lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3562/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3562/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-3562/13Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1.septembril 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-3562

Kohtukoosseis

Kohtunikud Pavel Gontšarov, Andres Parmas ja Meelika Aava

Kriminaalasi

I.P’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2015 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

I.P Ik XXX, VF kodanik, XXXX-XXXXXXXXXX, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXXXX X-X XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas), kehtivaid kriminaalkaristusi viis, viimati - 17.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta, mis on täidetud; väärteokorras karistatud 4-l korral, tõkend – vahistamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta I.P apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 26. mai 2015 aasta otsusega lühimenetluse korras tunnistati I.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Mõisteti I.P süüdi KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg arvati eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2014.a. s.o 1 päev karistusaja hulka ning määrati, et kandmata karistuseks on vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. Määrati, et vastavalt KarS § 74 lg 2 kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse 10 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.P ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXXX X-X XXXXXXX);  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustati I.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Määrati, et karistuse kandmise alguseks I.P ́il loetakse 22.01.2015 a Määrati I.P Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrati, et KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse I.P-le määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2015.a. Tõkend – vahistamine tühistatakse peale kohtuotsuse jõustumist või osaliselt mõistetud karistuse ärakandmist. Sama otsusega mõisteti I.P-lt välja tsiviilhagi summas 717 eurot MA kasuks. Määrati, et raha tuleb kanda MA arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Sama otsusega mõisteti I.P-lt välja menetluskulud üldsummas 1383 eurot.
2.I.P süüdistatakse selles, et isikuna keda on varem 17.05.2013 Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-4058 karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 22.01.2015 kella 02.30 ajal võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis lukustamata ukse avamise teel sisse MA-le kuuluvasse korterisse asukohaga XXXXXXXX XXX XX-XX, Tallinnas ja varastas esikus põrandal olnud naiste nahast pruuni-rohekat värvi talvesaapad (potased) Helly Hansen maksumusega vähemalt 90€, esiku kapist sinist värvi kohvri maksumusega vähemalt 5€ milles olid meeste talveriided ja nimelt: meeste musta värvi talve spordi jope maksumusega vähemalt 100€, meeste musta värvi suusapüksid ja jope (komplekt) maksumusega vähemalt 250€, meeste

musta värvi spordi suusapüksid firma Hedy Forst maksumusega vähemalt 180€, meeste halli värvi kummiriidest jope maksumusega vähemalt 150€, meeste talvesokid maksumusega vähemalt 2€ ja meeste kootud talve müts maksumusega vähemalt 30€. Kokku asju 807€ väärtuses. Naiste talvesaapad väärtusega 90€ tagastatud kannatanule. Seega I.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, viibides 29.08.2014 kella 2.00 paiku, Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuva baari H juures, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kasutas ST suhtes vägivalda, lüües teda ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus ja lõi ennast vastu asfalti ära, pärast mida hakkas jõuga, füüsilist valu tekitades, lahti suruma kannatanu parema käe pihku, kus oli 20 eurone rahatäht, selle äravõtmise eesmärgil, kuid tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna rahatäht rebenes. Seega I.P pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.Apellatsiooni esitas süüdistatav I.P , kes vaidlustab otsust temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas. Süüdistatav palub vähendada temalt väljamõistetud tsiviilhagi summat põhjendusel, et vangistusest vabanemisel peab ta käima kriminaalhooldaja juures ning seetõttu töö leidmine on talle problemaatiline. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5.Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas. Kohtukolleegium märgib, et apellant sisuliselt ei vaidlusta temalt väljamõistetud tsiviilhagi suuruse õigsust, vaid taotlust tsiviilhagi vähendamiseks põhjendatakse materiaalsete raskustega. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus, kuna puuduvad seaduslikud alused tsiviilhagi vähendamiseks seoses võlgniku raske materiaalse olukorraga. Kohtukolleegium samuti märgib, et süüdistatav ei vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suurust,

seega ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtuotsuse kontrollimiseks väljamõistetud menetluskulude õigsuse osas.

6.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov

Meelika Aava

Andres Parmas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.