Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.08.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-3104
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Rainer Objartel
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
H.I, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 22.10.2013 ja lõpp 17.01.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista H.I-lt menetluskuluna riigituludesse 141 eurot kaitsetasu adv. Rainer Objarteli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 141 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu H.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 ja KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 64 kohaldamisega 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2, § 76 lg 6 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.06.2009 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 alusel eelvangistus loeti alates 22.10.2013 karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.10.2013. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung H.I taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vanglas ta töötab köögitöölisena ja ta on kogunud vabanemiseks raha. Juhul, kui kohus vabastab ta enne tähtaega, siis võtab ta ennast kohe töötuna arvele ja kavatseb leida peale seda endale kohe töökoha. Vabanedes hakkab elama koos oma perega. Perekonnaks on tema tütarlaps ja tütarlapse ema. Kinnipeetav avaldas, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata perekonnale ja välistada vanade tuttavatega suhtlemise. Paariks päevaks jätkub talle sellest 77 eurost, mis ta on kogunud vangistuse jooksul. Kinnipeetav avaldas, et kriminaalhoolduse kontrollnõuetele on teda allutatud 2013 aastal ning see lõppes sellega, et ta sattus jälle vanglasse. Kinnipeetav leidis, et kohus peaks teda usaldama ja uskuma, sest ta on aru saanud enda poolt toimepandud kuriteost. Sõltuvust narkootikumidest ei ole. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on tal täidetud. Kinnipeetava käitumine on olnud vangistuses positiivne. Ta on karistuse kandmise ajal töötanud ja töötab ka praegu. Ta on osalenud rehabiliteerivates programmides. Kinnipeetaval on distsiplinaarkaristused, mis ei iseloomusta teda positiivsest küljest. Kaitsja hinnangul tuleks analüüsida nende distsiplinaarrikkumiste raskust. Peamiseks riskiks on majanduslikud probleemid, riskid puuduvad seoses alkoholi ja narkootikumidega. Kontrollnõuded ja lisakohustused on piisavad meetmed, et hoida isikut õigel teel ja väljatoodud riskid on maandatavad. Kõige olulisem on, et isik ise mõistab riskivaldkondi ja on kantud karistusest järeldused teinud. Kinnipeetaval on elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele, tal on olemas lähedased, toetav sotsiaalvõrgustik, isikul on püstitatud reaalsed eesmärgid minna tööle ja elada normaalset pereelu. Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetava varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isik on ükskõikne ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varem 9-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab neljandat korda vanglas karistust. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, mistõttu tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Isik on katseajal olles toime pannud uusi kuritegusid. Varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ja ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav, kes on varasemalt 9-l korral kriminaalkorras karistatud ning, kes pole varasemalt kriminaalhoolduse all olles suutnud õiguskuulekalt käituda, suudaks seda nüüd elektroonilise järelevalve all teha. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht ja tal on tasumata võlanõudeid summas 2688,34 eurot. Olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on vabanemisfondis 77,26 eurot, on kohtu hinnangul oht majanduslike raskuste saabumiseks olemas. Olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tema majanduslik olukord ei ole vabaduses kindlustatud, oleks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ja turvalisus ohustatud. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel röövimise toimepanemine eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust, selle eest, et ta ei suhtunud vangla varasse heaperemehelikult, tegeled töötamise ajal kõrvalise tegevusega, valdas selleks mitte ettenähtud kohas sigarette, valdas isevalmistatud juhtmeid ja valdas keelatud esemeid (sigarette). Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olenemata distsiplinaarrikkumise iseloomust on kohus seisukohal, et isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 50% ja 42%, mis on keskmine risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik.
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.