lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8337/33

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8337/33
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8337/24Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8337

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. juuni 2015 määrus, millega lõpetati menetlus Ruslan Vorobjovi ja Martin Matvejevi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Martin Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 17. juuni 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

14.detsembril 2013. a alustati Ida prefektuuris menetlust KarS § 200 lg 2 p 7 tunnustel selles, et 14. detsembril 2013. a kella 09:40 paiku peksti Rakveres Pikk tn 24 trepikojas V.J. it ja võeti temalt ära 50 eurot.
2.Kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et kuriteo panid toime Ruslan Vorobjov ja Martin Matvejev.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6284/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5406/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5988/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
3.Viru Maakohtu 13. mai 2014. a määrusega anti luba M. Matvejevi vahistamiseks kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise tõttu. M. Matvejev peeti kinni 9. augustil 2014, millisest ajast alates viibis ta vahi all.
4.Viru Maakohtu 29. detsembri 2014. a määrusega anti M. Matvejev ja R. Vorobjov kohtu alla ning määrati, et kriminaalasja arutatakse üldmenetluses 26. märtsil 2015 ja 16. aprillil 2015.
5.20. mai 2015. a kohtuistungil taotles prokurör lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistatavate-poolne vägivalla kasutamine kannatanu suhtes. Samuti taotles prokuratuur M. Matvejevi tõkendi tühistamist.
6.Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tõkend tühistati ja M. Matvejev vabastati vahi alt. Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määrusega lõpetati R. Vorobjovi ja M. Matvejevi suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi KrMS § 199 lg 1 p-s 1 ja § 274 lg-s 1 sätestatud alustel. Kohus märkis, et kuna mõlema isiku suhtes esinevad väärteo tunnused, tuleb R. Vorobjovi ja M. Matvejevi suhtes läbi viia väärteomenetlus. Kohus leidis, et M. Matvejevil puudub õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest, kuna tema vahistamine oli tingitud asjaolust, et ta hoidus kohtumenetlusest kõrvale (SKHS § 8 lg 1 p 2).
7.Maakohtu 17. juuni 2015. a määruse peale esitatud kaebuses taotletakse lahendi tühistamist osas, milles kohus leidis, et M. Matvejevil puudub õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest, kuna tema vahistamine oli tingitud kohtumenetlusest kõrvalehoidumisest. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu seisukoht kohtumenetlusest kõrvalehoidmise kohta on väär ning määrusest ei nähtu, millel selline arvamus põhineb. Põhjenduste puudumine määruses on käsitletav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena. M. Matvejev ei saanud füüsiliselt kohtumenetlusest kõrvale hoiduda, kuna ta viibis juba kohtueelse menetluse ajal vahi all alates
9.augustist 2014. Kuna menetleja leidis, et M. Matvejevi teos puudub kuriteokoosseis, tekitati üle 9 kuu pikkuse alusetu vahi all pidamisega M. Matvejevile kahju. Seega on tal õigus hüvitisele vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele. M. Matvejev ei ole kohtumenetlusest kõrvale hoidnud. Tal ei olnud kuni 7. maini 2014. a kahtlustatava menetlusseisundit ning kohtu järeldus, et ta on asunud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, on väär.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et alus edasikaebuse rahuldamiseks puudub. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt. 8.1 Kaitsja taotleb ringkonnakohtu poolt tuvastamist, et maakohus eksis, väites et M. Matvejev hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale. Kaitsja leiab, et M. Matvejevil on õigus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele. 8.2 Esmalt märgib apellatsioonikohus, et vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele, eeldab kahju hüvitamine seda kandnud isikult eelnevalt vastavasisulist taotlust (vt kahju hüvitamise taotlemine SKHS § 12). Taotlust kahju hüvitamiseks ei ole esitatud ei maa- ega ringkonnakohtule. Määruskaebuses taotletakse üksnes tuvastamist, et M. Matvejevil on õigus kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et erinevalt varem kehtinud korrast näeb SKHS ette kahjuhüvitise taotlemise kohustuse ning kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamine tuleb kõne alla siis, kui isik esitab selleks kirjaliku vorminõuetele vastava taotluse. 8.3 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõpetati kriminaalmenetlus ja asi saadeti väärteotunnuste ilmnemise tõttu Ida prefektuurile väärteomenetluse läbiviimiseks. Määruskaebusest ei nähtu, et süüteoasjas oleks jõutud lõpliku lahendini. Ringkonnakohus leiab, et M. Matvejevi õigus hüvitisele sõltub menetluse lõpptulemusest. See omakorda tähendab, et M. Matvejevil tekib ka tema süüteoasja edasisel menetlemisel õigus taotleda kahju hüvitamist (vt nt SKHS § 5 lg-d 3 ja 4). Ringkonnakohtu hinnangul saab alles vormikohase taotluse läbivaatamise

ja kahju hüvitamise aluste kindlakstegemise järel otsustada, millises ulatuses tuleb kahju hüvitada või kas esinevad kahju hüvitamist välistavad asjaolud.

9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20261-26-4812/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval