Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Janek Štukerti (Štukert) advokaat Anne Vissaku, määruskaebus
kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 24. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Janek Štukerti kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt advokaadibüroo Sirje Must kasuks 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot) advokaat Anne Vissaku poolt süüdimõistetu Janek Štukerti määruskaebemenetluses määratud korras kaitse eest.
4.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Janek Štukertilt. Süüdimõistetult välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1-12-4881/187
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
11.11.2019
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 25.05.2012 otsusega mõisteti Janek Štukert süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Štukerti eelvangistus. Karistusaja algus 06.03.2012 ja lõpp 06.03.2016.
2.Tartu Maakohtu 24.03.2014 määrusega jäeti J. Štukert vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.J. Štukertit on varem kriminaalkorras karistatud:
1.Jõgeva Maakohtu 09.juuni 1991.a otsusega ENSV KrK § 197 lg 1 ja § 94 lg 2 alusel 2-aastase vabadusekaotuseta parandusliku tööga töötasust kinnipidamisega 20%;
2.Jõgeva Maakohtu 15.detsembri 1992.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 6kuulise vabadusekaotusega, millele liideti varasem karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8-kuuline vabadusekaotus;
3.Jõgeva Maakohtu 11.detsembri 1996.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3 - § 17 lg 4 alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega;
4.Jõgeva Maakohtu 11.augusti 1997.a otsusega KrK § 142 lg 2 p 2, 3, 4 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustega, jättes karistuse muutmata, kuid tunnistades isiku süüdi vaid KrK § 142 lg 2 p 4 järgi;
5.Jõgeva Maakohtu 26.märtsi 2002.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahviga 33 päevamäära, s.o 15 180 krooni ja § 142 lg 2 p 4 alusel 3-aastase vabadusekaotusega;
6.Jõgeva Maakohtu 15.märtsi 2005.a otsusega KarS § 263 p 1, 4 alusel 9-kuulise vangistusega;
7.Tartu Maakohtu 05.aprilli 2007.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi 4-aastase vangistusega, mille kandmiselt ta 06.märtsil 2009.a tingimisi enne tähtaega vabastati, kuid Tartu Maakohtu 24.märtsi 2010.a määrusega pöörati karistus siiski uuesti täitmisele.
2.2.Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Štukerti poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel asuks J. Štukert elama oma ema juurde, kus on täidetud ka kõik elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud. Ema on valmis teda esialgu ka materiaalselt toetama. J. Štukert kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid tingimusi. Ta asuks elama oma ema juurde, kes on valmis teda ka toetama, võtaks end tööhõiveametisse arvele, et saada vastavat koolitust või leida sobilik töökoht. Süüdimõistetu sõnul on seoses tema usklikuks hakkamisega narkootikumidega seotud teemad talle täiesti vastuvõetamatud.
-2-
Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi J. Pajus toetas kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
2.3.Käesolevaks ajaks on J. Štukert ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
2.4.J. Štukerti puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas lähedane isik ema näol, kes on teda valmis toetama. Samuti on tal olemas ema juures kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on vajalikud nõusolekud. Tema puhul on positiivne, et käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetul distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sõltuvusprobleemist vabanemist toetava sotsiaalabiprogrammi „Teadus ja vaim“ ning on osalenud MTÜ Convictuse 12 sammu tugigrupis. Enda sõnul soovib ta kuritegelikust käitumisest loobuda, on mõistnud ka oma sõltuvusprobleeme ja seda suuresti tänu usu leidmisele.
2.5.Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata peab aga kohus arvestama, et J. Štukertit on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ning enamus karistusi on ta kandnud reaalselt. Varem on teda ühel korral vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid vaatamata tema suhtes üles näidatud usaldusele, rikkus ta vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja seetõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Siinjuures peab kohus märkima ka, et J. Štukerti poolt toimepandud kuritegude iseloom on muutnud aastate jooksul raskemaks kuna viimased kaks karistust on talle juba mõistetud I astme kuritegude eest, mis olid rahvatervise vastase iseloomuga. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud korduvad karistused ja riigi poolt üles näidatud usaldus ennetähtaegse vabastamise näol süüdimõistetule piisavat mõju avaldada ei ole suutnud vaid ta on pidevalt enda seadusvastast tegevust jätkanud, mistõttu tuleb tema seekordset usaldamist ennetähtaegse vabastamise näol kaaluda eriti põhjalikult.
2.6.Materjalide põhjal tuleb J. Štukerti peamiseks kuritegeliku käitumise mõjuteguriks lugeda sõltuvusainete tarvitamist. Samuti on negatiivset mõju tema käitumisele ilmselgelt avaldanud suhtlemine kriminaalse ja narkootikume tarvitava tutvusringkonnaga. Narkootikume on süüdimõistetu tarvitanud juba pikka aega ning materjalide põhjal on tal välja kujunenud uimastsõltuvus kuigi ta ise seda eitab. Samuti on tal esinenud probleemkäitumist seoses alkoholi tarvitamisega. Kuigi vangistuses on ta oma sõltuvusprobleemidega tegelenud, sealhulgas kliinilise psühholoogi abil, ning süüdimõistetu enda sõnul ta tajub probleemi tõsidust ja sõltuvusainetest loobumise vajadust, siis puudub kohtul siiski piisav veendumus, et vastav kuriteorisk oleks süüdimõistetu puhul käesolevaks ajaks ärakantud karistusaja jooksul juba vajalikul määral maandatud. Seetõttu leiab kohus, et J. Štukertil tuleks vangistuse kandmist jätkata, et sel ajal tegeleda aktiivselt edasi enda sõltuvusprobleemidega ning kindlustada pikemaajalise piiratud tingimustes viibimisega ka kindlam võõrdumine narkootikumidest ja tagada seeläbi vabanemiseks paremad võimalused sõltuvusainetest hoidumiseks ning elu jätkamiseks seadusekuulekana. Kohus leiab, et J. Štukerti ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema elutingimused vabaduses. Tal on olemas küll kindel elukoht ning ema moraalne ja materiaalne toetus, kuid samas puudub tal endal kindel töökoht. Arvestades ka tema osalist töövõimet, varasemate tööharjumuste, oskuste ja eriala puudumist, siis ilmselgelt ei saa tema tööga hõivatuse tagamine olema ka eriti lihtne. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime mitmeid varavastase iseloomuga kuritegusid, siis vabanemisel kindla töökoha puudumist tuleb pidada süüdimõistetu puhul riskiteguriks, eelkõige varavastaste kuritegude mõttes. Samuti suurendab -3-
kindla töökoha puudumine kohtu hinnangul ka ohtu, et töötamisest tuleneva mõtestatud tegevuse puudumisel võib olla suurem tõenäosus jätkata sõltuvusainete tarvitamiseks ja suhtlemiseks kriminaalse tutvusringkonnaga, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.
2.7.Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J. Štukerti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et karistuse eesmärgid oleksid käesolevaks hetkeks süüdimõistetu puhul täidetud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Samuti ei ole kohtul piisavat kindlust, et süüdimõistetu suudaks järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades varasema kriminaalhoolduse nurjumist. Kui võrrelda J. Štukerti käitumise riskiteguriks olevate sõltuvusprobleemide pikaajalisust käesolevalt ärakantud vangistuse pikkusega ning süüdimõistetu poolt sõltuvusainete tarvitamise jätkamist ka eelmiste vangistuste järgselt, on kohtul alust kahelda, kas ta on suuteline käesoleval ajal sõltuvusainetest täielikult loobuda, mis oleks aga üheks ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Elektroonilist valvet on alust kohaldada isiku suhtes, kes väärib edaspidist usaldust ega ole seda varasemalt rikkunud. Arvestama peaks nii kuritegeliku käitumismustrite varasema kordumisega ja võimaliku kordumisega tulevikus ning käitumist varasemate karistuste kandmise ajal (käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise ajal). Elektroonilise valvega ennetähtaegset vangistust, kui üldse esmast ennetähtaegse vabanemise võimalust, on alust kohaldada siiski isikute suhtes, kes on sellist olulist vastutulekut riigi poolt karistuse kergemaviisiliseks kandmiseks ära teeninud. Kohus leiab, et J. Štukertit ei ole alust järjekordselt usaldada ja kohaldada tema suhtes kergemaliigilist karistuse kandmise viisi. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks jätkata vangistuse kandmist ning tegeleda edasi võimalikult aktiivselt oma kuriteoriskidega.
3.Tartu Maakohtu 24.03.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Štukerti kaitsja, advokaat Anne Vissak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 24.03.2014 määruse ja vabastada J. Štukert vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse esitaja palub J. Štukerti ennetähtaegse vabanemise võimalust uuesti kaaluda ning vaadata uuesti üle ennetähtaegsel vabanemisel tähtsust omavad asjaolud.
3.2.Maakohus on asja läbi vaatamisel omistanud J. Štukertit puudutavatele positiivsetele asjaoludele põhjendamatult vähe tähelepanu. Nähtuvalt asja materjalidest on J. Štukertil olemas elukoht oma ema juures XXX . Korter vastab elektroonilise valve tingimustele, samuti on olemas korteriomaniku V.L. nõusolek elektroonilise seade paigaldamiseks. J. Štukerti ema Ü.K. on kohtule kirjalikult kinnitanud, et ta soovib J. Štukertit materiaalselt ja moraalselt toetada ning et temal on vaja abi toimetulekuks J. Štukertilt.
