Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 08.09.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 25.08.2015 Kohtuasja number
1-15-4311
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.I , isikukood XXX, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 07.02.2015 ja lõpp 23.03.2016
Jätta K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.I-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I vangistusest tingimisi enne tähtaeg a vabastamiseks. Viru Maakohtu 27.05.2015 otsusega mõisteti K.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. K.I tunnistati süüdi ka KarS § 215 lg 2 p 1 -§ 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust ning KarS § 274 lg 2 p 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus viibitud aeg 2 kuud 14 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 1 kuu 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.02.2015.
Kinnipeetav aton kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannabvarguste eest ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu, mis on toime pandud grupi poolt. Valdavalt on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil (süstemaatilised vargused). Kuritegude dünaamika on seega muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav elas varem xxxx vana puumaja ahjuküttega 2-toalises üürikorteris, mida üürib ema. Peale vabanemist asub elama xxxx . Tegemist on õele kuuluva 2-toalise korteriga, kus elavad praegu õde ja õe väike poeg. Õde on nõus, et vend asub tema juurde elama. Kinnipeetav on õega koos sooritanud ka ühe kuriteo. Isik omandas põhihariduse xxxx, on õppinud ka xxxx ning talle on rakendatud ka koduõpet. Koolist puudus sageli põhjuseta, mistõttu on isiku käitumist ning koolikohustuse täitmist arutatud ka Alaealiste asjade komisjonis. Enda sõnul on töötanud mitteametlikult metsatöödel ning xxxx remondi ajal abitöölisena. Vabaduses oli sissetulekuks töövõimetuspension. Majanduslikku olukorda raskendavad väga suured rahalised nõuded, mida on üle 11 tuhande euroning mille tasumine on ebatõenäoline . Kinnipeetav on varastanud ning raha mõtlematult raisanud muuhulgas ka alkoholi ostmiseks. Ema on töövõimetuspensionär ning majanduslik olukord on raske. Vabanemise korral on ema siiski nõus poega vastavalt võimalustele majanduslikult toetama. Lähivõrgustiku moodustavad ema, õed ja vend. Lähedastega on suhted head ja toetavad, suheldakse kirja ja telefoni teel. Isiku suhtlusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuritegusid on sooritanud nii üksi, kuikaaslastega. Senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu, on mõjutatav teiste poolt. Isiku varasemate vanglas antud ütluste kohaseltproovis ta esimest korda alkoholi 14-aastaselt ning 17-aastasena hakkas tarvitamine sagedamini. Käesoleval ajal eitab täielikut oma alkoholisõltuvust ning on esitanud kaebuse psühhiaatri peale, et temalt diagnoos maha võetaks. Seega ei tunnista enda alkoholisõltuvust. Kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Isik on väärteokorras Alkoholiseadus alusel karistatud 25-l korral. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Isik on tunnistanud, et umbes 4 korda nädalas tarvitas viina koos amfetamiini ja kanepiga, eelmise vangistuse ajal viibis ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. NPALS alusel karistatud ei ole. Kinnipeetaval on probleemide lahendamisestrateegia ebaadekvaatne. On seni pigem tegutsenud ega ei ole mõelnud tegude tagajärgedele. On korduvalt karistatudvaravastaste kuritegude eest, mistõttu on tõenäoline, et võib jätkata vabaduses varastamist rahaliste probleemide lahendamiseks, kuna teistsuguseid toimetulekustrateegiaid ei tunne. Mõtlemise vähene paindlikkus on teguriks, mis toetab naasmist harjumuspäraste põgenemisstrateegiate juurde. Suhtlemisel vaenulikke hoiakuid ei väljenda, kuid on varasemaltkriminaalhooldus e nõudeid rikkunud ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Senine eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Viimase kuriteoga väljendas tugevat antipaatiat õiguskorra ja võimuesindajate vastu. Uue kurite o toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul70%, vägivaldse kuriteo puhul 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata K.I-le katseaeg ja käitumiskontrollkuni 23.03.2016 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 5, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht
Viru Maakohtu le edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuröri hinnangul viitavad kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Vaatamata käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani toime uusi tahtlikke kuritegusid. K.I suhtes kohaldas kohus kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel tõkendina vahistamist, mis asendati hiljem elektroonilise valvega, kuid olles elektroonilise valve all, pani isik toime uue kuriteo. Eeltoodu näitab, et kinnipeetavei ole võimeline elama seaduskuulekalt isegi olles elektroonilise valve all. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni karistusaja lõpuni 23.03.2016 suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 70% ja 51%, mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur K.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 28.08.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et vabanemisel peaks ta minema viinaravile, tunnistab probleeme alkoholiga. Selgitab, et 70% töövõimetus on seoses rääkimisega. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu jatutvunud prokuröri seisukoha ga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta neljandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt toimepannud süstemaatilisi vargusi, käesolev karistus on muuhulgas vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Valdavalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja valdavalt grupi mõju. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuna isik on valdavalt pannud toime süstemaatilisi vargusi just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kui puudub töökoht, puudub ka igakuine kindel sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension ning ülejäänud osa moodustasid ebaseaduslikul teel saadud vahendid. Raha on isik kulutanud mõtlematult alkoholile, seega puudub oskus majanduslikult toime tulla, eelistab kiireid ja ebaseaduslikke lahendeid vahendite muretsemiseks. Lisaks mõjutab isiku majanduslikku toimetulekut suures ulatuses tasumata rahalised nõuded, mida on üle 11 000 euro. Isiku ema on lubanud tema vabanemisel võimaluse piires majanduslikult toetada, kuigi ema on samuti töövõimetuspensionär, kelle majanduslik olukord on tema enda sõnul raske. Kohtu hinnan gul raskendab isikul sobiva töökoha leidmist ka töövõimetus 70% ulatuses. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, ise probleemi eitab. On esitanud kaebuse vaidlustamaks psühhiaatri pandud alkoholisõltuvuse diagnoosi. Samas on valdav osa kuritegudest toime pandud alkoholijoobes ning väärteokorras on isikut Alkoholiseaduse alusel karistatud 25- l korral. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole, kuigi isik ise tunnistab narkootiliste ainete tarvitamist ning on varasemalt olnud ka sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ravil. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht õe juures. Õe näol on tegemist samuti kriminaalkorras karistatud isikuga, kellega on varasemalt koos toimepandud kuritegu. Samuti iseloomustab kinnipeetavat positiivselt vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning ametnikega suhtlemisel vaenulike hoiakute puudumine. Uute kuritegude toimepanemise riski võib soodustada teiste kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine, kuivõrd on isik toime pannud kuritegusid ka grupis ning olemuselt on kinnipeetav teiste poolt mõjutatav. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosu seks järgneva kahe aasta jooksul 70% ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 51%, milliste näol on tegemi st väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uu e kuriteo toimepanemise riski , kuivõrd isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning rikkunud nii kriminaalhoolduse nõudeid kui ka pannud toime uue kuriteo katseajal. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu K.I vabastamisega enne tähtaega.
Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.