Kohtulahend

oli 20 eurone rahatäht, selle äravõtmise eesmärgil, kuid tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna rahatäht rebenes. Seega F.N pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud F.N seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud ja jäi nende ütluste juurde, mis on andnud kohtueelses menetluses. Süüdistatav tunnistas, et tal on alkoholi probleemid ja seoses sellega pani ta toime kuriteod. Lubab vabanedes pöörduda arsti poole. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad ja küllaldased. Süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu. Röövimine jäi katsestaadiumisse ning vabanedes hüvitab süüdistatav kahju esimesel võimalusel. Mõlemad episoodid on juhuslikku laadi. F.N oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Tegemist noore inimesega ning leiab, et F.N ́ile tuleb anda võimalus asuda õiguskuulekale teele. Kaitsja palub arvestada kergendavaid asjaolusid, eelvangistuses viibitud aega, mis lugeda karistuse hulka ning ülejäänud osa jätta tingimuslikult kohaldamata. Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et F.N on enda süüd tunnistanud nii kohtus, kui ka kohtueelses menetluses, ta on kahetsenud ning antud asjas sisuline vaidlus puudub. F.N on korduvalt karistatud ning viimati karistati teda 1 aastase vangistusega, mille ta täielikult ära kandis. F.N käitus aasta jooksul õiguskuulekalt ning siis pani toime lühikese aja jooksul 2 varavastast kuritegu. Prokurör leiab, et F.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 1 aasta; KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat ning mõista KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus. KrMS § 238 lg 2 alusel arvata karistusest maha üks kolmandik ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibinud ühe päeva 29.08.2014.a. ning kandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva mille alguseks lugeda tema kinnipidamine 22.01.2015.a. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Varguse episood Kannatanu Marina Aparina ülekuulamise protokolliga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et ta elab XXX. 22.01.2015.a. peale kella 00:30 magas kodus lastega. Öösel tuli politsei ja selgus, et keegi võõras on sisenenud lukustamata uksest tema korterisse. Varastatud oli esikus seisnud talvepotased pruuni – rohekat värvi Helly Hansen maksumusega 90 eurot, sinist värvi kohver maksumusega 5 eurot, milles oli tema abikaasa XXX talved riided meeste talve jope maksumusega 250 eurot, suusapüksid HedyForst maksumusega 180 eurot, hallivärvi kummiriidest meeste jope maksumusega 150 eurot, meeste talve sokid maksumusega 2 eurot ja meeste talve kootud müts maksumusega 30 eurot. Vargusega tekitati kahju vähemalt 807 eurot. Talle on tagastatud naiste talvejope maksumusega 90 eurot. Seega tekitati talle vargusega kahju 717 eurot, mille ulatuses esitab ka tsiviilhagi. /tl 3-6; 22-24/; Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, mille tunnistaja on andnud ütlusi, et 22.01.2015.a. kella 02:30 paiku kuulis ta koridoris müristamist ning katsuti tema korteri ust aadressil XXX. Ta pani riidesse ja läks trepikotta ja hakkas ülevalt alla liikuma. Alla jõudes avastas, et välisuks oli avatud ning ukse vahele oli pandud metallist ese. Ta läks välja ning ümber maja liikudes nägi ühte meesterahvast, kes keeras järgmise maja nurga taha. Meesterahval oli seljas tume riietus. Samuti nägi ta maasturit, mille juurde liikusid veel 3 isikut. /tl 7- 8/;

Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 22.01.2015.a. umbes kella 02:30 paiku läbi ukse kuulis nende trepikoja uksega kolistamist, mõne minuti pärast astus tuppa tema poeg ja ütles, et nende ust just katsuti. Ta läks ukse juurde ja kuulis, et keegi läheb kiire sammuga treppidest üles ning siis alla. Nägi uksesilmast 170 cm noormeest, kellel oli tume jope, must müts. Noormehel oli midagi käes. Ta hiilis mööda maja seina ning hoidis pea kohal kohvri moodi asja, mis oli tumesinist värvi. Noormehel oli jalas hallid dressipüksid kirjaga Adidas. /tl 9/ Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXX, Tallinn, kus asub neljakorruseline maja. Aed on varustatud autoväravaga ning väravast otse saab maja XXX hoovi. Territooriumi vaatlusega leiti aia tagant maja XXX hoovi poolt paar jalatseid Helly Hansen pruuni värvi. /tl 10-12/; Asitõendiks olevate varastatud jalatsite vaatlusprotokolliga, vaadeldavaks objektiks on naiste talve saapad, mis on tagastatud kannatanule XXX. /tl 19-21/; 17.05.2013 Harju Maakohtu otsuse väljatrükk, millest nähtub, et F.N on mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ning eelvangistuses viibitud 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. /tl 39-54/; Kahtlustatav F.N ülekuulamise protokolliga, milles tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et 21.01.2015.a. kella 23:00 ajal läks külla sõbra juurde, kes elab XXX majas. Tarvitasid alkoholi ja mingi aja pärast läks ta kõrval olevasse majja. Maja hoovipoolne trepikoja uks oli lahti. Ta sisenes trepikotta ja läks trepist üles. Ta ei mäleta, mis korrusel aga ühe korteri uks oli praokil. Ta avas ukse ja sisenes korterisse. Korteris oli pime ning järelikult elanikud magasid. Esikukapist võttis ta kohvri ning samuti naiste talvesaapad (potased). Väljus trepikoja uksest ja läks aia juurde, kus viskas korterist kaasa võetud kohvri ja saapad üle aia ja siis hüppa ka ise üle aia. Asjad jättis aia juurde ja ise läks teepeale vaatama kas juhuslikult läheduses ei ole politseid. Täpselt ei mäleta, mis tänaval või kus politsei ta kinni pidas. /tl. 63 – 66/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud varguse episoodi on toime pannud F.N . Kannatanu on andud ütlusi, et 22.01.2015.a. tema magas antud öösel lastega ning selgus, et võõras isik oli sisenenud korterisse lukustamata korteriukse kaudu ja varastanud tema esemeid 717 euro ulatuses. F.N tunnistas, et antud ajal oli ta XXX sõbra juures, kus tarvitasid alkoholi ning hiljem lahkus ta sõbra juurest ja läks kõrval majja, kus siis nägi lahtist korteriust, kust võttis kannatanule kuuluvad esemed. Ka tunnistajad on andnud ütlusi, et kuulsid antud ajal, et katsuti korteri ust ning nägid liikumas maja juures meesterahvast. Röövikatse episood Kannatanu XXX ülekuulamise protokolliga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 28.08.2014.a. kella 23:30 oli ta Peterburi teel asuvas baariks Hansa Grill, kus tarvitas alkoholi koos tuttavatega. Tal võis baari minnes olla 80 eurot sularaha, millest üks rahatäht oli 50 eurone. Umbes kella 02:00 ajal tekkis Hansa Grilli juures konflikt noorte kambaga, kes seisid kõrvalasuva kortermaja juures autodega. Ta mäletab, et temalt nõuti raha ning ta hakkas ära jooksma. Talle hakkasid järele jooksma 2 – 3 isikut. Keegi pani tal jooksmise ajal jala taha ning ta kukkus keset Peterburi teed pikali. Mäletab, et ta paremas käes oli 50 eurone rahatäht, mida üritati talt ära võtta. Raha isikutel kätte ei õnnestunud saada, kuna rahatäht läks pooleks. /tl 87-89; 139-142/; Kannatanu läbivaatuse protokolliga, XXX tuvastati parema käe randme piirkonnas siseküljel marrastus ning lõikehaavad (mitte värsked), parema käe küünarnuki piirkonnas punetus,

