Kohtulahend

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aasta 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetava 2 distsiplinaarkaristust kustusid 24.06.2015. Iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea. Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanaema A B juurde aadressile xxxx. Vanaema on nõus isikut elamispinnale vastu võtma. D.R puudub põhiharidus. Kinnipeetav käis koolis, kuid tal oli probleeme ainetest arusaamisega. Seetõttu ei tahtnud D.R oma sõnul ka koolis käia. Motivatsioon haridust omandada isikul puudub, kuigi teda on korduvalt motiveeritud. Madal haridustase võib olla riskiks õigete valikute ja otsuste tegemisel. Kinnipeetav käis enne vangistust mitteametlikult juhutöödel. Vanglas olles toetavad isikut nii ema kui ka pensionärist vanaema. Enne vangistust olid D.R sissetulekud ebakorrapärased. Täitmata võlanõudeid seisuga 18.05.2015 on 3367,19 eurot. Seoses sellega on ka tulevikus oht sooritada uusi kuritegusid. Vanglas on isik tasunud maksmata nõudeid. Vabanedes kinnipeetaval töökoht puudub. Kinnipeetava peres on kriminaalkorras karistatud isikud (ema E L ja viimase elukaaslane). Kuriteod olid sooritatud alaealisena kaaslaste mõjul nendega kaasa minnes. Isik on pikemat aega vanglas olnud ja väidetavalt ka sellest järeldused teinud. Kuriteod näitavad, et D.R on teiste poolt mõjutatav, sellest tulenevalt on ka uue kuriteo risk olemas. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad: ema, vanaema, vend ja õde. Isa on surnud. Lähedased kinnitasid vesteldes ametnikuga, et neil on usku D.R soovi jätkata edaspidist elu õiguskuulekalt ning nad on valmis toetama teda nii moraalselt kui ka materiaalselt. Enne vangistust (alaealisena) olid isikul probleemid alkoholi tarvitamisega. Väärteo korras on isikut karistatud alkoholi tarvitamise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid probleeme alkoholiga oli, sest ka katseajal tarvitas isik alkoholi. Juhutöödel saadud raha kasutas isik alkoholi ostmiseks. D.R teadvustab alkoholi probleemi ja soovib alkoholist hoiduda. Vanglas on manipuleerimiseks isik ähvardanud suitsiidiga. Probleemide tundmine ja nendega toimetulek oli varasemalt puudulik, sest isik läks kaasa kaaslaste negatiivsete plaanidega. Kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega ja toime pandud katseajal. D.R rikkus katseajal käitumiskontrolli tingimusi, sooritades samalaadseid kuritegusid. Isiku oma sõnul on ta kuritegudes olnud rohkem kaasamineja. Kinnipeetava puhul seisneb oht võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vägivalda kasutades. Ohtu suurendavad kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjutus ja alkoholi tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava D.R vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada D.R ennetähtaegselt ja allutada käitumiskontrollile, tehakse ettepanek määrata talle katseaeg kuni 04.12.2017 (ärakandmata karistuse lõpp) ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Lisaks kontrollnõuete täitmisele aitaksid uute kuritegude toimepanemise riske maandada KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema E L, vanaema A B, kes on enamasti D.R kasvatanud, vend S S ja õde R S. D.R suhtleb lähedastega nii telefoni kui ka kirja teel. Kuni iseseisva sissetuleku saamiseni on kinnipeetava lähedased lubanud teda hädavajalikuga kindlustada. Kinnipeetav on töövõimeline, kuid vältida tuleb tal olmekeemiaga kokkupuudet. Kinnipeetav suhtub

