Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
12. juuni 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-12496
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Matti Reinsalu
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vladimir Krivošejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VLADIMIR KRIVOŠEJEV, isikukood 37105150249, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 23.05.1997 ja lõpp 22.05.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Vladimir Krivošejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Vladimir Krivošejevilt menetluskuluna riigituludesse 159,00 eurot kaitsetasu v. adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 159,00 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Vladimir Krivošejevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vladimir Krivošejevile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Krivošejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Krivošejev on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 17.07.1998 kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3,4,41; § 101 p 2,3,6,7; § 144 lg 1; § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.05.1997. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vladimir Krivošejev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel soovib tööle minna ettevõttesse, mis asub xxxx. Kinnipeetavale pakutakse tööd ka ettevõttes, kus ta hetkel töötab, kuid ta sooviks töötada xxxx. Kinnipeetav avaldas, et ta on alkoholiprobleemist teadlik ning ta suudab vabaduses alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Kinnipeetav avaldas veel, et ta on avavanglas ning tal on olnud juba 3 kuud võimalus käia tööl vanglast väljaspool. Viimane kodukülastus toimus 30.05.2015 ning kõik sujus hästi. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Süüdimõistetu Vladimir Krivošejev kannab liitkaristust mh I astme kuritegude – raskendavatel asjaoludel taktliku tapmise ja röövimise – toimepanemise eest. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli ka enne eelmainitud kuritegude toimepanemist karistatud. Seega ei olnud väga raske kuritegude toimepanemine juhuslik. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh raskendavatel asjaoludel toimenandud tahtliku tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa
tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Peab rõhutama, et tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ning KrK § 101 p 3, 6, 7 järgi ettenähtud kuriteo tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kinnipeetav enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on toimepannud väga raske kuriteo, kuid kõik need sündmused on juhtunud ja neid enam muuta ei saa. Kinnipeetav on püüdnud tulevikku vaadata positiivselt ja püüdnud lahti saada sellest minevikust. Vangla poolt vaadatuna on kõik nii positiivne. Praktiliselt selle aja jooksul ei ole ühtegi rikkumist, ta on kogu aeg töötanud, ennast täiendanud, läbinud sotsiaalprogramme, vestelnud psühholoogiga ja leidnud endale usu. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat ning talle on võimaldatud kodukülastusi ning selle aja jooksul ei ole rikkumisi olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel, avaliku varguse (kaasneb vägivald, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, grupis), röövimise (relvaga või relvana kasutatava muu esemega, tõkke või lukustuse kõrvaldamisega) ja vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning alkoholi tarbimisel tekkinud tüli käigus. Tulenevalt kuriteo asjaoludes on kinnipeetav 1997.aastal toime pannud rea esimese astme kuritegusid, mille eest on teda karistatud maksimaalse karistusega 20 aastat. Ta on kuriteo varjamise eesmärgil tapnud 2 inimest, neist ühe eriti julmal viisil ja pärast süütas kannatanute elamu. Kinnipeetava isikut ja tema varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli ka enne eelpool mainitud kuriteo toimepanemist karistatud. Seega ei olnud väga raskete kuritegude toimepanemine juhuslik. Kohus leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud, kuna selliselt saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus on seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustaksid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal, mil kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta ja 11 kuu, ei esine kohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo toime pannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.08.2015 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.