Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 18.06.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava S.A kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 05.01.2015.a kohtuotsusega tunnistati S.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse algus oli 05.11.2014 ja karistuse lõpp on 05.02.2016. S.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. S.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on avaldanud soovi asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elama XXXasuvasse sotsiaalmajja. Vastavalt Sotsiaalhoole Ühingu garantiikirjale võimaldatakse kinnipeetavale tema vanglast ennetähtaegse vabanemise korral üürida möbleeritud eluruumi tingimusel, et tasutakase tagatisraha 100 eurot ja vabanemistähtajast teatatakse 10 päeva ette. Vanglast edastatud andmetel S.A vabanemisfondis aga rahalised vahendid puuduvad. Garanteeritud töökohta S.A vabanemise järgselt ei ole. Kinnipeetava ema rääkis, et nii tema kui vanaema on pensionärid, S.A õdedel-vendadel on oma pered ja mured, siiski lubas uurida, et ehk keegi saaks S.A peale vabanemist veidi materiaalselt toetada, et aidata kasvõi eluruumi tagatisraha ära maksta. Asja materjalide juures on garantiikiri Sotsiaalhoole Ühingust, millest nähtub, et tagatisraha 100 euro tasumisel ja 10-päevase vabanemistähtaja etteteatamisel võimaldavad S.A ennetähtaegse vabanemise korral möbleeritud eluruumi üürimise võimaluse Sotsiaalhoole

Ühingu elamus XXX, aga ka sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abi töökoha otsimisel. S.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla poolt toodud asjaolude ja põhjendustega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud S.A arvamuse, leiab, et S.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, aga ka tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise ajendiks sõltuvusprobleemid, valdava osa oma seaduserikkumistest on toime pannud ebakaines olekus või selle saavutamise eesmärgil. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on S.A olemas ka kindel elukoht. Positiivsena käsitleb kohus ka Sotsiaalhoole Ühingu poolt kinnipeetavale pakutavat sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist ning abi töökoha otsimisel. Lähtudes vangla iseloomustuses märgitust, et vangistuse perioodil soovib kinnipeetav töötada ning töökohtade suhtes valiv ei ole, võib eeldada, et kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolek vabaduses töötada on reaalne ning tema sissetulekuteks edaspidi on seaduslikud töötasud. Vangla iseloomustuse kohaselt on S.A peale vanglast vabanemist võimalik registreeruda ka Eesti Töötukassas töötuks, saada abi tööturule sisenemiseks ja töötutoetust, võimalik taotleda toimetulekutoetust.

Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.