Kohtulahend

Tartu Vangla toetab Andrus Lutsu taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks Andrus Lutsu elama aadressil XXXX. Tegu on Andrus Lutsu emale ning onule kuuluva majaga. Igapäevaselt elab seal vaid kinnipeetava ema. Nimetatud maja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Andrus Lutsu suhted oma emaga on head ja toetavad. Tema ema T.L. on vanaduspensionär, kuid käib sellele vaatamata XXX tööl puhastusteenindajana. Majanduslikult tuleb T.L. toime ning on suuteline toetama ka oma poega. Andrus Lutsul on kokkulepe, et pärast vangistusest vabanemist saab ta asuda ametlikult tööle XXXX, mis asub XXXX. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles möönab, et on rida asjaolusid, mis toetavad Andrus Lutsu ennetähtaegset vabastamist (elukoht, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadme, võimalus asuda ametlikult tööle XXX, vangistuste jooksul omandatud keevitaja ja puidupingitöölise erialad, osalemine tugigrupis ja sotsiaalprogrammi läbimine narkosõltuvusest vabanemiseks, suitsetamisest loobumine, osalemine tööhõives alates 04.09.2013. a, probleemideta karistuse kandmine Tartu Vangla avavanglas alates 18.05.2015. a, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses läbitud kokakursused, töökogemus ning ema toetus). Samas leiab prokurör, et kinnipeetava puhul esineb ka rida negatiivseid asjaolusid ‒ korduv kriminaalkorras karistatus, reaalse vangistuse mitmekordne kandmine, uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal, narkootilise aine sõltuvusprobleemid, suure ühiskonnaohtlikkusega narkokuritegude ohtlikkuse vähendamine oma hinnangutes, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, vähene seadusekuulekas lähivõrgustik ‒, mis annavad alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Andrus Lutsul välja kujunenud kriminaalset käitumist ning tema vangistusest enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei oleks tulemuslik. Seetõttu leiab prokurör, et Andrus Lutsu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistetu Andrus Lutsu seletas kohtus, et enne vangistust oli ta väga mustas augus, kuna suri tema vend ning see mõjus talle hingeliselt väga raskelt. Ta ei pöördunud professionaalse psühhiaatri poole, vaid üritas oma probleemidega ise hakkama saada. See viis aga selleni, et ta hakkas tarvitama amfetamiini. Lisaks tarvitas narkootikume ka tütarlaps, kellega ta enne vangistust abielus oli. Vanglas hakkas Andrus Lutsu koheselt oma probleemiga tegelema. Ta suhtles XXX, sai ravimeid. Ta loobus suitsetamisest, mida ta oli 20 aastat harrastanud. Lõppenud on ka tema abielu. Andrus Lutsu sõnul on ta enda jaoks avastanud spordi. Ta on järele mõelnud ning tunnistab, et on oma elus palju vigu teinud. Ka on ta aru saanud, et tohi suhelda kriminaalkorras isikutega – tütarlapse puhul, kes teda vanglas vaatamas käis, ei teadnud ta, et teda oli varem kriminaalkorras karistatud. Ta tahab asuda vabanedes tööle ning lubab täita katseajaga kaasas käivaid tingimusi. Andrus Lutsu saab aru, et mistahes rikkumine toob ta tagasi vanglasse. Kohtuniku seisukoht Andrus Lutsu kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrus Lutsu temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega

on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et maja näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu kinnipeetava emale ja onule kuuluva talumajaga. Selles majas elab püsivalt vaid Andrus Lutsu ema, kes on nõus, et poeg asub pärast vabanemist tema juurde elama. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (elamu üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune maja samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrus Lutsu on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Viimased teod pani ta toime ajal, mil oli katseajal ja pidi täitma käitumiskontrolli nõudeid. Kõik Andrus Lutsu viimased karistused on mõistetud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Tema käitumine oli ajendatud materiaalse kasu saamisest, kuid soodusteguriks oli sõltuvus narkootilistest ainetest. Lisaks on tal diagnoositud XXXX Nimetatud tegurid viitavad selle, et oht Andrus Lutsu poolt uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt olemas. Samas on Andrus Lutsu väljendanud soovi muutuda. Vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav järjekindlalt tegelenud riskide maandamisega. Ta on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni seoses narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäiretega. Selle tulemusel tunnistab ta oma sõltuvusprobleemi ning on valmis oma tarbimisharjumusi muutma. Lisaks teab ta, kuidas ennetada tagasilangust. Ta on osalenud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni kinnipeetavatele mõeldud jooga- ning vabastava hingamise tundides, samuti vangla korraldatavates spordiüritustel. Ta on tegelenud ka oma erialase harimisega, omandades puidupingitöölise kutse. Alates 04.09.2013. a osaleb ta vangla tööhõives ning 18.05.2015. a paigutati ta edasise karistuse kandmiseks Tartu Vangla avavanglasse. Vangla usaldust Andrus Lutsu seniajani kuritarvitanud ei ole, ametnike ja teiste kinnipeetavatega Andrus Lutsul avavanglas viibimise ajal konflikte esinenud ei ole. Ehkki vangistuse ajal on Andrus Lutsul olnud probleeme vangla kodukorrast kinnipidamisega, mistõttu on teda karistatud ka distsiplinaarkorras, on ta viimasel ajal suutnud enda käitumist kontrollida ning käesoleval ajal tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kõik eelnev kinnitab Andrus Lutsu tahet liikuda õiguskuulekuse suunas. Samuti on Andrus Lutsul olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht oma ema juures, kellega tal on säilinud head suhted ning kes on lubanud teda igakülgselt toetada. Tal on olemas kokkulepe, et vabanedes asub ta tööle XXXX, autoremondilukksepana. Vanglas on ta osalenud tööhõives, mistõttu on tal olemas nii töötegemise

kogemus kui ka harjumus. See annab kindlust, et Andrus Lutsu saab ja suudab püsivalt teenida iseseisvat sissetulekut. Seetõttu leiab kohtunik, et Andrus Lutsu tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohtunik leiab, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb Andrus Lutsule määrata kuus kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Andrus Lutsu keha külge. KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab Andrus Lutsu katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 14.12.2018. a. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohtunik leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku varasemat sõltuvust narkootilistest ainetest, tuleb Andrus Lutsu allutada käitumiskontrollile maksimumajaks, s.o kahekümne neljaks kuuks. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida eesmärgiga aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Andrus Lutsule lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Andrus Lutsu paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/s

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.