Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kaitsja

advokaat Juho Aule

Kaitsja

advokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistused Sergei XXX, Kristina XXX ja Vladislav XXX, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Juri XXX , panid 19.10.2013 kella 01.10 ajal Tallinnas Sõle tn 67 ja 71 asuvate majade vahelisel alal toime röövi, mis seisnes selles, et K. XXX helistas varem S. XXX, J. XXX ja V. XXX kokkulepitud plaani kohaselt oma tuttavale XXX , kutsudes ta Lõime tänavale. Sealt liiguti Sõle tn 67 hoone suunas, kus K. XXX ja R. XXX ootasid röövimise eesmärgil S. XXX, V. XXX ja J. XXX . XXX , J. XXX ja V. XXX möödudes läks J. XXX K. XXX õlaga vastu, müksates sedasi eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt K. XXX , millele järgnes sõnavahetus K. XXX, J. XXX ja XXX vahel. Seejärel haaras XXX XXX selja tagant kaela ümbert kinni, tõmmates selliselt kannatanu pikali maha, ja koos hakati kannatanut peksma jalgadega vastu pead ja keha. Löömise ajal võttis J. XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX ära koti, milles olid mobiiltelefon Nokia, mobiiltelefon iPhone, XXX nimele väljastatud juhiload, taksojuhi kutsetunnistus, ID-kaart, Swedbank panga koodikaart, kliendikaardid ja visiitkaardid, XXX koduvõtmed, taskulamp ning sularaha, tekitades XXX varalist kahju summas 470 eurot. Seejärel jooksid S. XXX, V. XXX, J. XXX ja K. XXX sündmuskohalt minema. Löömise tagajärjel tundis XXX füüsilist valu ning talle tekitati kehavigastusi. Ülalkirjeldatud teoga panid S. Stinža, K. XXX ja V. XXX toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (röövimine isikute grupis). S. Strinza 13.10.2013 kella 00.17 ajal tungis Kolde pst ja Aru tänava ristmiku juures asuvas pargis kallale XXX ja XXX , lüües XXX vähemalt üks kord rusikaga näopiirkonda, põhjustades XXX XXX umise ning veritsuse suunurga piirkonnas. Seejärel lõi XXX korduvalt rusikatega XXX näoja kehapiirkonda. XXX üritas põgeneda, kuid XXX jooksis talle järgi, haaras kinni tema riietest, kuid M. Sarapikul õnnestus dressipluusist välja rabeleda ning ta jätkas põgenemist. XXX järgnes talle ning lõi XXX korduvalt rusikatega näo- ja kehapiirkonda. XXX 13.10.2013 kella 02.00 ajal lõi Tallinnas Mooni 35B asuva elumaja hoovis XXX üks kord rusikaga vasaku põse piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu ja kehavigastuse. S. XXX, 27.10.2013 kella 12.30 ajal Tallinnas Vasara 18 asuva lasteaia Maasikas läheduses lõi Vasara tänaval kõndinud XXX üks kord jalaga suupiirkonda, põhjustades XXX XXX umise ning

