1-14-3954 Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. juuni 2015 määrus Jevgeni Morgeni tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuste liik
Süüdimõistetu Jevgeni Morgen ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebused
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 26. juuni 2015 määrus jätta muutmata.
Määruskaebused jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega mõisteti Jevgeni Morgen süüdi KarS § 257 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti J. Morgenile lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.11.2013 ja lõppeb 28.10.2016.
2.Tartu Vangla esitas 05.05.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Morgeni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.
Tartu Maakohtu 26. juuni 2015 määrusega jäeti J. Morgen talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu argumendid olid järgmised.
3.1.J. Morgenit on varasemalt kriminaalkorras karistatud neli korda ja vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Isikut on varasemalt ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellele vaatamata pani J. Morgen toime uued kuriteod, mille eest kannab ta karistust käesoleval ajal. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetule ei ole senini mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju ega pannud teda oma käitumist muutma. See omakorda annab alust kahelda, kas sellel korral on J. Morgen suuteline muutma oma väljakujunenud tegutsemisviisi ja tegema vajalikke järeldusi.
3.2.Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline hinnata karistuse eesmärkide saavutamist. Kuigi süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. J. Morgeni väited, et ta ei tarvitanud kannatanute suhtes vägivalda ning üksnes ühel korral tõukas kannatanut, seejuures talle füüsilist valu põhjustamata, on kohtu hinnangul ennast õigustava iseloomuga. Seega on alust kahelda, et mõistetud karistus on oma eesmärke täitnud ja vabaduses suudab J. Morgen hoiduda uute (ka samalaadsete) kuritegude toimepanemisest.
3.3.J. Morgeni käitumine karistuse kandmise ajal on positiivne. Isik on läbinud riigikeele kursuse C1 tasemel, ta on määratud majandustöödele ning 08.06.2015 on antud nõusolek kinnipeetava ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Kohus pidas ka positiivseks, et vabanemise korral on J. Morgenil olemas kindel elukoht, toetavad lähedased ja garanteeritud töökoht. Vaatamata sellele, et J. Morgeni puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud). Määruskaebused
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse J. Morgen ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes paluvad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
5.Süüdimõistetu määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.J. Morgen leiab, et ta väljendas ennast eesti keeles valesti, mistõttu tekkis maakohtul arvamus, et isik ei kahetse toimepandud kuritegu. Kinnipeetav selgitab, et võtab talle esitatud süüdistuse omaks ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Tulevikus lubab J. Morgen lahendada kõik arusaamatused seaduslikke vahendeid kasutades.
5.2.Kinnipeetav on teinud kõik endast oleneva, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Ta on täitnud kõiki kohustusi ega ole rikkunud distsipliini. J. Morgen on läbinud kõik täitmiskavas ette nähtud tegevused ning ta osaleb tööhõives. Vangla on otsustanud
kinnipeetava paigutada avavangla osakonda, kust ta saab käia vabaduses tööl. J. Morgeni vabastamist toetavad nii kriminaalhooldus, vangla kui ka prokurör.
5.3.Süüdimõistetu ei otsi vabandusi oma varasematele kuritegudele ning tunnistab, et on oma probleeme minevikus valesti lahendanud. Vanglas on J. Morgeni vaated muutunud ning ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabaduses on süüdimõistetul elukoht, perekond, töökoht ning lähedaste toetus. J. Morgeni vabanemisfondis on 1170 eurot, ta on tasunud ära käesoleva kriminaalasja kulud ning tahab vabaduses ära maksta ka varasemad võlgnevused. Kinnipeetav on nõus kõigi kohtu poolt kohaldatavate lisatingimustega.
6.Süüdimõistetu kaitsja on seisukohal, et maakohus leidis ekslikult, et J. Morgen ei vääri tingimisi vangistusest vabastamist olukorras, kus kõik menetluses arvamuse andnud isikud ennetähtaegset vabastamist toetavad.
6.1.Kinnipeetav mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, mistõttu tunduvad maakohtu etteheited süü mitte tunnistamise kohta asjakohatud. Pealegi on kohtupraktikas kinnistunud tava, et kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud isikutel on ennetähtaegsel vabanemisel teatavad eelised. Maakohtu järeldus, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine tuleb kõne alla vaid erandlike asjaolude korral, on vastuolus seaduse teksti ja mõttega.
6.2.Vaieldamatult oskavad kõige objektiivsema hinnangu süüdimõistetu käitumisele anda vangla ja prokuratuur, mis toetavad J. Morgeni vabastamist. Maakohus ei püüdnudki selgeks teha, miks mõlemad riigiasutused sellisele positsioonile jõudsid. Samas nähtub määrusest, et ka esimese astme kohus leidis mitmeid J. Morgeni vabastamist toetavaid argumente, kuid jättis need arusaamatul põhjusel sisulise tähenduseta.
