Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 08.09.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 25.08.2015 Kohtuasja number
1-13-8075
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Janis Kumari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Janis Kumar, isikukood 38107043729, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 29.05.2013 ja lõpp 27.08.2016
Jätta JANIS KUMAR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Janis Kumarile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janis Kumari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.09.2013 otsusega mõisteti Janis Kumar süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. Janis Kumar tunnistati süüdi ka KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.05.2013.
Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalselt vangistust kannab kolmandat korda. Käeoleval hetkel kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, varasemalt karistatud varguste, röövide ja narkootikumide omamise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud grupi mõju ja materiaalse kasu saamise soov. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Individuaalse täitmiskava raames on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ning alates 20.06.2014 töötab majandustöödel köögis abitöölisena. Samuti on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus oli aktiivne, aga tema aktiivsus ei olnud alati seotud programmi teemadega, vajas pidevat teemale tagasi suunamist. Mõistab alkoholi ning probleemkäitumise vahelist seost, kuid ei pea alkoholi tarvitamist otseselt probleemiks. Alkohol on tema jaoks osa sotsiaalsest kultuurist. Vabanemisjärgselt on valmis vähendama tarbitava alkoholi koguseid ning valima seltskonda. On osalenud ka programmi MTÜ Teekond tegevuses, kus oli aktiivne, täitis kõiki harjutusi, muretses oma probleemide eest, proovis lahendada probleeme oma võlgadega ja küsis nõu. Kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on kinnipeetaval elukoht aadressil xxxx koos vanematega. Ema on nõus kinnipeetava elama asumisega nende juurde. Korteris on head elamistingimused, kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Maist kuni novembrini elavad vanemad enamjaolt talus. Eluase on püsiv. Töökogemus vangistuste tõttu episoodiline, enda sõnul mõningane kogemus ehitustööde ning puidutöö valdkonnas. Viimati vabanes vanglast detsembris 2012, meelepärast tööd Eestis ei leidnud, enda sõnul "tegi Euroopas mõned otsad", millest tagasi tulles elas ja toetas last. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxxx poolt. Firma tegeleb sise- ja välisviimistlusega. Suhted vanematega on toetavad, vend on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Abiellus 2008 Murru Vanglas, 2009 sündis tütar, kes elab emaga. Isik on kasutanud abikaasa vastu vägivalda, mis on lahutuse põhjuseks, kuid enne vangistust suhted paranesid ja vanemad on lapse huvides pingevabades suhetes. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga inimesi, kellega suhtlemisest on isik püüdnud hoiduda. Materiaalset kasu taotlevad ja vägivaldsed kuriteod on toime pandud grupis, välja arvatud tüli elukaaslasega. Ema on nõus osutama isikule moraalset toetust. Isiku kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Suudab vajadusel kontrollida tarbitavaid alkoholi koguseid ja tarvitamise kestust, kuid raskusi on eneseregulatsiooniga, st ärritub kergesti, teeb impulsiivseid otsuseid, ei mõtle tagajärgedele. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. On läbinud erinevaid sõltuvuskäitumist käsitlevaid sotsiaalprogramme ja infotunde, viibis ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetavale tehti vangla poolt ettepanek läbida sõltuvusravi peale võimalikku vabanemist, kuid kinnipeetav keeldus ning põhjendas sellega, et on viibinud juba ravil. On varem pöördunud psühhiaatri poole seoses sõltuvusprobleemiga. Isiku suhtlemisoskused on taustakohased. Korduvad röövimised ja kehalised väärkohtlemised viitavad probleemilahendamise oskamatusele. Võib olla ärrituv, madala pingetaluvusega, reageerida hetkeemotsiooni ajel üle. Isik väärtustab oma last ja tahab tema elus osaleda, sellepärast on motiveeritud ka oma käitumist korrigeerima õiguskuulekaks. Väärtustab perekonda. Isiku eesmärgid tulevikuks on lapse kasvatamises osalemine ja töötamine. Kuritegude suhtes ei õigusta ennast, kuid näeb pigem väliseid põhjuseid, mis kuriteoni on viinud. Suhtumine ametnikesse ja reeglitesse on muutunud mõistvamaks, esimese vangistuse ajal oli süstemaatiline korrarikkuja. Esimene kriminaalhooldus möödus probleemideta, praegune kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 50%, vägivaldse kuriteo puhul
43%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Janis Kumarile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 27.08.2016 ning käitumiskontrolli ajaks kohustada Janis Kumarit täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks prokuröri hinnangul võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 27.08.2016. Prokuratuur ei ole vastu Janis Kumari tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Maakohtu istung 28.08.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaega vabaneda, kuid usub, et temasse uskuda on raske, sest terve elu on ta mänginud pätti. Kinnipeetav tahab minna tööle ja ei taha rohkem kuritegusid sooritada. Ta ei ole 2 aastat oma tütart näinud, ainult telefoni teel suhelnud. Endine abikaasa ei luba tuua tütart vanglasse. Isik saab tööle minna sõbra juurde, töötasuga 5 eurot tunnis. Kardab vanglas olemise tõttu tütrest ilma jääda. Distsiplinaarkaristusi selgitab sellega, et valvurid teevad iga pisiasja pärast ettekandeid. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuritegude toimepanemise põhjuseks on soov saada materiaalset kasu. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju, millest nähtub, et isiku tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on varasemalt kuritegusid toime pandud. Ka isiku vend on kriminaalkorras karistatud, isiku endine elukaaslane on aga varasemas kuriteos kannatanu.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi vangla hinnangul on isiku suhtumine ametnikesse ja õiguskorda sel vangistuse korral võrreldes eelmisega muutunud mõistvamaks, on Janis Kumaril 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on rikkunud korda ka vangistuses viibides. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, on narkootilisi aineid tarvitanud varasemalt ka vangistuses viibides. Olukorra parandamiseks on läbinud eelnevatel kordadel ja ka sel korral vangis olles erinevaid sotsiaalprogramme, nagu Eluviisitreening ja MTÜ Teekond tegevus ning on varasemalt viibinud ka sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid vabanemisel keeldus minemast sõltuvusravile, kuna on seal juba varasemalt viibinud. Alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole, kuigi materjalidest nähtuvalt on tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis samuti soodustab isiku probleeme eneseregulatsiooniga – vangla hinnangul võib isik olla ärrituv, madala pingetaluvusega ning võib hetkeemotsioonide ajal reageerida üle. Samuti on puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohtu hinnangul võivad eelnimetatud tegurid soodustada uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht ning teda moraalselt toetavad vanemad. Samuti on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht, seega ka kindel igakuine sissetulek, mis soodustab majanduslikku toimetulekut. Lisaks on kinnipeetav läbinud talle koostatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, sh osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja olnud vangistuse jooksul hõivatud tööga. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 50% ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 43%, milliste näol on tegemist keskmiselt enamarvestatavate riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud kahel korral ning mõlemal korral võetud katseajal olles vahi alla uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Janis Kumari puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus lisab, et kuigi kinnipeetava vangistusest ennetähtaega vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur ning kohus võtab nende seisukohti arvesse, ei ole vangla ega prokuratuuri seisukohad kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Janis Kumari vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.