1-15-6363/4 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

8.Edastada kohtuotsus Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus E.L-i süüdistatakse selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna ning alkoholijoobes olles, 18.05.2015 kella 18.30 ajal * asuvas korteris tungis tekkinud sõnavahetuse käigus kallale K M, keda lõi kaks korda noaga vasaku jala säärepiirkonda ning seejärel peksis rusikate ja jalaga näopiirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu K M füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – hematoomid mõlema silma ümbruses ja kaks 2 cm pikkust torkehaava vasaku jala sääre välisküljel. Sellise tahtliku tegevusega E.L, kahjustades varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele E.L varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 15.07.2015 kella 01.30 ajal alkoholijoobes olles * asuvas korteris, kus tungis tekkinud sõnavahetuse käigus kallale alkoholijoobes M H, keda lõi korduvalt käega vastu nägu ja pead, lõi juustest kinni hoides mitu korda peaga vastu seina, lõi noaga parema silma kohale ja lõi pikali kukkunud kannatanut mitu korda jalaga rindkere piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu M H füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – pindmised marrastused ja nahaalused hematoomid pea piirkonnas, 7 mm põrutushaava parema ülemise silmalau piirkonnas, ninaverejooksu ja verejooksu kõrvast, misjärel tungis kallale samas korteris viibinud ning kannatanu M H appi tulnud alkoholijoobes U K, keda lõi mitu korda käega ja noaga vastu nägu ja kaela, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu U K füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähe kui 4 nädalat kestvad

tervisekahjustused – marrastused ja lõikehaavad parema silma ümbruses, hematoomi vasaku silma ümbruses ja marrastused kaela piirkonnas. Sellise tahtliku tegevusega E.L, kahjustades varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud peksmise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele E.L , isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 23.07.2015 varahommikul alkoholijoobes olles * asuvas korteris, kus tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale L L, keda kõigepealt viskas viinaklaasiga vastu pead – otsmiku piirkonda ning seejärel püüdes korterist välja jooksvat L L takistada põgenemast haaras viimasel riietest kinni ja rebis juustest, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu L L füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse - vasakule lauba piirkonda 3cm pikkuse haava. Sellise tahtliku tegevusega E.L, kahjustades varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise ja juustest tirimise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele E.L , varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 24.07.2015 õhtul kella 23.54 ajal alkoholijoobes olles * asuvas korteris, kus tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale korteri valdajale M H, keda lõi lahtise käega vastu pead - parema kõrva piirkonda ning ühe korra rusikaga vastu huuli, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu M H füüsilist valu ning pärast seda tungis samas korteris kallale R S, kes nõudis E.L-i lahkumist korterist, mispeale ründas E.L R S noaga, tabades kannatanut otsmiku piirkonda, vasaku kõrva piirkonda, vasaku õlavarre piirkonda ning keskkõhtu, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu R S füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – 5 cm pikkuse haava vasakule poole otsmiku piirkonda, 1 cm pikkused haavad vasakule kõrvalestale ja –nibule, haava vasakule õlavarrele ning kaks nahamarrastust/haava keskkõhu piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega E.L, kahjustades varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud peksmise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus E.L-ile nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 12.07.2015 kell 20.40 kuni 14.07.2015 kell 11.10 /tl 28-30/, s.o 3 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et E.L kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara: • nuga koos noa tupega /III kd tl 23-25/, mis asub akti nr 26/15 alusel Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /III kd tl 25 -26/, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 sätete alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;

• valget värvi T-särk /I kd tl 17-18/, mis on tagastatud selle omanikule R S 27.07.2015 /I kd tl 19/, jätta omaniku seaduslikku valdusesse. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, samuti saab aru, et sõiduauto konfiskeerimisel läheb selle omand riigile üle. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.L süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – ei ole esitatud. Tõkend – E.L on kahtlustatavana kinni peetud alates 19.05.2015.a. kuni 20.05.2015, alates 15.07.2015.a. kuni 15.07.2015.a, s.o 3 päeva, samuti on E.L peetud kahtlustatavana kinni alates 05.08.2015.a., milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kohus kohaldab E.L suhtes tõkendit vahistamine uute kuritegude toimepanemise vältimiseks, kuna E.L on kriminaalkorras kümnel korral karistatud, viimaselt vangistuse kandmiselt vabanes 21.04 ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse E.L uute samaliigiliste kuritegude toimepanemises. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. E.L-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x390):2= 292,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M. Viira E.L kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 192 eurot /I kd, tl 72/ ja 72 eurot, kokku 264 eurot.