Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Strinža kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-4243 17.06.2014 mõistetud karistust. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati Sergei Strinža süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 7 (seitse) kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust, KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust ning KarS § 320 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 5 päeva eelvangistust (03.-05.07.2013; 13.-14.10.2013) ning kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Mõistetud vangistuse alguseks loeti 02.12.2013. Harju Maakohtu määrusega nr 1-14-4243 12.02.2015 vabastati Sergei Strinža talle Harju Maakohtu 17.06.2014 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest, kuid liitkaristus jäi muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Strinžat kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust röövimise, relvaga seotud kuriteo, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise ja valeütluse andmise eest. Ka varasemalt on kinnipeetavat karistatud süstemaatiliste varguste, asja omavolilise kasutamise ja muude vägivallakuritegude eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik osalenud „Suitsetamisest loobumise grupis“, kunstiteraapias, sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, alates 30.01.2015 osaleb ta OÜ Corrigo tugigrupis ja alates 08.04.2015 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Alates 01.12.2014 omandab kinnipeetav toateenindaja eriala. Ajavahemikul 12.01.2015 – 20.03.2015 oli isik hõivatud majandustöödel. Kinnipeetav paikneb noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetavaga on toimunud regulaarsed psühholoogilised nõustamised. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Kinnipeetava 2 distsiplinaarkaristust kustusid 27.08.2015. Enne vangistust elas kinnipeetav ema juures aadressil xxxx. Käesoleval ajal soovib kinnipeetav vabaneda tüdruksõbra M O juurde aadressile xxxx, et oleks lihtsam tööl käia. Korter on 2toaline ning rahuldavas seisukorras. Elamiseks vajalikud asjad on tagatud. Sergei Strinža omandas põhihariduse xxxx Gümnaasiumis. Pärast põhihariduse omandamist jätkas õpinguid xxxx laevakere ehituse erialal, kuid õpingud jäid eelmise vangistuse tõttu pooleli. Vabanedes

proovis õpinguid jätkata, kuid loobus siiski, otsustades, et valitud eriala ei sobi talle. Riigikeele oskus on isikul hinnatud tasemele A2. Enne vangistust töötas kinnipeetav ca 3 kuud mitteametlikult ehitusel. Rohkem töökogemusi ta ei oma. Vahetult enne vangistust aitas ema kinnipeetaval majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava väitel oli kuritegelikul teel saadud tulu väike ning tema jaoks ebaoluline. Arvestades isiku majanduslikku olukorda ning eelnevaid karistusi ja elustiili, on siiski alust arvata, et majandusliku kasu saamise aspekt oli kuritegude sooritamisel siiski määrava tähtsusega. Käesoleval ajal suhtub isik töötamisse positiivselt ning vabanemisel soovib töötada xxxx ehitusmehena. Garantiikiri on esitatud. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema R S, kasuisa M P, 2 õde ja 3 venda. Omavahelised suhted on väidetavalt head ja toetavad. Omavaheline kontakt on säilinud ka praegu. Kinnipeetava sõnul ootab teda vabaduses tüdruksõber M O. Vabaduses kuulusid Sergei Strinža suhtlusringkonda kriminaalse taustaga inimesed. Kinnipeetava väitel plaanib ta tulevikus nendega suhtlemisest hoiduda. Isik tunnistab, et on kuriteod sooritanud grupi mõjul. Kinnipeetava sõnul on ta vigadest õppinud ning soovib teha elus muudatusi. Vabaduses ei pooldanud Sergei Strinža tervislikku eluviisi. Ta on jäänud politsei huviorbiiti seoses alkoholi tarvitamisega, mida proovis esimest korda 13 aastasena. Kinnipeetav on sooritanud ka kuritegusid, olles alkoholijoobes. Käesoleval ajal paikneb kinnipeetav noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kus tegeleb oma alkoholi probleemidega. Isik ise leiab, et vabanemisel vanglast ei hakka ta enam alkoholi liigtarvitama. Kinnipeetava sõnul on ta proovinud kanepit 15 aastasena, kuid tarvitama ei hakanud. Kinnipeetaval on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Isik tunnistab ise, et käitub tihti hetkeimpulsi ajel ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele, lahendades probleeme tihti, kasutades kuritegelikke meetodeid. Isik kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Isikul on olemas realistlikud pikaajalised eesmärgid. Suheldes ametiisikutega on isik sõbralik ja koostööaldis. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, suhtudes üldiselt temale määratud karistustesse ja kriminaalhooldusesse negatiivselt. Kinnipeetava puhul on ohustatud enamasti võõrad ja juhuslikud isikud. Oht seisneb kehavigastuste tekitamises ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Oht avaldub kõige tõenäolisemalt juhul, kui Sergei Strinža ei suuda korrigeerida oma elustiili, hoiakuid ning mõtlemist ja käitumist. Samuti võib ohu avaldumisel suurt rolli mängida suhete jätkamine kriminaalse taustaga isikutega ning kindla sissetuleku puudumine. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 65%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Sergei Strinža tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata Sergei Strinžale katseaeg 1 aasta ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Strinžale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sergei Strinža isa tapeti, kui poiss oli 4aastane. Kinnipeetav suhtleb pereliikmetega telefoni teel. Ema on külastanud kinnipeetavat ka vanglas. Korter, kuhu kinnipeetav soovib vabaneda, kuulub M O ema I O, kes elab xxxx ning kes jättis korteri tütrele. M O töötab ametlikult xxxx asuvas reisifirmas ning enamus aega veedab välismaal, kuid vaatamata sellele on ta nõus pakkuma kinnipeetavale elamispinda ja toetama teda vabanemisel materiaalselt. Pereliikmed saavad toetada Sergei Strinžat minimaalselt, sest ema ei tööta ning kasuisa töötab mitteametlikult ehitusel. Sergei Strinža on juba aastaid olnud politsei huviorbiidis seoses erinevate õigusrikkumistega. Tema käitumist on vähemalt 10-l korral arutatud xxxx Valitsuse alaealiste komisjonis, kuid tulemusteta. Juhul, kui

kohus otsustab Sergei Strinža tingimisi ennetähtaegselt vabastada, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks tuleks määrata riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Sergei Strinža ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, olles sel korral nõus kriminaalhooldusele alluma ja kõiki reegleid täitma. Vabaduses tarvitas ta alkoholi sõprade seltskonnas, kuid nendega ta enam ei suhtle. Ta ei taha alkoholi enam tarvitada. Tööle läheks ta ehitusfirmasse. Garantiikiri on vanglale esitatud. Kui aga ei lähe nii nagu tema tahab, siis läheb ta Töötukassasse. Ta on praegu 100% motiveeritud, et saada õiguskuulekaks inimeseks ning ta oleks väga tänulik, kui kohus laseks ta välja. Ta on osalenud suitsetamisest loobumise grupis ja peale programmi jättis suitsetamise maha. Ta läbis toateenindaja kursuse ja praktika. Tal on olemas tüdruksõber, kes käib iga kuu tema juures vanglas. Rahalisi vahendeid vabanemisfondis on tal 200 eurot. Täieliku alkoholi tarvitamise keeluga on ta nõus. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Strinža tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.05.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla S. Strinža ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. S. Strinža varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 3-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Arvestades S. Strinža poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mh vägivaldsust röövimise ja kehalise väärkohtlemise episoodides), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Käesolevaks ajaks nimetatud kinnipeetava poolt ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna S. Strinža kannab karistust röövimise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Strinža ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele

ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana, kui kuus kuud, kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle ühe aasta ja kolme kuu, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu kuni 27.12.2016, st karistusaja lõpuni suudaks selle läbida nõuetekohaselt. S. Strinža ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks ennatlik. Varasemalt oli S. Strinžal probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 65%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Sergei Strinža tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu Sergei Strinžat positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Kinnipeetav on ära kandnud vangistusest 1 aasta 8 kuud. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral ja ta kannab teist vanglakaristust. Rääkides kinnipeetavast, siis tema lapsepõlv on olnud raske. Tutvunud vangla materjalidega, võib julgelt kinnitada, et kinnipeetav on asunud paranemise teele, st karistus on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava alusel läbinud mitmeid programme. Kaitsja peab kõige olulisemaks läbitud Agressiivsuse asendamise treeningut. Kinnipeetav oli programmis aktiivne ja läbis programmi hindele väga hea. See tähendab, et kinnipeetav on oma elu tõsiselt käsile võtnud ja tal on tahe end muuta. Kinnipeetav on läbinud ka programmi Eluviisitreening õigusrikkujatele. Isik ei ole enam agressiivne ja seda iseloomustab see, et vangla poolt märgitud kahest distsiplinaarkaristusest üks on kustunud ja teine kustub 27.08.2015, kuid kumbki ei ole seotud vägivallaga. Konflikte kaasvangidega ja vangla töötajatega ei ole tekkinud. Isikul on olnud probleem alkoholiga. Selle tõukeks on olnud kambavaim, kuid kinnipeetav on kinnitanud, et ta soovib alkoholi tarvitamise keeldu ja see on talle jõukohane. Kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, ta oli siis noor ja tema väärtushinnangud ja arusaamad õiguskuulekast elust olid pisut vildakad. Vangistuse alguses olid tal distsiplinaarkaristused, kuid käesoleval aastal ühtegi rikkumist olnud ei ole. Ta on õppinud, ta osaleb majandustöödel, töötab toidujagajana. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama tüdruksõbra juurde ning tööle ehitusele. Arvestades kinnipeetava positiivsust ja eneseusku, saab ta tööga hakkama. Tema nägemus elust vabaduses on reaalne. Toetajateks on tüdruksõber ning vanemad. Tüdruksõber on isikut toetanud materiaalselt ja on lubanud seda teha ka tema vabanemisel. Kinnipeetaval on realistlikud eesmärgid, töökoht, tugev toetusvõrgustik, isik on asunud muutuste teele. Kaitsja palus kinnipeetava vabastada enne tähtaega ja anda talle võimalus ennast tõestada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Strinža ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt on Sergei Strinžat kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab ta karistust teist korda. Väärib märkimist, et Sergei Strinža kannab liitkaristust Harju Maakohtu 17.06.2014 kohtuotsuse kohaselt KarS §de 200 lg 2 p 7, 121, 418 lg 1, 215 lg 2 p 1,2 ja 320 lg 1 järgi. Eeltoodust nähtub, et ta kannab karistust mitmete teise raskusastme kuritegude eest, aga ka KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, s.o esimese raskusastme raskeima varavastase kuriteo - röövimise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused - kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ja reaalne vangistus, mis mõisteti katseajal toime pandud kuritegude eest, ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta jätkas kuritegude toimepanemist ja seda juba kuu aega pärast seda, kui ta eelmise vanglakaristuse kandmiselt 07.04.2013 vabanes. Harju Maakohtu 17.06.2014 kohtuotsusest nähtub, et KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Sergei Strinža toime juba 07.05.2013. Kuna katseaja jooksul tuleb täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, siis puudub kohtul veendumus, et Sergei Strinža suudaks seekord katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetavale on varasemalt antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav ei olnud koostööks valmis, suhtudes kriminaalhooldusesse negatiivselt. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, mistõttu võib alkoholi tarvitamist, vaatamata sellele, et kinnipeetav nimetatud probleemiga vanglas on aktiivselt tegelenud ja viibib käesoleval ajal noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, sest välistatud ei ole tagasilangused. Kinnipeetavale on vabaduses väidetavalt garanteeritud töökoht xxxx, kuid Viru Vangla ei ole kohtule vastavat garantiikirja esitanud (puudub ka isiklikus toimikus), mistõttu kohtul ei ole olnud võimalik selles veenduda. Tööle mittesaamisel ja jätkates suhtlemist kriminaalse taustaga tuttavatega, arvestades asjaolu, et röövimine, mille eest kinnipeetav muuhulgas karistust kannab, on toime pandud isikute grupis, on kohtu hinnangul olemas risk, et isik võib taas majandusliku kasu saamise eesmärgil toime panna uusi kuritegusid. Lisaks märgib kohus, et vangla iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt uue korduva ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul mõlemal juhul 65%, mistõttu vangla ei toeta vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Seega on nimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava puhul on täheldatavad siiski ka mitmed positiivsed asjaolud, mis väärivad esile tõstmist. Käesoleval ajal puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused, kuivõrd viimased 2 karistust kustusid 27.08.2015. Kinnipeetav on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja tegevusi, omandanud toateenindaja eriala ja töötanud majandustöödel. Temaga on toimunud regulaarsed psühholoogilised nõustamised. Samas ei kaalu need positiivsed asjaolud kohtu hinnangul siiski üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ja mida kohus peab kaalukamateks isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Strinža suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Tema tingimisi enne tähtaega vabastamine enam kui 1 aasta enne karistusaja lõppu oleks kohtu hinnangul ennatlik, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 245,52 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.