3.3.Määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu järeldusega, et J. Štukerti vabastamist ei toeta täielikult tema elutingimused vabaduses, kuna tal puudub kindel töökoht. Kohtuistungil selgitas J. Štukert, et tal on plaanis võtta end arvele töötukassas, et omandada sobiv eriala. Määruskaebuse esitaja nõustub määruse põhjendusega, et J. Štukerti tööga hõivatuse tagamine ei ole eriti lihtne, kuid selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et J. Štukertil on tuvastatud 80%protsendiline töövõimekaotus (vastavad dokumendid maakohtu istungil esitatud). Ühelt poolt tähendab see seda, et J. Štukertil on vabanemisel olemas regulaarne sissetulek, teiselt poolt nõuab temale sobiva töö leidmine rohkem aega kui tavaliselt. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vanglas olles ei olegi J. Štukertil võimalik sobivat
-4-
töökohta leida, igati mõistlik ja läbi mõeldud on tema plaan kasutada siinjuures töötukassa abi.
3.4.Määruskaebuse esitaja nõustub maakohtuga, et positiivseks asjaoluks on lisaks eelnevale ka Tartu Vanglas sotsiaalprogrammide läbimine. J. Štukert on läbinud programmid 12 sammu ning „Teadus ja vaim“, samuti on tal tihedad konsultatsioonid kliinilise psühholoogiga. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides peaaegu 100 %-liselt, puududes vaid ühel korral haiguse tõttu.
3.5.Maakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et J. Štukert on andnud nõusoleku paigutada ennast Tartu Vangla S2 eluosakonda, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkinud motivatsioon tegelda oma sõltuvusprobleemidega. Sellest võib järeldada, et J. Štukert on asunud tegelema oma sõltuvusprobleemidega ja soovib seda jätkata ka vabaduses.
3.6.J. Štukert on kinnitanud kohtus, et ta ei hakka vabanemisel suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Tal on plaanis jätkata vanglas omandatud harjumust käia kord nädalas kirikus, sõbrad ja tuttavad, kellega tal on plaanis suhtlema hakata, soovib ta leida kogudusest. Samuti on ta valmis võtma täita Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt näidatud lisakohustused.
3.7.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on lugenud põhjendamatult J. Štukerti suhtes kaalukamaks negatiivsed asjaolud ja ei ole omistanud piisavat tähelepanu positiivsetele asjaoludele. Tähelepanuväärne on, et prokurör on igati toetanud J. Štukerti ennetähtaegset vabastamist. Samuti tuleb eriti esile tõsta asjaolu, et J. Štukertit ei ole vangistuse jooksul kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et J. Štukerti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu J. Štukerti kaitsja advokaat A. Vissaku määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja J. Štukerti enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta J. Štukert enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude raskusele, nende iseloomule, mõistetud liitkaristusele ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus ei nõustu mingil juhul määruskaebuse väitega, et maakohus on J. Štukerti osas kohtumäärust tehes pinnapealselt või vähesel määral analüüsinud tema ennetähtaegse vabanemisega seoses tähtsust omavad asjaolusid. Vajalik on rõhutada, et maakohtu määruse motiivid ja järeldused on äärmiselt põhjalikud ja kaalutletud. Määrus kajastab mitte ainult J. Štukerti isiku negatiivseid jooni, vaid põhjaliku käsitluse on saanud ka J. Štukerti positiivsed omadused. Ringkonnakohus jagab aga maakohtu määruses märgitud kriitikat J. Štukerti lubadustesse ennetähtaegse vabanemise korral kohe alustada pöördumatult ainult positiivse käitumismudeli järgimist. Senine J. Štukerti elukäik ei võimalda kindlasti taolist järeldust teha. Lubadused enam mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja lõpetada igasugune sõltuvusainete tarvitamine on J. Štukerti senise aktiivselt kriminaalse käitumismustri põhjal osutunud ikkagi paljasõnaliseks. Prokuröri toetus J. Štukerti ennetähtaegsele vabanemisele ei ole kohtule kindlasti ülimuslikult siduv ja kohus on nimetatud küsimuse otsustamisel sõltumatu. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja ära kandnud mõistetud vangistusest vaevalt -5-
poole, oleks J. Štukerti ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.
7.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist. J. Štukerti kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt J. Štukertile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, mõistlik ja põhjendatud. KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab J. Štukert hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjakulud 108 eurot. Eeltoodust tulenevalt jäävad J. Štukertil tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu J. Štukerti kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-6-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.