Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-12496
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Vladimir Krivošejevi vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus
kaitsja
Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2015. a määrus muutmata ning Vladimir Krivošejevi kaitsja Matti Reinsalu määruskaebus rahuldamata.
Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Matti Reinsalule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Mõista Vladimir Krivošejevilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
Vladimir Krivošejevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Vladimir Krivošejev 1-11-12496 menetluskulud“.
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ränka kuritegu ette heitnud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ning näidata seda ka ühiskonnale. 3.2 Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvesse võtnud V. Krivošejevi isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ning süüdimõistetu elutingimusi ja võimalusi vabaduses. Selle asemel keskendus kohus liigselt V. Krivošejevi varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta isikult võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ning see eeldus on kinnipeetava poolt täidetud. 3.3 Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi vaja kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Justiitsministeeriumis valminud ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüsist selgus, et vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni kannavad. 3.4 Vaatamata V. Krivošejevi poolt toime pandud raskele kuriteole, on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nõutavad tingimused täidetud. Vangla kinnitab, et V. Krivošejev on oma varasemast kuritegelikust käitumisest vajalikud järeldused teinud. Ta on omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogrammid, käitub korralikult, kehtivaid karistusi ei ole. V. Krivošejevile on garanteeritud töökoht, tal on olemas lähedased, kes toetavad teda igati. Viru Vangla toetab V. Krivošejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kui kinnipidamisasutusel puuduks usaldus V. Krivošejevi suhtes, siis ei kannaks ta karistust avavangla osakonnas, ei käiks igapäevaselt tööl väljaspool vanglat, ei käiks korduvatel lühiajalistel väljasõitudel ega külastaks regulaarselt kirikut Jõhvis.
olemasolu). Samas asus kohus põhjendatult järeldusele, et need asjaolud ei ole tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Hoolimata sellest, et süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud positiivne, ei saa kohus mööda vaadata süüdimõistetu minevikust (teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud) ning asjaolust, et V. Krivošejev kannab karistust muuhulgas väga raske isikuvastase kuriteo eest. V. Krivošejev on mõistetud süüdi tahtlikus tapmises raskendavail asjaoludel, avalikus varguses (kaasnes vägivald, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, grupis), röövimises (relvaga või relvana kasutatava muu esemega, tõkke või lukustuse kõrvaldamisega) ja vara tahtlikus hävitamises või rikkumises. Kuriteo pani V. Krivošejev toime rahalise kasu saamise eesmärgil ning alkoholi tarbimisel tekkinud tüli käigus. Kuriteo varjamise eesmärgil tappis V. Krivošejev kaks inimest, neist ühe eriti julmal viisil. Pärast tapmist süütas ta kannatanute elamu. Sellise teoga näitas V. Krivošejev üles äärmist ükskõiksust inimelu suhtes.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.