus neid asjaolusid arvesse võttes. Edvin Rump, nagu ka teised süüdistatavad, on temale süüks arvatud kuriteod toime pannud alaealisena, kuid erinevalt teistest süüdistatavatest, oli tema süütegudele võimalik piir panna vaid tema vahistamisega. Kohtu hinnangul ei ole Edvin Rumpi suhtes võimalik karistuse eesmärke saavutada ei kergema karistusega ega ka vangistusest tingimusliku vabastamisega ning seetõttu tuleb pidada põhjendatuks karistada teda liitkaristusena reaalse vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedastes piirides. R.A on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteokorras karistatud 11-l korral, millest kehtivaid on 5 karistust. Seoses alaealisusega on tema suhtes lõpetatud 2 kriminaalmenetlust, sh KrMS § 201 lg 2 alusel 31.10.2012 KarS § 121 tunnustel ja KrMS § 201 lg 1 alusel 17.02.2011 KarS § 199 lg 2 p 7, 8 tunnustel. S.N Varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteokorras karistatud 7-l korral, neist kehtivaid karistusi on 2. L O on varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras on karistatud 1-l korral K V on arem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteokorras karistatud 7- l korral, neist kehtivaid karistusi on 2; tema suhtes on lõpetatud 3 kriminaalmenetlust, sh 15.12.2011 KrMS § 201 lg 1 alusel KarS § 215 lg 2 p 2 tunnustel ja KrMS § 202 lg 7 alusel 28.09.2012 ja 05.05.2014 KarS § 121 tunnustel. Arvestades R.A , S.N-i, L Oa ja K V u süüd, seda kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel ning võimalust mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti pidades oluliseks võimalikult palju vältida nende desotsialiseerumist ning seda, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavate näol tegemist harjumus - ega veendumuskurjategijatega, peab kohus vajalikuks ja võimalikuks karistada neid vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedases määras. Tegemist on noorte, alles kujunevate isikutega, kelle suhtes tuleb pidada põhjendatuks vabastada nemad mõistetavast vangistusest tingimis i, ühes allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kuna R.A , S.N-i , L Oa ja K Vu poolt kuritegude toimepanemise üheks põhiliseks soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, siis tuleb pidada oluliseks määrata neile täiendavad kohustused alkoholi tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammise osalemise kohustuste näol. N.T on varem kriminaalkorras karistamata, kuid väärteokorras on teda karistatud 10-l korral, neist kehtivaid karistusi on 9. Võttes arvesse N.T isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et põhjendatud on karistada teda samuti tingimusliku vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases määras ilma tema allutamiseta käitumiskontrollile KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära, s.o 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 175 lg 1 p 2 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. KrMS § 175 lg 1 p 3 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele kulud kohtueelsel uurimisel läbiviidud ekspertiiside eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsjate osavõtu eest. KrMS § 180 sätestab menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral. Menetluskulusid määrates võttis kohus arvesse süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 sätete alusel, arvestades, et kõigi süüdistatavate varalist seisundit saab pidada sedavõrd piiratuks, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib neile üle jõu ning kuna kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas süüdimõistetuid saab siiski pidada heade resotsialiseerumise väljavaadetega isiksusteks, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, vähendades väljamõistetavat sundraha 1⁄2 võrra ja jätab kaitsjatasud riigi kanda ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Jätta tsiviilkostjate A Vu ja K Vu esindaja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi apellatsioon Viru Maakohtu 9. septembri 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-10049 läbi vaatamata. Riigikohtu 13.01.2016 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg - s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta A Vu ja K Vu esindaja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 13. jaanuaril 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.