Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksei Leppik on Harju Maakohtu 23.01.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12500 süüdi tunnistatud KarS § 179 lg 1- § 26 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesolev karistus, vangistus 6 kuud, kui kergem karistus kaetuks 10.12.2012. a Viru Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, vangistusega 3 aastat. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat ning karistuse kandmise alguseks loeti 01.10.2012. a. Kohtuotsus jõustus 08.02.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2012. a ja lõpeb 01.10.2015. a. 30.06.2015. a edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Aleksei Leppiku isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Aleksei Leppiku käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 31.08.2015. a. Aleksei Leppik avaldas, et ta ei ole nõus käitumiskontrolli kohaldamisega, sest ta on oma karistuse ära kandnud ning jätkuv kontroll piiraks tema võimalusi tööle asuda. Väidetavalt on Aleksei Leppik leidnud töökoha Rootsis laevatehases, kus tema tuttavad juba töötavad. Prokurör leiab, et Aleksei Leppikule on vaja käitumiskontrolli kohaldada. Prokuröri arvates võib käitumiskontrolli kohaldamine Aleksei Leppikule kasulik olla, sest kriminaalhooldaja aitaks teda töö otsimisel, kontrolliks, et ta ei tarvitaks alkoholi ega suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega va perekond ja ei satuks uuesti kuritegelikule teele. Prokuröri hinnangul on karistusjärgset käitumiskontrolli tarvis kohaldada 1 aasta koos ametnike poolt pakutud kohustustega, mis aitavad riske maandada. Kaitsja märgib, et Aleksei Leppik kannab vanglakaristust esmakordselt ning on ära kandnud kogu karistusaja. Kaitsja arvates ei ole Aleksei Leppiku ohtlikkus sedavõrd suur, et talle oleks tarvis pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Aleksei Leppik on läbinud alkoholi tarvitamise vältimiseks mõeldud sotsiaalprogrammi, mis aitab vältida uusi kuritegusid. Samuti oli käesolev seksuaalkuritegu Aleksei Leppikul esmakordne ning jäi katsestaadiumisse. Vabaduses on Aleksei Leppikul olemas elukoht ning ilmselt võimalus tööle asuda. Kaitsja leiab, et kohustused, mida kriminaalhooldaja on vajalikuks pidanud Aleksei Leppikule määrata, saavad täidetud ka ilma kriminaalhooldaja järelevalveta, mistõttu ei toeta kaitsja Tartu Vangla ette panekut käitumiskontrolli määramiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Leppiku, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Aleksei Leppiku suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

2 (4)

Aleksei Leppik on Harju Maakohtu 23.01.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12500 süüdi tunnistatud KarS § 179 lg 1- § 26 lg 1 järgi ja KrMS § 238 lg 2 kohaldades mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesolev karistus kaetuks 10.12.2012. a Viru Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, vangistusega 3 aastat. Karistus mõisteti KarS § 200 lg 2 p 7 rikkumise eest. Seega kannab Aleksei Leppik praegu üle 2 aasta pikkust liitkaristust kuriteo eest, mille koosseisutunnus on ka vägivalla kasutamine. KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksei Leppik on kriminaalkorras eelnevalt karistatud, kuid kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt on Aleksei Leppikut karistatud varavastaste kuritegude eest, praegune kuritegu on seksuaalse suunitlusega. Kuna kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, on Aleksei Leppik vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabanemisjärgselt on Aleksei Leppikul olemas elukoht, kuid puudub töökoht, mis on jätkuvalt kõrgeks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Samas on Aleksei Leppik vangistuse ajal majandustöödel töötamisega tööharjumuse säilitanud. Vabaduses on ta samuti töötanud ning omab ka keevitaja pabereid, mis võiksid olla abiks tööjõuturul konkureerimisel. Istungil selgus, et Aleksei Leppikul on ilmselt võimalik asuda tööle Rootsis laevatehases, kus tal on tuttavad ees. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Aleksei Leppiku suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et kuna tegemist on Aleksei Leppiku esimese vangistusega, tuleb talle anda võimalus tõestada oma käitumisega, et ta on käesoleva karistuse ajal teadvustanud endale oma kuritegeliku käitumise riske, milleks on muuhulgas alkoholi kuritarvitamine ning tegevusetus. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Leppiku näol tegemist sellise korduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohus on arvamusel, et esmane reaalselt ära kantud vangistus võiks olla piisavalt mõjus, et hoida ära uute kuritegude toimepanemine. Aleksei Leppiku suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud Aleksei Leppiku karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 31.08.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 31.08.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 158,16 eurot. Istungil taotles kaitsja istungil osalemise eest määratava tasu suurendamist täiendavalt ühe pooltunni eest, kuna kohtuistung kestis plaanitust kauem. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 158,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi

3 (4)

õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksei Leppikult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.