Kriminaalasi nr 1-12-12500
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04. november 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.10.2014.a)
Kriminaalasja number
1-12-12500
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Jane Pajus (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Aleksei Leppiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 38902255251; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta Aleksei Leppik Harju Maakohtu 23.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1212500 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Aleksei Leppik on Harju Maakohtu 23.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12500 süüdi tunnistatud KarS § 179 lg 1- § 26 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesolev karistus, vangistus 6 kuud, kui kergem karistus kaetuks 10.12.2012.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, vangistusega 3 aastat. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat ning karistuse kandmise alguseks loeti 01.10.2012.a. Kohtuotsus jõustus 08.02.2013.a. 1 (3)
Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2012.a ja lõpeb 01.10.2015.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.10.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksei Leppiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Aleksei Leppik avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksei Leppik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Aleksei Leppikul on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 2 1). Seega esinevad formaalsed alused Aleksei Leppiku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid Aleksei Leppiku tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige on Aleksei Leppiku vabastamist mittevõimaldavaks asjaoluks tema senine elukäik ning käitumine vangistuse kandmise ajal. Aleksei Leppik on kriminaalkorras eelnevalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest. Praegune kuritegu on seksuaalse suunitlusega ning suunatud alaealise vastu- noorema kui 14-aastase isiku seksuaalne ahvatlemine internetikeskkonnas. Tahtlik kuritegu jäi lõpule viimata Aleksei Leppiku enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuriteo ese oli kõlbmatu, kuna Aleksei Leppikule teadaolev alaealine oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. Käesolev kuritegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Väärteokorras on isikut valdavalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Positiivseks loeb kohus selle, et vangistuse ajal töötas Aleksei Leppik majandusabitöölisena, osales sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Riigikeele õppega A1 tasemel alustas 09.06.2014.a. Aleksei Leppiku perekonda kuuluvad ema, vend ja kaks õde. Väidetavalt on suhted head. Vabanemisjärgselt on Aleksei Leppikul olemas elukoht. Aleksei Leppikul vabanedes töökoht puudub ja sellega ka majanduslik kindlustatus, mis on jätkuvalt kõrgeks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Olenemata mõningatest positiivsetest asjaoludest Aleksei Leppiku puhul ei ole vähetähtis asjaolu, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Rikkumised on olnud rasked ning seotud vägivalla kasutamisega kaaskinnipeetava suhtes ning ametniku korralduste eiramine ning ähvardamine. Vangla iseloomustuse koostamise ajaks on tal kaks kehtivat karistust, viimane on määratud 12.03.2014.a ja kartistuseks on 15 ööpäeva kartserit. Kuigi Aleksei Leppik ise selgitas, et see rikkumine tulenes kaasvangi rünnakust ja oli väidetavalt enesekaitse, märgib kohus, et isik, kes
2 (3)
soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgmine ja millised tagajärjed võib endaga kaas tuua nende rikkumine. Selleks, et kohus saaks asuda seisukohale, et väidetav valmisolek muutusteks ei ole paljasõnaline vaid on ka reaalselt toimunud ning kinnistunud, peaks süüdimõistetu enda käitumisega vangistuses ka seda kinnitama. Paraku hetkel seda Aleksei Leppiku käitumine ei kinnita. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Aleksei Leppik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.