Kohtulahend

raames on omandanud keevitaja eriala, käis riigikeele B1-taseme kursusel ja sooritas eksami edukalt tulemusega 85%. Samuti on osalenud AN tugirühmas ja alates 08.04.2015 osaleb Corrigo tugirühmas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema korterisse aadressil xxxx, kus ta on elanud praktiliselt terve oma elu. Tegemist on 2-toalise korteriga ning eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Kinnipeetav hakkaks korteris üksinda elama, kuna ema elab välismaal. Lisaks vastab eluaseme üldine seisukord elektroonilise järelevalve tingimustele ning ema on nõus elektroonilise järelevalve paigaldamisega. Isikul on omandatud põhiharidus, koka eriala ning keevitaja eriala. Samuti soovib korrata riigikeele B1-taseme kursust ja edasi õppida B2-taset. Kinnipeetav suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Isik vahetas tihti töökohtasid ning kui ta ei tarvita narkootikume, siis suudab tulud ja kulud tasakaalus hoida. Võlgade mittetasumisel olid selged põhjused, isik soovis majandusraskustest üle saada. Varasemat majanduslikku olukorda mõjutas narkootikumide tarvitamine. Isik on saanud töötu abiraha ja ka ema aitas teda. Töötamise ajal oli rahaline sissetulek olemas ja siis sai tasuda osaliselt võlanõudeid. Vabanemisel on võimalik tööle asuda keevitajana xxxx. K-raha andmetel on kinnipeetaval 12 597,51 eurot tasumata nõudeid, vabanemisfondis 246,72 eurot ning materiaalselt toetab ema. Päritoluperekonnast on ema ja vend ning kinnipeetava sõnul on suhted nendega head. Mõjutatavusele viitab asjaolu, et isik hakkas narkootikume tarvitama seltskonnas, kus olid narkootikumide tarvitajad. Risk võib ilmneda, kui isik satub taas valede isikute seltskonda ning mõjutatavusest hakkab taas käitlema või tarvitama narkootikume. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on kinnipeetava tutvusringkonnas isikuid, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju, kuid kinnipeetav sellega kategooriliselt nõus ei ole. Nimelt on ta kindel, et ei hakka narkootikume tarvitama ega käitlema ning samuti on muutunud tema suhtlusringkond, mistõttu ta ei kavatse suhelda vanade tuttavatega. Isikul on kindlad eesmärgid, mida ta soovib saavutada. Samas korduvad karistused narkootikumide suures koguses käitlemise eest viitavad välja kujunenud hoolimatule ja teisi ärakasutavale elustiilile. Kinnipeetav tunnistab oma narkootikumide tarvitamise sõltuvust ning asjaolu, et ta vahendas narkootilist ainet kasu saamise eesmärgil ja selleks, et olla ise varustatud. Narkootikume on tarvitanud alates 18-ndast eluaastast, süstinud amfetamiini ning proovinud kanepit. Karistusregistri andmetel on lisaks narkokuritegudele isikut kolmel korral karistatud ka väärteo korras NPAS alusel. Ravi isik saanud pole, kuid ta mõistab narkootikumide kahjulikkust. Viru Vanglas on eelmise vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava sõnul ei tarvitanud ta 9 kuud kriminaalhoolduse ajal narkootikume, kuid siis tekkisid elus probleemid ja siis hakkas uuesti tarvitama. Kui käitumiskontroll läbi saab, tahab ta minna välismaale, kuna oskab inglise keelt ning on ka varem välismaal töötanud. Isik on tunnistanud oma süüd narkootikumide käitlemises ja õigustab oma käitumist sõltuvusprobleemidega ja sõnades motiveeritud muutuma. Kinnipeetav on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani sel ajal toime uue kuriteo. Üldiselt toetab isik oma sõnades ühiskonnas kehtivaid norme ja väärtushinnanguid, kuid samas on neid korduvalt rikkunud. Ka viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Korduv karistus näitab, et oma tegude tagajärgedele ei ole mõelnud ning et isik ei soovinud loobuda kuritegelikust käitumisest. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vangla hinnangul 24% (keskmine risk) ning vägivaldse kuriteo puhul minimaalne. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale

katseaeg kuni 13.09.2018 ning käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on vangla hinnangul otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21,4 ,8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku 6 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla ning nõustub kinnipeetava kohta vangla koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sealhulgas hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele. Kinnipeetava käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeele õppimine, keevitaja eriala omandamine. Kõik viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.09.2018. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Eduard Peretokini tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Maakohtu istung 25.08.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta on teadlik, et on elus palju vigu teinud ning ühtlasi on isik sellest teinud omad järeldused ja enam neid ei korda. Samuti saab ta aru, et kuritegusid soodustas tema narkootikumide sõltuvus, kuid nüüd on ta veendunud, et tema elus ei ole kohta narkootikumidele ja alkoholile. Isik plaanib asuda tööle, luua pere ning elada seadusekuulekalt. xxxx, mis on tema tuttava firma, asub tööle xxxx. Lisaks tunneb kinnipeetav firma omanikku, temaga koos ei ole kuritegusid toime pannud. Firma omanik ise on narkokuritegude eest karistatud, kuid nüüd ta tegeleb äriga ja mitte mingeid suhteid tal narkootikumidega pole. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest, kuna

kuriteo raskus ei välista vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma ema juures, kus ta ka enne vangistust elas ning mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kinnipeetaval vabanedes garanteeritud töökoht xxxx, mis kindlustab isikule igakuise kindla sissetuleku. Isik on varasemalt suutnud oma kulud-tulud tasakaalus hoida, kui ei tarvitanud sõltuvusaineid. Iseloomustuse kohaselt omab isik tasumata nõudeid 12 600 euro ulatuses, mida kinnipeetav on vangistuses olles vähelhaaval ka tasunud. Sellest võib järeldada, et isik on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma ja teeb seda võimaluste piires ka edaspidi. Vabanemisfondi on kinnipeetav hoiustanud 246 eurot, mis vabanemisel tagab isikule esialgse majandusliku toimetuleku. Samuti toetab teda vajadusel materiaalselt ema, kes toetab poega ka vangistuses olles ning on teinud seda ka varasemalt, kui isik oli töötu. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on vangistuses viibimise ajal omandanud keevitaja eriala, käinud riigikeele B1-taseme kursusel ja sooritanud edukalt eksami. Lisaks on kinnipeetav osalenud tugirühmade AN ning Corrigo tegevuses, mis on suunatud sõltuvustega toimetulemiseks ja neist vabanemiseks. Kinnipeetaval puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused ning kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti ei ole kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Narkootikumide sõltuvust kinnipeetav tunnistab ning enda sõnul mõistab narkootikumide kahjulikkust. On eelmise vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning sel korral osalenud erinevate tugigruppide tegevuses. Agressiivset käitumist seoses sõltuvusainete tarvitamisega ei esine. Iseloomustusest nähtuvalt tekkisid kuritegelikud suhted narkootikumide tarvitajate seltskonnas, kuid nüüd on kinnipeetav kindel, et tema suhtlusringkond on muutunud ja ta ei kavatse suhelda vanade tuttavatega. Vangla hinnangul on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 24%, mille puhul on tegemist keskmisest madalama tõenäosusega. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on minimaalne. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Eduard Peretokin viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi isik on ka varem olnud allutatud kriminaalhooldusele ning pannud katseajal olles toime uue kuriteo (ka käesolev), tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Samuti toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.