Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellant Prokurör
Süüdistatav
Kaitsja
Tallinna Ringkonnakohus 7. september 2015, Tallinn 1-15-4367 Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Andres Parmas Kea Lemming 2. september 2015. a Z.H süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, KarS § 266 lg 1 ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Pärnu Maakohtu 16. juuli 2015. a otsus Süüdistatav Helga Aadamsoo Z.H Isikukood XXX; elukoht Xxxxx-xxxx xx-x, xxxxx; eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxx; emakeel vene keel, valdab eesti keelt; ei tööta Ants Nõmmik
Jätta süüdistatava Z.H apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 16.07.2015. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetakse kuritegude kogumi eest karistuseks kolm aastat üks kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulk eelvangistuses viibitud aeg 16.12.2013, so 1 päev. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetakse kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.09.2013 otsusega mõistetud karistusest kandmata 2 aasta 5 kuu 26 päeva võrra. Liitkaristuseks on 5 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust.
Prokurör leiab, et Z.H väited selle kohta, et ta 16.07.2015 tundis end väga halvasti, on paljasõnalised. Pärnu Arestimaja juht selgitas 29.07.2015 prokurörile, et sundtoomisega oli paigutatud Z.H arestimajja 16.07.2015 kell 8.50, kus Z.H oma tervisliku seisundi kohta arestimajale suulisi ega kirjalikke avaldusi ei teinud. 16.07.2015 kohtuistungil osalesid sundtoodud Z.H , tema lepinguline kaitsja ja prokurör. Kohtuistungil kohus, peale kokkuleppe ülevaate avaldamist, küsis süüdistatavalt, kas ta sai aru kokkuleppe sisust ja kas sõlmis kokkuleppe vabal tahtel. Z.H kinnitas kohtule, et kokkulepe oli sõlmitud tema vabal tahtel. Prokuröri hinnangul Z.H väljanägemine ja olek ei erinenud varasemalt, kahel korral kokkuleppe menetluse läbirääkimistel kohtumistel nähtust. Z.H oli väliselt rahulik ja kohtuistung möödus tavapäraselt. Prokurör leiab, et Z.H ei too välja mitte ühtki seadusest tulenevat etteheidet, mida saaks tõlgendada KrMS § 338 sätestatud tühistamise aluste alla, sealhulgas KrMS § 339 lg 1 p 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse rikkumisena.
poole. Seejuures oli ta teadlik sellest, et ka kohus soovib talt saada arstitõendit, kuna ta ei ilmunud 13.07.2015 kohtuistungile – Z.H kinnitab ise apellatsioonis, et kui talle 13.07.2015. a kohtust helistati, selgitati talle seda, et tal peab olema kohtule esitada arstitõend. 7.2 Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et kohtul, prokuröril või kaitsjal oleks tekkinud kahtlus, et Z.H terviseseisund on selline, et ta ei ole võimeline kriminaalasja arutamisel osalema. Seda, kui inimene end palaviku tõttu halvasti tunneb, võib pidada asjaoluks, mille märkamiseks ei ole vaja meditsiinilist eriharidust. Samuti peaks suhtlemisel olema märgatav see, kui isikul on probleeme toimuvast arusaamisega. Võib eeldada, et kaitsja selle märkamisel, et ta klient ei tunne end hästi, sellest kindlasti kohtule teada annab. Kuna ühtegi sellekohast tähelepanujuhtimist maakohtu istungi protokollis ei ole, tähendab see, et kohtumenetluse pooltel ega kohtul ei tekkinud kahtlust, et süüdistatava terviseseisund võiks takistada tal kohtuistungil toimuva mõistmist ning kohtuistungist osavõtmist. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus esitanud süüdistatavale erinevaid küsimusi ja süüdistatav on neile vastanud. Nii on süüdistatav kinnitanud, et talle on tema õigused arusaadavad, samuti on talle arusaadav talle esitatud süüdistus ja sõlmitud kokkuleppe sisu. Süüdistatav on kinnitanud ka seda, et kokkulepe vastab tema tegelikule tahtele, keegi ei ole teda kokkuleppele sundinud ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuotsuse kuulutamisel kinnitas süüdistatav, et otsus on talle arusaadav. Istungiprotokolli kohaselt on Z.H vastused küsimustele asjakohased. Seega ei näita tema käitumine maakohtu istungil seda, nagu ei oleks ta saanud istungil toimuvast aru. E. Viirad väitis nii apellatsioonis kui ringkonnakohtu istungil, et soovis kohut informeerida sellest, et ta tunneb end halvasti ja ei ole võimeline menetluses osalema, kuid ta ei saanud selleks võimalust: olevat selgunud, et kohtuistung on juba lõppenud. Kuna Z.H sai kohtuistungil korduvalt sõna, ei pea paika tema väide, et tal ei olnud võimalik kohut informeerida sellest, et ta tunneb end halvasti. Ka isiku kinnipidamise protokolli kohaselt ei olnud Z.H tema kinnipidamisel mingeid pretensioone. Ta on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tema õigusi tutvustatud ja ta on neist aru saanud. Lisaks on ta ise märkinud vastuväidete ja taotluste lahtrisse, et tal ei ole taotlusi ning et õde on tema kinnipidamisest teadlik (toim.l. 213).
/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind
/allkirjastanud digitaalselt/ Julia Katškovskaja
/allkirjastanud digitaalselt/ Andres Parmas
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.