Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.12.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-8333
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Veljo Viilol
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid I.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
I.F , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 07.09.2011 ja lõpp 04.12.2017
Jätta I.F vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista I.F ’lt menetluskuluna riigituludesse 104,72 eurot kaitsetasu adv. Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: 16.10.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid I.F tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
I.F mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8333 KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 ning KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud kuritegude toimepanemise eest. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 07.09.2011 vangistus 6 aastat 2 kuud 27 päeva. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus I.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning tehti uus otsus, millega loeti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud käitumine kaetuks 06.09.2011 aset leidnud röövimise episoodiga, so kvalifikatsiooniga KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 4, 9. Iseloomustuse kohaselt on I.F kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste tegude, sh röövi eest, praegune kuritegu oli rööv sissetungimisega grupis. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, isik on kuriteod toime pannud samalaadsetel põhjustel. Soodusteguriks on alkohol ja majanduslik kasu. Kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Kinnipeetav on individuaalset täitmiskava täitnud osaliselt. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama vanaema juurde. Vanaema on nõus teda elamispinnale vastu võtma. Puudub kehtiv isikut tõendav dokument. I.F puudub põhiharidus. Kinnipeetavale pakuti võimalust käia Viru Vanglas koolis, kuid ta keeldus sellest. Koolis käimisest on jätkuvalt keeldunud, ei ole motiveeritud ka vabanemisel haridust omandama. Isik käis enne vangistust mitteametlikult juhutöödel. Ema töötab ja saab xxxx. Vanglas olles toetavad teda nii ema kui ka xxxx vanaema. Enne vangistust olid I.F sissetulekud ebakorrapärased. I.F on garantiikiri vabanemisel tööle saamiseks. Täitmata võlanõudeid on 3 586,92 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema, vend, õde. Ema ja ta elukaaslane on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav suhtleb oma lähedastega nii telefoni kui kirja teel. Enamasti on I.F kasvatanud vanaema. Kuriteod on toime pandud kaaslaste mõjul, mis näitab, et I.F on teiste poolt mõjutatav. Enne vangistust oli probleeme alkoholi tarvitamisega. I.F on väärteo korras karistatud alkoholi tarvitamise eest. Isik teadvustab alkoholi probleemi ja soovib alkoholi vabanemisel mitte tarvitada. Käesoleval ajal ei ole läbitud alkoholi teemat käsitlev sotsiaalprogramm. Meditsiiniosakonna andmetel tervislik manipuleerimiseks ähvardanud suitsiidiga.
seisund
tegelemist
ei
vaja.
Vanglas
on
Probleemide tundmine ja nendega toimetulek on puudulik. Kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega. Varasemalt puudus motivatsioon sotsiaalprogrammis osaleda, motivatsioon tekkis alles vabanemise võimalusel. I.F rikkus katseajal käitumiskontrolli tingimusi, pannes toime samalaadseid kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetav I.F vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht: 18.11.2014 kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
I.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 3-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu 01.02.2011 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi karistuse kandmisest tingimisi vabastamisega anti talle võimalus. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute tahtlike kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades I.F-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mh vägivaldsust I astme kuriteos, s.o röövimise katse episoodis), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. I.F-i nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – umbes 3 aastat, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 04.12.2017, st karistusaja lõpuni suudab selle läbida nõuetekohaselt. I.F-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks ennatlik. Varasemalt I.F oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 38% ja 59%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung: 19.11.2014 toimunud maakohtu istungil selgitas süüdimõistetu, et on end parandanud ja tahab välja saada. Koolis isik ei käinud, kuna teda hakati kiusama. Kinnipeetav kahetses, et on distsiplinaarrikkumised toime pannud. Kinnipeetav avaldas, et on vanglas esimest korda ja
kinnitas, et on nüüd aru saanud, mis on vangla ning ei taha enam tagasi tulla. Kinnipeetav oli nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ta märkis, et teda kiusatakse vanglas. Kinnipeetav avaldas, et oli alkoholijoobes, kui kuriteo toime pani, nüüd ta enam ei joo. Kinnipeetava kaitsja palus rahuldada avaldus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetav on aru saanud, mida tähendab vanglakaristus ja elab edaspidi seaduskuulekalt. Talle on garanteeritud töökoht ja elukoht. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, kes on majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid. Kuigi isikul on vabanedes olemas töökoht, on tal suures summas tasumata nõudeid. Kohus leiab, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib isik panna taas toime varavastaseid süütegusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust, millest võib järeldada, et kinnipeetav ei ole suutnud ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud reeglitest kinni pidada. Isikul on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkohol on olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et kuivõrd isik ei ole läbinud alkoholi teemat käsitlevat sotsiaalprogrammi, on olemas risk, et isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja selle mõjul uute kuritegude toimepanemist. Isik on olnud varasemalt rikkunud katseajal käitumiskontrolli tingimusi. Eeltoodust tulenevalt oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus, et isiku sel korral suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja katseaja edukalt läbida. Vangla on hinnanud isiku poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 59%-le. Tegemist on kõrge riskiprotsendiga, mis välistab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et I.F puhul selliseid asjaolusid ei esine.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule I.F-ile Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.