küünarnuki piirkonnas hematoom paremal käe), parema käelaba peal marrastus, parema käe randme pealmisel osal marrastus. /tl 90-97/; Kahtlustatav Aleksandr Žukov ülekuulamise protokolliga, milles kahtlustatav andis ütlusi, et käis oma sõpradega baaris Hansa Grill. Sõbrad läksid varsti minema aga tema jäi baari, kuna kohtas seal oma tuttavaid. Ta läks baari, ostis õlut endale ja suitsuruumis sai tuttavaks Vitalyga. Seal oli veel üks meesterahvas, kes oli tugevas alkoholijoobes ning ostis kõigile alkoholi. Napsitasid koos suitsuruumis aga siis mingi hetk läks mees minema. Nemad mõne aja pärast väljusid Vitalyga tänavale. Vitalyga läksid koos spordiklubi Dvigateli poole ning nende juurde oli jõudnud sama suitsetamisruumis olnud mees, kes neid kostitas. Kui nad jõudsid selle mehega kõrvuti, pööras ta nende poole ning sel hetkel Vitaly lõi ootamatult rusikaga mehele vastu pead, mille tagajärjel meesterahvas kukkus asfaldile. Mitte mingit dialoogi enne seda mehe ja Vitaly vahel ei olnud. Pärast seda, kui mees oli maha kukkunud, hakkas ta meesterahvast püsti tõstma, kuid Vitaly tõukas ta eemale ja hakkas meest kiiresti läbi otsima. Kohe, kui mees oli maha kukkunud, hakkas ta appi karjuma. Tema seisis lihtsalt kõrval, kui Vitaly meest läbi otsis. Meesterahval oli parema käe rusikasse surutud rahatäht väärtusega 20 eurot. Vitaly püüdis seda rahatähte ära võtta, kuid tal ei õnnestunud. Pärast seda läksid Vitalyga baari tagasi ning mees jäi tee peale. Mõni aeg hiljem tuli baari juurde politsei ja neid võeti kaasa. Kui nad Vitalyga tee poole läksid, ei olnud neil mitte mingit juttu röövimisest, kuid ta ei tea kas Vitalyl oli selline kavatsus. /tl 109-115/; Kahtlustatav F.N ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et ta läks öösel baari Hansa Grill, mis paikneb aadressil Peterburi tee 6a, Tallinn. Ta ostis baaris mahla ja läks suitsuruumi. Noormehed rääkisid suitsuruumis mehest, kellel on raha ja kes kostitab kõiki. Ta sattus selle mehega juttu rääkima. See mees ütles, et lähme temaga baari ja ta ostab alkoholi. Noormees väljus suitsuruumist. Mingi aja pärast väljus tema suitsuruumist, kuid seda noormeest baaris ei olnud enam. Siis väljus ta tänavale, ning keegi ütles, et see noormees suitsuruumist läks minema. Ta nägin, et mees on tee juures ja kavatseb üle tee minna. Ta otsustas noormehele järele minna, kuna ta lubas alkoholi osta. Ta jõudis talle järele ja kutsus teda tagasi. Noormees mõmises midagi talle vastu ning hakkas teda kätega rindu tõukama. Pärast seda lõi ta mehele rusikaga vastu lõuga, kuid mitte kõvasti. Löögi tagajärjel kukkus mees kohe maha. Ta ei tea miks ta otsustas mehe läbi otsida. Ta leidis rahakoti, kuid selles raha ei olnud. Mees pigistas rusikas20 eurost rahatähte. Ta püüdis mehe sõrmi lahti suruda ja rahatähte võtta, kuid meesterahvas surus rusikat kõvasti kokku. Peale seda läks ta baari tagasi. Täpsemalt läks sinna koos ühe noormehega, kes toimunu ajal oli tema kõrval. Tal ei olnud kavatsust röövimist toime panna. Mõne aja pärast tuli politsei. Kannatanut nägi ta osakonnas. /tl 125-132/; Asitõendiks olevate helisalvestiste vaatlusprotokolliga, vaadeldavaks asitõendiks on CD-R plaat, millel on 3 salvestust. 29.08.2014.a. kell 02:19:15 kõne numbrilt XXX politseile; 29.08.2014.a. kell 02:19:17 kõne numbrilt XXX politseile ja 29.08.2014.a. kell 02:20:03 kõne numbrilt XXX politseile. /tl 136-138/; Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 28.08.2014..a õhtupoole tutvus ta meesterahvaga kelle nimi oli XXX ja otsustasid minna Hansa Grilli. Baaris maksis XXX. Teab, et XXX oli raha kaasas. Mingi moment läks XXX baarist minema ning tema jäi oma sõpradega baari. Kui nad kõndisid Majaka põik trammi peatusesse, siis kuulis, et keegi meesterahvas karjub appi. Ta nägi ühte meesterahvast maas lamamas ja tema kõrval seisis kaks meesterahvast, kes otsisid teda läbi. Hääle järgi tundis ta, et karjus XXX. Ta kutsus kohe politsei ja läks XXX juurde. Kui meesterahvad nägid, et ta liigub nende poole, läksid nad kohe Hansa Grilli suunas. XXX rääkis, et need meesterahvad tahtsid tema käest jõuga raha ära võtta ja selle pärast väänasid tema käsi. XXX oli 20 eurot käes. Nad läksid Hansa Grilli juurde, kus näitasid politseile isikuid, kes otsisid XXX läbi ja tahtsid jõuga tema käest raha ära võtta. Politsei pidas isikud kinni. /tl 143-146/;

Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et augusti kuus sel aastal töötas ta taksojuhina ning 29.08.2014.a. oli ta tööl. Öösel ta sõitis Peterburi teel asuva Hansa Grill suunas, kui nägi Peterburi teel Hansa Grilli lähedal ühte meest, kes lamas maas. Tema kõrval viibisid kaks meest, kellel oli seljas tumedad riided ja kes peksid meest, kes lamas maas. Ta sõitis nendest mööda ja kohe kutsus politsei. /tl 147-150/ Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et röövikatse on toime pannud F.N. Tema süü on tõendatud nii tunnistaja, kannatanu, kui süüdistatava enda ütlustega, mis on kõik kattuvad. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sisse tungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, mis jäi katsestaadiumi, s.o. KarS § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8,9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus ning KarS § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kahe kuni kümneaastane vangistus. F.N on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning viimati 17.05.2013.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 alusel vangistusega 1 aasta, mille ta kandis täielikult ära. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda 2 varavastases episoodis, millest üks on esimese astme kuritegu. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on varem karistatud varguste eest ja jätkab uute varavastaste kuritegude toimepanemist tuleb kindlasti mõista karistuseks vangistus ning mingil juhul ei ole võimalik isikule mõista rahalist karistust. Rahalist karistust ei saa ka isikule mõista, kuna isikul puudub kindel sissetulek ning tal tuleb antud kriminaalasja raames tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Varasemalt mõistetud rahatrahvid väärteokorras on isikul samuti tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus ning raskendada tema majandusliku seisu veel, kuna eelnevad võlgnevused on tasumata. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et F.N ei ole endale teinud mingeid järeldusi talle varem mõistetud karistustest ja ei ole ka uue karistuse hirmus hoidunud uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista lühiajaline vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles või allapoole. Kohus on seisukohal, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb teda karistada varasemate karistustega võrreldes rangemalt.

F.N-i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud kaks varavastast episood, milles on tekitatud ka kahju. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavast asjaolust (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavast asjaolust (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada F.N KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 6 kuud ja KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. Vastavalt KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Vähendada kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on F.N-ile mõistetavaks karistuseks vangistust 1 aasta 4 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2014.a. s.o 1 päev karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 2 kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 10 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui F.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada F.N-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Karistuse kandmise alguseks F.N ́il lugeda 22.01.2015 a. Määrata F.N Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.N ́ile määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2015.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.N ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.N ́ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.1, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 975 eurot ja advokaadi õigusabikulud summas 408 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja, mis on 12 kuud. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt

tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on F.N süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 717 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Raha kanda XXX a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Asitõendid CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.N KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2014.a. s.o 1 päev karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 2 kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 10 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui F.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada F.N-i alkoholi.

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

Karistuse kandmise alguseks F.N ́il lugeda 22.01.2015 a

Määrata F.N Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.N ́ile määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.05.2015.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või osaliselt mõistetud karistuse ärakandmist. Välja mõista F.N-ilt tsiviilhagi summas 717 eurot Marina Aparina kasuks. Raha kanda XXX a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Välja mõista F.N-ilt 975 eurot sundraha riigi tuludesse.

ja

kaitsjatasu

summas 408 eurot

Menetluskulud tasuda 12 kuu (maksimaalne tähtaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse F.N-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.