Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-2179
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Tõlk
Natalia Tselikova
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg
Kriminaalasi
Süüdimõistetu E.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
E.K isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): puudub; töökoht (vabanemisel): puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Niina Agarjova riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:
viitenumbri 99915700023991 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 31.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2179 tunnistati E.K lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi ning mõisteti temale karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti E.K-le karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva karistusaja hulka ning mõisteti E.K-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust alates 04.10.2014. a. Kohtuotsus jõustus 26.05.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.10.2014. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 26.11.2015. a. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes E.K 26.04.2015. a. 25.06.2015. a esitas Tallinna Vangla kohtule materjalid süüdimõistetu E.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta E.K vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetavast lähtuva ohu tase on endiselt kõrge. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et E.K puudub vabaduses toetav lähivõrgustik. Tema vanemad surid, kui E.K oli paariaastane. Ka vanaema, kes kasvatas E.K pärast seda, on käesolevaks ajaks surnud. Varem suhtles kinnipeetav oma õe D.S. ja täditütre I.K., kuid omavahelise suhtlemise kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Vabaduses tal kindlat elu- ning töökohta ei ole. Materiaalne kindlustatus ja kindlad sissetulekud tal puuduksid. Küll aga on E.K lubanud toetada ja abistada XXX, kuhu tal on võimalik pärast vanglast vabanemist asuda. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör ei toeta E.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. E.K kannab kolmandat reaalset vangistust, lühimenetluses varavastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud liitkaristust üks aasta ,kuu 22 päeva vangistust. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et kinnipeetav pani uued varavastased kuriteod toime vähem kui kuu möödumisel tema vabanemisest vanglast eelmiste varavastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt. Lühikese karistusaja jooksul on kinnipeetav süstemaatiliselt toime pandud erinevaid distsiplinaarüleastumisi (kuus kehtivat distsiplinaarkaristust). Võimaliku ennetähtaegse vabanemisel korral puudub kinnipeetaval vabaduses reaalne töökoht, mis vähendaks suhteliselt raskest majanduslikust olukorrast tulenevat kõrget uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti võib
tegevusetus ja raske majanduslik olukord soodustada kinnipeetava poolt alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise jätkamist, mis on vabaduses olnud kinnipeetava sõnade kohaselt tema igapäevane käitumisstiil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on seda suurem, kui kinnipeetav vajab joobes täiendava alkoholi või narkootikumide ostmiseks raha, millest tulenevalt võib käituda impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata ja toime panna lisaks varavastastele kuritegudele ka vägivallaga seotud kuritegusid. Tuginedes kinnipeetava eelnevale väljakujunenud kuritegelikule käitumismustrile, on prokurör seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise tõkestamine on E.K puhul kõige tõhusam, kui ta kannab oma karistuse lõpuni. Süüdimõistetu E.K kinnitas kohtus, et vangistus on talle kasulik olnud ning ta on sellest edasiseks järeldusi teinud. Ta soovib minna üheksaks kuuks rehabilitatsioonikeskusesse. Pärast seda tahab ta minna elama XXXX, kus on temale, tema õele ning veel kahele isikule kuuluv maja. Ta plaanib minna ka tööle ning maksta ära tema vastu esitatud nõuded. Narkootikume ega alkoholi ta tarvitada enam ei plaani. Samuti ei soovi ta suhelda oma vanade sõpradega, kel on sarnaselt temaga kriminaalne minevik. Ta on nõus täitma ka käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada. Ta leiab, et E.K on negatiivselt mõjutanud tema raske lapsepõlv. Viimasel ajal on tema elus aga toimunud positiivsed muutused. Tõsi, ta on vanglas pannud toime distsiplinaarrikkumisi, kuid kaitsja hinnangul ei olnud tegu tõsiste rikkumistega. Samas on E.K vanglas osalenud majandustöödel ning täitnud temale koostatud individuaalse täitmiskava. Ta on oma varasemaid suhtumisi püüdnud ümber hinnata ning soovib alustada