ühiskonnas kehtivatesse seadustesse ja korda positiivselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada D.R ennetähtaegselt ja allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 04.12.2017 (ärakandmata karistuse lõpp) ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Lisaks kontrollnõuete täitmisele aitaksid uute kuritegude toimepanemise riske maandada KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. D.R ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta väga kahetseb, et kuriteo toime pani. Varem ta ei teadnud, mis asi on vangla. Kinnipeetav tunnistas, et tal on vanglas väga raske. Ta tahaks vanglast välja saada ja kooli minna. Ta ei õppinud vanglas, sest teised kinnipeetavad kiusasid teda. D.R tunnistas, et tal on teiste kinnipeetavatega siiamaani probleeme, sest ta on omaette ja see ei meeldi teistele. Ta proovis ka individuaalõppel käia, aga ka sinna pandi teised kinnipeetavad. Kui kohus teda vabastab, siis ta proovib kiiremas korras tööd leida. Ta on töötanud ehitusel ja teinud puutööd ning vanglas on töötanud majandustöödel. Ta läheb töötukassasse ja ka kooli tahab minna. Enam ta teiste poolt mõjutatav ei ole, sest ta läbis vanglas programme ja ta sai aru, kuidas tuleb käituda. Kinnipeetav lubas, et ei pane enam kunagi kuritegusid toime. Ta on varem käitumiskontrolli all olnud, aga ta ei teadnud, mis on vangla. Ta ei taha enam kunagi vanglasse sattuda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa D.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.05.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla D.R ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. D.R varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 3-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu 01.02.2011 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute tahtlike kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades D.R poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mh vägivaldsust röövimise episoodis), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Käesolevaks ajaks nimetatud kinnipeetava poolt ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna D.R kannab karistust röövimise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana, kui kuus kuud, kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle ühe aasta ja kolme kuu, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 04.12.2017, st karistusaja lõpuni suudaks selle läbida nõuetekohaselt. D.R ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks ennatlik. Varasemalt D.R oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 36% ja 54%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta D.R tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on praeguseks hetkeks vanglas olnud peaaegu 3 aastat, mis on noore inimese kohta väga pikka aeg. D.R kannab esimest vanglakaristust. Tulevikuplaanid on kinnipeetaval paika pandud. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et katseaeg oleks kinnipeetava vabastamisel liiga pikk. Vastupidi, isikule, kes on juba pikka aega olnud vanglas, on kriminaalhooldaja abistav käsi asjakohane ja õigustatud. Kõik sõltub inimesest endast. Kui D.R täidab lubadusi, mida ta andis, siis on kõik korras. Loomulikult tuleb talle panna kõik kohustused, mida vangla ja kriminaalhooldaja on ette pannud tema vabastamisel. Kaitsja toetas D.R vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt on D.R kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda.

Väärib märkimist, et D.R kannab liitkaristust Tartu Maakohtu 21.11.2011 kohtuotsuse kohaselt KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi, s.o esimese raskusastme raskeima varavastase kuriteo - röövimise eest, milline on toime pandud Tartu Maakohtu 01.02.2011 kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest ka varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise eest. Arvestades asjaolu, et D.R kannab karistust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo eest, ei kohaldu tema suhtes KarS § 761 lg 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. D.R puhul kujuneks katseaeg ebamõistlikult pikaks ja oleks üle 2 aasta, sest tema karistusaja lõpuks on 04.12.2017. Kuna katseaja jooksul tuleb täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, siis puudub kohtul veendumus, et D.R suudaks niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetavale on varasemalt antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ja seda ka katseajal, mistõttu võib alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav on keeldunud alkoholi teemalise sotsiaalprogrammi läbimisest, mis viitab sellele, et isik ei suhtu oma alkoholi probleemi piisava tõsidusega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et alkoholi tarvitamisest hoidumisel oli sageli tagasilangusi. Eeltoodust tulenevalt on kohtul põhjust kahelda selles, et isik suudaks vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetaval on täitmata võlanõudeid summas 3367,19 eurot, tal puudub vabanedes töökoht. D.R on haridust vaid 7 klassi ning ta pole seni olnud vanglas motiveeritud oma õpinguid

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 21.09.2015 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON:

1-11-8333

jõustus

09.10.2015

Tartu

Ringkonnakohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.