lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1426/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 07.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-1426/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1426/5Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja15.02.20131-13-1426/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.02.20141-13-1426/36Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kriminaalasja number

1-13-1426

Määruse kuupäev

07. september 2015.a Kuressaare kohtumaja

Kohtunik

Külli Mõlder

Kohtuasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku Maie Kasemaa taotlus Gevin Kütile määratud vangistusliku karistuse täitmisele pööramiseks 1) Kriminaalhooldusametnik Maie Kasemaa 2) Süüdimõistetu Gevin Kütt (isikukood 39304020020, )

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus Gevin Kütile (Kütt) 15. veebruari 2014.a. kohtuotsusega mõistetud vangistusliku karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määrus saata kriminaalhooldajale ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2014.a. kohtuotsusega tunnistati Gevin Kütt süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 4,8 ja 263 p. 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristusena vangistus üks aasta üheksa kuud. Kohus pööras Gevin Küti suhtes täitmisele ka 09. 08. 2012.a. kohtuotsusega 1-12-7109 mõistetud liitkaristuse üks aasta kolm kuud ja kaheksa päeva . Lõplikuks karistuseks jäi kolm aastat kaheksa päeva. Otsus jõustus 5. 03. 2013. Harju Maakohtu 14. 10. 2014.a. määrusega vabastati Gevin Kütt karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja allutati käitumiskontrolli nõuetele katseajaks. Määrus jõustus 27.

10.2014, katseaja kehtivus kuni 21. 02. 2016.
03.juulist 2015 andis kohus loa Gevin Küti vahistamiseks seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega.
30.07. 32015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt kriminaalhooldusaluselt ei ole võimalik seletust saada kuna Gevin Kütt võeti 03.07.2015 kahtlustatavana kuriteos vahi alla. Katseajal kohustati Gevin Kütti järgima KarS § 75 Ig 1 p1-6 sätestatud kontroll nõudeid ja tema suhtes kohaldati vastavalt KarS § 75 lg 2,4 kohustused 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ja 4) osaleda sotsiaalprogrammis. Gevin Kütt registreerus vabanemisel töötuna ja alates 13.01.2015 a töötas XXXXXXXXX puidu töötlejana. Alates 10.04.2015 töötas kriminaalhooldusalune XXXXXX üldehitajana, töökoht asus Rootsis. Gevin Kütt oli motiveeritud töötama ja tasuma täitetoimiku nõudeid, tema töökäik kulges positiivselt. Kriminaalhooldusalune täitis katseajal käitumiskontrolli nõudeid, vestlused toimusid reeglina kaks korda kuus. Ühel korral lükkus registreerimine edasi kuna kriminaalhooldusalune oli määratud aja unustanud, korra pikenes kahe registreerimise vaheline aeg kuna töötaja pidi lõpetama kiireloomulise objekti. Gevin Kütt teavitas kriminaalhooldusametnikku nii oma elu- kui töökorraldusest telefoni teel ja e- mailidega. kriminaalhooldusalune osales käitumise muutumisele orienteeritud sotsiaalprogrammis" Eluviisitreening" ja väidetavalt kasutas saadud teadmisi vältimaks tagasilangust Kriminaalhooldusametniku poolt läbi viidud kontrollimistel isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud, indikaator vahendi tulemused olid negatiivsed. Kriminaalhooldusesse suhtus Gevin Kütt positiivselt, oli temaga töötava kriminaalhooldusametniku suhtes positiivse hoiakuga ja näitas üles valmidust teha koostööd. Kríminaalhooldusalune tunnistab orna probleeme ja enamikes olukordades suutis kavandada ka sobilikke strateegiaid nende lahendamiseks. Samas oli märgatav ebajärjekindlus kavandatud tegevuste elluviimisel. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud andmeid, et kríminaalhooldusalune oleks katseajal kasutanud probleemide lahendamiseks vägivalda. Kriinaalhooldusalune püüdis distantseeruda oma elukohas, X elavatest endistest kaaslastest kuna leidis, et endiste tuttavatega suhtlemine võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Gevin Kütt on tunnistanud suhtlemisraskusi oma isaga, mistõttu püüdis vältida ka oma elukohas, X käimisi. Karistusregistri andmetel ei ole Gevin Kütt katseajal väärteokorras karistatud , Pärnu MK 06.02.2015 a kohtumäärusega asendati isikule 02.10.2012 a otsusega väärteoasjas mõistetud rahatrahv 5 tunni üldkasuliku tööga. Määratud üldkasulik töö on tehtud. 03.07.2015 a peeti Gevin Kütt kinni kahtlustatavana kuriteos KarS § 117 lg 2 alusel, kriminaalasi algatati KarS 404 tunnustel.Gevin Kütt on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Katseajal rikkus Gevin Kütt kohtu poolt määratud kohustust, kuriteos kahtlustatavana kinnipidamisel tuvastati kriminaalhooldusalusel alkoholijoove 0,41 mg/l. Kuna Gevin Kütt on võetud vahi alla, puuduks vahistatul võimalus lisakohustuste määramisel nende täitmiseks. Eeltoodut arvestades teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata kriminaalhooldusalusele määratud karistus täitmisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 69 lg 6 järgi kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus olles tutvunud asja puudutavate materjalidega leidis, et taotlus määratud vangistusliku karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea vangistuse täitmisele pööramist otstarbekaks põhjusel, et süüdimõistetu viibib vahi all ja tõkendi valikul arvestas kohus muu hulgas ka perspektiivi, et karistuse ära

kandmata osa liidetakse mõistava karistusega ja seetõttu ei saa varem määratud karistuse täitmisele pööramist pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.