6.3.Prokuröri hinnangul on senine karistus avaldanud J. Morgenile soovitud mõju ning on põhjust arvata, et isik on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud. J. Morgenit ei ole karistuse kandmise jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning ta on avaldanud motivatsiooni käituda õiguskuulekalt ka vabaduses. Prokurör peab otstarbekas allutada süüdimõistetu elektroonilisele valvele ning kriminaalhooldusele, kuna siis on tagatud J. Morgeni parem resotsialiseerumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab, et J. Morgeni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kinnipeetava vabastamise välistavad hetkel eelkõige isiku varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samas möönab kohtukolleegium, et karistuse kandmine on J. Morgenile mõjunud positiivselt ning isiku puhul esineb ka mitmeid ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid.
8.Apellatsioonikohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega täielikult ning leiab, et arvesse võeti kõiki vabastamist mõjutavaid asjaolusid, sh määruskaebuses välja toodud aspekte. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi veelkord korrata, vaid vastab määruskaebustele järgmist.
9.Maakohtule ei saa heita ette, et arvestati J. Morgeni istungil tehtud süüdistust puudutavaid avaldusi. Nendest järeldub, et kinnipeetav üritas oma süüd pisendada. Vangla iseloomustuse ja määruskaebuse kohaselt tunnistab aga J. Morgen toimepandud kuritegusid ja kahetseb. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus süü tunnistamist puudutavat tingimisi ennetähtaegset vabastamist negatiivselt mõjutava asjaoluna.
10.Samas arvestab kolleegium, et J. Morgenit on mitu korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust kolmandat korda. Isik on varasemalt olnud katseajal aastatel 2009 ja 2012, kuid on mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo ning tema karistus on pööratud täitmisele. Need andmed näitavad, et J. Morgeni osas taaskord usalduse ülesse näitamisse tuleb suhtuda kindlasti ettevaatusega. Süüdimõistetu on varasemalt hoolimata leebematest meetmetest pöördunud tagasi kuritegelikule teele ning seetõttu leiab ringkonnakohus, et selline käitumine võib korduda ka käesolevast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes.
11.Vangla iseloomustus näitab, et süüdimõistetu on seekord käitunud vangistuses hästi. Ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning hoidunud rikkumiste toimepanemisest. Lisaks on J. Morgen omandanud eesti keele oskuse C1 tasemel ning alates 25.05.2015 osaleb ta majandustöödel. Kinnipeetava heast käitumisest karistuse kandmise ajal annab märku ka isiku paigutamine avavangla osakonda (alates augustist 2015) ning kinnipidamisasutuse toetav suhtumine J. Morgeni ennetähtaegsesse vabastamisesse. Vanglas läbi viidud vestlused näitavad, et kinnipeetav tunnistab toime pandud kuritegusid ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Süüdimõistetul on küll tasumata kohustusi, kuid tema vabanemisfondis on 1170 eurot ja isikule on vabaduses tagatud töökoht. J. Morgenit iseloomustavad veel positiivselt perekonna toetus ja elukoha olemasolu.
12.Vangla ja prokuratuur küll toetavad J. Morgeni ennetähtaegset vabastamist, kuid ringkonnakohus leiab, et praegusel hetkel oleks isiku vabastamine siiski rutakas otsus. Kohtukolleegium leiab, et avavanglas viibimine tuleb süüdimõistetu taasühiskonnastamisele kasuks. Samuti annab leebemates tingimustes viibimine selgema pildi, kas J. Morgen on valmis vabadusse naasma. Kui J. Morgen suudab avavanglas korrektselt käituda ja on motiveeritud muutuma, nõustub ka apellatsioonikohus, et ilmselt kindlustub isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamine järgmisel võimalusel ja vabaduses tema üle kontrolli teostamine paremini, et süüdimõistetu ei naase kuritegelikule teele.
13.Kõiki J. Morgenit iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Ometi tuleb ka ringkonnakohtu arvates süüdimõistetut tunnustada muutumise suunas tehtud pingustuste eest. Kinnipeetaval tuleb arvestada, et ringkonnakohtu positiivne hinnang käesoleval ajal ei tähenda, nagu vabastataks ta järgmisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel vangistusest automaatselt. Ka siis võetakse arvesse kõiki asjaolusid kogumis, eriti aga J. Morgeni vahepealset käitumist ning uue kuriteo toimepanemise riski.
14.Ringkonnakohtule ei ole teada kaitsja osutatud kohtupraktika, mille kohaselt kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikuid vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt kergekäelisemalt, kui üldmenetluses süüdi tunnistatud kinnipeetavaid. Tartu Ringkonnakohtus sellist praktikat ei jälgita ning tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustatakse lähtudes KarS § 76 lg-st 4.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 26. juuni 2015 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.