seejärel lõi üks kord rusikaga XXX ( XXX ) vasaku silma piirkonda. Oma tegevusega põhjustas XXX XXX füüsilist valu ning vasaku silmalau turse ja hematoomi ning XXX füüsilist valu ja ülahuule haava ja paistetuse. Oma tegevusega pani XXX teisi inimesi pekstes toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S. XXX, 13.10.2013 kella 02.00 ajal tungis üle aia ronimise teel ebaseaduslikult valdaja XXX tahte vastaselt Tallinnas Mooni 35B asuva kahekorruselise elumaja aiaga piiratud ja lukustatud hoovi ning uuesti 13.10.2013 pärast kella 02.00 tungis üle aia ronimise teel ebaseaduslikult samasse aiaga piiratud ja lukustatud hoovi. Oma tegevusega pani XXX toime valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S. XXX, 12.10.2013 ajavahemikul 20.00 kuni 21.00 omandas Tallinnas Solarise Keskuse juures Lembitu tänava lähedal asuvalt haljasalalt Konstantin Primakovi poolt maha visatud püstoli PM nr XXX ning hoidis seda ilma relvaseaduse §-s 34 ettenähtud luba omamata sõiduauto Ford Probe reg.nr XXX pakiruumis, kuni politseitöötajad nimetatud relva 14.10.2013 sõiduauto vaatluse käigus leidsid. Vastavalt relvaregistri väljatrükile on XXX poolt ebaseaduslikult käideldud püstoli näol tegemist vintraudse 9 mm kaliibritähisega ja tehase nr-ga XXX püstoliga Makarov, mis kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik. Kõnealusest relvast tulistas XXX 12.10.2013 ajavahemikul 20.00 kuni 21.00 Tallinnas Solarise Keskuse juures Lembitu tänava lähedal asuval haljasalal kaks lasku vastu maapinda, rikkudes oma tegevusega relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Samuti rikkus XXX relvaseaduse § 50 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Vastav luba S. XXX puudus. Oma tegevusega pani XXX toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo S. XXX, olles varem asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuks, pani J. XXX ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes toime asja omavolilise kasutamise, mis seisnes selles, et ajavahemikul 15.06.2013 kell 19.30 kuni 16.06.2013 kell 12.50 pistis XXX Tallinnas Ankru 13 asuva maja ees seisva XXX kuuluva sõiduauto Mazda 323 (registreerimärgiga XXX ) juhiukse ukseluku sisse noa ja järsu tõmbe tagajärjel lõhkus auto ukseluku, misjärel istus ta juhi kohale, lõhkus ära süüteluku katte ja ühendas juhtmed, mille tagajärjel sõiduauto käivitus. XXX hoidis ühe käega juhtmetest kinni, juhtides teise käega sõidukit, ning J. XXX vahetas käike. Sirbi tänaval asuva poe juures pani J. XXX sisse vale käigu, mistõttu XXX ei suutnud enam autot juhtida ning sõitis vastu Sirbi tänava poe kõrval asuvat betoonpiiret. Oma tegevusega põhjustasid XXX ja J. XXX XXX varalist kahju kogusummas 450 eurot. Samuti tema, olles varem asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuks, pani J. XXX ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes toime asja omavolilise kasutamise, mis seisnes selles, et 21.06.2013 ajavahemikul kella 2.30 kuni 2.50 läks J. XXX Tallinnas Puhangu 63 asuva maja ees seisva XXX ( XXX ) kuuluva sõiduauto VAZ registrimärgiga XXX juurde ning vajutas sõiduauto juhiukse praokil oleva aknaklaasi alla ja avas seestpoolt sõiduki ukse. J. XXX istus juhiistmele, võttis ära süüteluku plastmasskatte ja hakkas juhtmeid lühiühendusse ühendama. Kuna auto ei käivitunud, kutsus J. XXX appi eemal seisva S. XXX, kes käskis avada auto kapoti ning XXX ühendas

klemmid. Seejärel õnnestus J. XXX auto käivitada ning ta sõitis autoga mõned meetrid kuni mootor seiskus. Oma tegevusega põhjustasid XXX ja J. XXX H. Hindile varalist kahju summas 130 eurot. Oma tegevusega pani XXX toime asja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S. XXX, 07.05.2013 andis Tallinnas Kolde pst 65 asuvas politseijaoskonnas ajavahemikul 12.20 kuni 12.55 toimunud kriminaalasjas nr 13230105334 tunnistajana ülekuulamise käigus ütlusi selle kohta, et 02.05.2013 kella 05.00 ajal oli ta Aleksandr XXX , Bogdan XXX ja Anastassia XXX klubi Plub sissepääsu juures, kui neile lähenes tundmatu noormees ehk kannatanu, kellel tekkis S. XXX tundmatu noormehega tüli. Tüli käigus lõi S.XXX tundmatu noormees kannatanut jalaga vastu pead, mille tagajärjel kannatanu XXX pikali ja lööja lahkus. Kannatanut löönud noormees oli XXX sõnade kohaselt temale võõras ning ta ei oskavat noormeest kirjeldada. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt andis XXX kehalise väärkohtlemise toimepannud isiku kohta valeütlusi, kuivõrd lööjaks oli tema tuttav XXX , kellega koos nad sündmuskohale saabusid. Oma tegevusega pani XXX toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava S. XXX, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus XXX süüditunnistamist KarS §-de 200 lg 2 p 7, § 121, § 266 lg 2 p 1, § 418 lg 1, §215 lg 2 p 1, 2 ja 320 lg 1 järgi ning tema karistamist vastavalt vangistustega 3 aastat, 7 kuud 2 kuud, 4 kuud, 4 kuud, 3 kuud ning liitkaristusena vangistusega 3 aastat ja 1 kuu. Eelvangistusena on ära kantud 5 päeva ning algusega 02.12.2013 tuleb ära kanda 3 aastat ja 25 päeva vangistust. Rahuldamisele kuuluvad kannatanute tsiviilhagid. Süüdistatava K. XXX, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör tema süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistamist 3-aastase vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 1 päev. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui K. XXX 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu. Süüdistatava V. XXX , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör tema süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 61 alusel karistamist alla sanktsiooni alammäära, s.o. 2 aastat vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui V. XXX ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu XXX hagi – varaline ja mittevaraline kahju kokku summas 590 eurot tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Kohtuistungil süüdistatavad S. XXX, K. XXX, V. XXX tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kaitsjad palusid osa menetluskuludest jätta riigi kanda ning anda võimaluse väljamõistetavate kulude tasumiseks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on

järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud ja tsiviilkostjad on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluste sõlmimiseks, oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud, määratud kaitsjatele makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 887,50 eurot. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades ning jätab osa menetluskuludest (materjalidest kaitsjatele koopiate tegemise kulud ning poole sundrahast riigi kanda. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib süüdistatavale ning tema vanematele ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.