Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

suurune rahaline karistus , s.o. 1245 eurot ( päevamäära suurus 8,30 € ) . KarS § 64 lg 1 järgi mõista S.A-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel , 195 päevamäära suurune rahaline karistus, s.o. 1618 eurot ( päevamäära suurus 8,30 €) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda S.A kinnipidamise ajad 20.01.- 22.01.2014, s.o. 3 päeva, 04.04.-05.04.2014, s.o. 2 päeva ja 23.10.-24.10.2014, s.o. 2 päeva, kokku 7 päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalisekaristuse kolm päevamäära, kokku 21 päevamäära, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 174 päevamäära , s.o. 1444 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel kuulub rahaline karistus kandmisele ositi 12 kuu jooksul võrdsete osadena 120 eurot igas kuus. Välja mõista S.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 558 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 585 eurot , kokku 1143 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuulub S.A menetluskuludest tasumisele 571,50 eurot ositi 1 aasta jooksul, igakuiste maksetena vähemalt 47,62 eurot kuus. Rahaline karistus ja menetluskulud tasuda 12 kuu jooksulkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse S.A-le tema poolt avaldatud postiaadressile XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

S.A on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema kasutas 20.01.2014 kella 16:00 paiku kasutas Tallinnas, XXXasuvas korteris füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX(s. XXX) suhtes - haaras pojal käega näost ja pigistas, küünistades seejuures poega vasaku põse piirkonnast ning lõi seejärel käega pojale rinnaku

piirkonda, põhjustades kogu oma tegevusega pojale füüsilist valu ja tervisekahjustusena kriimustused vasakul põsel ning rinnaesisel. Samuti kasutas ta 04.04.2014 kella 04:30 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes, lüües talle ühe korra selja tagant taburetiga pea piirkonda, põhjustades oma tegevusega elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustusena pindmise haava vasakule meelekoha piirkonda. Samuti kasutas ta 23.10.2014 kella 21.30 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX(s. XXX) suhtes - tõukas voodil lamavat poega käega selja piirkonda ning seejärel, kui poeg hakkas voodist tõusma, lõi pojale rusikaga nina piirkonda, põhjustades kogu oma tegevusega pojale füüsilist valu ja tervisekahjustusena verejooksu ninast. Seega S.A pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo) Samuti süüdistatakse S.A selles, et tema, viibides 2014 mai lõpus, eeluurimisel tuvastamata kellaajal Tallinnas, XXXasuva maja ühiskoridoris, ähvardas oma majanaabrit XXX tapmisega, mispeale kannatanu väljus koridorist õue ning istus oma sõiduautosse. S.A järgnes talle ning püüdis autoust avada, kuid kannatanul õnnestus sündmuskohalt ära sõita. Kuivõrd S.A oli alkoholijoobes ja agressiivne ning ta on varasemalt kannatanut rünnanud, haarates teda riietest, nõudnud korduvalt lärmakal moel enda laskmist kannatanule kuuluvasse korterisse ning kraapinud terariistaga kannatanu korteri välisust, tekitasid tema ähvardused kannatanus reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti ähvardas S.A 22.05.2014, kella 02:44 ja 02:56 vahelisel ajal Tallinnas, XXX asuva maja ühiskoridoris, täpsemalt läbi korteri nr 3 välisukse, oma lapseootel majanaabrit XXX ja tema veel sündimata last tapmisega. Kuivõrd S.A oli alkoholijoobes ja agressiivne ning kannatanule teadaolevalt on ta varasemalt rünnanud noaga oma elukaaslast, tekitasid tema ähvardused kannatanus reaalse hirmu enda ja oma lapse elu ja tervise pärast. Seega S.A pani toime ähvardamise, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo) 02.09.2015.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörArika Almann, süüdistatav S.A ja tema kaitsja Kristina Šuvalova kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt taotleb abiprokurör kohtus S.A süüditunnistamist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, so 1245 eurot (arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 8,30 eurot), KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 75 päevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o. 622 eurot (päevamäär 8,30 eurot), KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 195 päevamäära suurune rahaline karistus, s.o. 1618 eurot . KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 7 päeva, arvestusega et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, so kokku 21 päevamäära jääb lõplikuks rahalise karistuse suuruseks 174 päevamäära ehk 1444 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsete osadena , so 120 eurot igas kuus.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.A ja tema kaitsja Kristina Šuvalova nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale S.A-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on S.A kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 585 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 02.septembril 2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav S.A tunnistas end KarS § 121 ja 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Kristina Šuvalova jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokurör Arika Almann taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.A selgitused, kaitsja Kristina Šuvalova ja prokurör Arika Almanni arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav S.A on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et S.A tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 121 ja § 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole S.A poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning S.A-le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 121 järgi, käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja KarS § 120 , käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt S.A-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel , arvestades S.A majanduslikku seisukorda, tema ülalpidamisel on alaealine laps võib jätta poole menetluskuludest riigi kanda ning S.A tuleb menetluskuludest tasuda 571,50 eurot igakuiste maksetena kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 aasta jooksul.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.