uut elu. Uue elu alustamisel on pakkunud talle abi XXXX Kohtuniku seisukoht E.K tunnistati süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna E.K on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Eelmisest vangistusest, mis oli temale karistuseks mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, vabanes ta selle täielikul ärakandmisel 02.04.2014. a. Juba 30.04.2014. a pani ta toime uue varguseepisoodi, millele järgnes lühikeste ajavahemike järel veel mitmeid vargusi. Selles saab järeldada, et eelmised karistused ei avaldanud loodetud mõju ega mõjutanud isikut õigusrikkumiste toimepanekust loobuma. Praeguseks on E.K enda sõnul oma suhtumisi muutnud ega soovi vabaduses enam õigusrikkumisi toime panna. Tõsi, käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud resotsialiseeriva iseloomuga tegevustes: ta on vestelnud oma kontaktisiku ja psühholoogiga, samuti on ta osalenud vangla majandustöödes. Samas on E.K vanglas korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju, mistõttu on tulnud teda karistada distsiplinaarkorras. Kohtunik ei nõustu kaitsjaga, et tegu on olnud
väheoluliste rikkumistega. Enamus karistusi on E.K-le määratud mh ka vangalaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Arvestades situatsiooni, milles kinnipeetav viibib, siis näitab mitteallumine tema äärmiselt ignorantset suhtumist ühiskonnaelu reeglitesse laiemalt. Seega võib väita, et E.K ei suuda end motiveerida kuulekusele. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil ning nende muutmine ei toimu kergelt. Ehkki kinnipeetav tunnistab tehtut, on ta seda tagantjärgi õigustanud. Kuna tegu on impulsiivse inimesega, siis kaldub ta tegutsema oma tegude tagajärgedele mõtlemata. Ta ei ole motiveeritud püstitama endale eesmärke ega tegutsema nende nimel. Seetõttu leiab kohtunik, et E.K lubadused on paljasõnalised ning on endiselt suur risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. E.K puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Tema vanemad surid kinnipeetava varases lapseeas. Surnud on ka vanaema, kes kasvatas E.K pärast seda. Päritoluperekonnast olid E.K lähedased ning toetavad suhted üksnes õe D.S., kuid vangla andmetel on kinnipeetava läbisaamine oma õega halvenenud ning nad on üksteisest kaugenenud. Samas on E.K mitmeid sõpru, keda on samuti kriminaalkorras karistatud. E.K puudub vabaduses ka kindel eluase. Enne vangistust ööbis ta tihti oma tuttava juures. Lisaks ei ole kinnipeetaval kokkuleppeid kindla töökoha osas. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning vähest töötegemise kogemust, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht halb. Samuti pole ta motiveeritud end arvele võtma Töötukassas. Samas on ka majanduslik toimetulematus E.K puhul, keda on karistatud süstemaatiliste varguste eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla materjalidest nähtuvalt oli varases nooruses kogetud vajakajäämised materiaalses plaanis tema kriminaalse eluviis algne põhjus. E.K on võimalus asuda pärast vabanemist elama XXX, kus on tagatud temale eluks vajalik. Ka on XXX lubanud E.K toetada ja abistada. Seega võiks nimetatud XXX aidata tasandada halbu resotsialiseerimisväljavaateid, mis tulenevad E.K-le tugivõrgustiku ning elu- ja töökoha puudumisest. XXX võiks aidata E.K ühiskonnaga taaskohaneda, vähendades nii ohtu, et viimane naaseb kuritegelike eluviiside juurde. Samas on XXX poolt elukoha ja toetuse võimaldamise tingimuseks nõue, et E.K täidab XXX valitsevaid reegleid. Arvestades isiku väärtushinnanguid, isikuomadusi ning seda, et kinnipeetaval on varem olnud probleeme ka alkoholi tarvitamisega, siis ei pea kohtunik võimalikuks, et E.K suudab neist reeglitest pikema aja jooksul kinni pidada. Seega võib tema viibimine seal osutuda lühiajaliseks ning järelikult ei oleks tal ikkagi elu- ega töökohta, samuti toetavaid inimesi. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et E.K katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotles tasu kolme tunni eest (üks tund kohtumine kinnipeetavaga
vanglas, üks tund asja ettevalmistamine ning üks tund kohtuistungil osalemine) kokku summas 180 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud on küll tasu väljamaksmine kolme töötunni eest, kuid kaitsja on esitanud oma taotluse arvestusega, et pooltunni hinnaks on 30 eurot. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 2526 kohaselt on käesoleval juhul pooltunni tasu hinnaks 20 eurot. Seega kuulub kaitsjale maksmisele kolme tunni eest mitte 180 eurot, vaid 120 eurot. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 120 eurot hüvitada E.K.
Peet Teidearu Kohtunik /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.