Kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2014. a otsusega mõisteti Jevgeni Morgen süüdi KarS § 257 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jevgeni Morgenile Harju Maakohtu 11.09.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust, võrra. Jevgeni Morgenile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.11.2013. a ja lõppeb 28.10.2016. a. Vangla toetab Jevgeni Morgeni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxxile. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ning kinnipeetava abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku antud aadressile elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Jevgeni Morgeni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Jevgeni Morgeni tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör leiab, et Jevgeni Morgeni vabastamiseks on olemas formaalne alus ning täidetud on ka vabastamise materiaalsed eeldused. Prokuröri hinnangul on seniseks ärakantud vangistus avaldanud Jevgeni Morgenile sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid, ühtlasi on põhjust uskuda, et Jevgeni Morgen on talle mõistetud ning reaalselt ärakantud karistusest järeldused teinud. Prokurör osundab, et Jevgeni Morgenil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Jevgeni Morgen on tunnistanud toimepandud kuritegusid, mõistnud põhjuseid, mis viisid teda kuritegude toimepanemiseni ning kinnipeetav on väljendanud soovi ja motivatsiooni elada vabanemise korral seadusekuulekat elu. Prokurör on seisukohal, et Jevgeni Morgeni suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad elektroonilise valvega, käitumiskontrolliga ja katseajaga ning just nende meetmete rakendamisega säilib kriminaalhooldajal Jevgeni Morgeni üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini resotsialiseeruda.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Jevgeni Morgen selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Jevgeni Morgen tunnistab oma süüd ning kahetseb siiralt, et osales kuriteos, kuigi see oli tema poolt ette kavatsemata. Jevgeni Morgen tegi koostööd uurimisasutusega. Jevgeni Morgen selgitas kohtule, et vanglas on ta aktiivselt tegelenud enesetäiendamisega, lisaks osales vangla tööhõives ning sooritas eesti keele eksami C1 tasemel. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Jevgeni Morgen sai otsuse enda ümberpaigutamiseks kinnisest vanglast Maardu avavanglasse. Jevgeni Morgen leiab, et tal on vabaduses kõik tingimused seaduskuuleka elu jaoks - tal on olemas elukoht, toetav perekond ning garanteeritud töökoht. Tulevikus lubab Jevgeni Morgen inimesi aidata ning mitte osa võtta kahtlastest asjadest. Jevgeni Morgen nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ning kõigi lisatingimustega, mida kohus peab vajalikuks talle kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

vaatamata sellele, et Jevgeni Morgen on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ja vangistuses viibib Jevgeni Morgen juba kolmandat korda. Kohus peab oluliseks sedagi, et Jevgeni Morgenit on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ka vabastatud, kuid Jevgeni Morgen jätkas kuritegude toimepanemist taaskord ka ajal, kui ta kandis karistust vabaduses. See näitab kohtu hinnangul selgelt, et Jevgeni Morgenile ei ole senini mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju ega pannud teda oma käitumist ja teguviisi muutma. See omakorda annab alust kahelda, kas sellel korral on Jevgeni Morgen tõsikindlalt suuteline muutma oma väljakujunenud tegutsemisviisi ja tegema varasemalt toimepandust vajalikke järeldusi. Käesoleval ajal kannab Jevgeni Morgen karistust grupis avaliku julgeoleku vastase süüteo, st omavoli toimepanemise eest. Jevgeni Morgen teostas ebaseaduslikus korras koos teiste grupi liikmetega Sfinks Ehitus OÜ oletatavat õigust, nõudes kannatanutelt tasu maksmist ning dokumentide allkirjastamist, kasutades seejuures vägivalda. Jevgeni Morgen koos teiste isikutega grupis liikmetega peksis 16.10.2013. a ühte kannatanutest käte ja jalgadega, samuti teleskoopnuia kasutades pea- ja kehapiirkonda. Ühtlasi ähvardas Jevgeni Morgen 22.10.2013. a ühe kannatanu suhtes tulevikus kasutada vägivalda. Käesoleval ajal on Jevgeni Morgeni poolt toimepandud kuriteod karistatavad vägivallategudena, s.o teise inimese suhtes vägivalla kasutamisena. Jevgeni Morgen selgitas kohtule, et kuriteod on ta toime pannud oma rumalusest. Jevgeni Morgen ei hinnanud, kuidas saavad sündmused alguse. Jevgeni Morgeni sõnade kohaselt saab ta praegu aru, et tal poleks vaja olnud nendes sündmustes osaleda, kuna tal oli katseaeg ja tegemist oli võõra probleemiga. Jevgeni Morgen on kinnitanud, et süüdistus, mille eest ta süüdi mõisteti, on õige. Samal ajal on Jevgeni Morgen kohtule selgitanud, et tema ei kasutanud kannatanute suhtes vägivalda, kuigi viibis sündmuste toimumise juures. Jevgeni Morgeni selgituste kohaselt ta üksnes tõukas kannatanu endast eemale, tekitamata kannatanule seejuures füüsilist valu. Kohtu hinnangul on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline hinnata ka karistuseesmärkide saavutamist. Kuigi süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Jevgeni Morgeni väited, et ta ei tarvitanud kannatanute suhtes vägivalda ning üksnes ühel korral tõukas kannatanut, seejuures kannatanule füüsilist valu põhjustamata, on kohtu hinnangul ennastõigustava iseloomuga. Vaatamata sellele, et Jevgeni Morgen sõnaliselt on oma süüd tunnistanud, puudub kohtul veendumus, et Jevgeni Morgen on täielikult aru saanud toimepandud tegudest ja tagajärgedest, aga ka sellest, kuidas edasiselt vabaduses sarnaste tegude toimepanemisest hoiduda. Kohtu hinnangul on seega käesoleval juhul alust kahelda, et Jevgeni Morgenile mõistetud karistus on oma eesmärke täitnud ja vabaduses suudab Jevgeni Morgen hoiduda uute (ka samalaadsete) kuritegude toimepanemisest. 3.2 Kohus leiab, et Jevgeni Morgeni käitumine karistuse kandmise ajal on positiivne. Jevgeni Morgen on läbinud riigikeele kursuse C1 tasemel ning sooritas lõpueksami tulemusega 100% võimalikust punktisummast. Tartu Vangla käskkirjaga 25.05.2015. a on Jevgeni Morgen määratud vangla majandustöödele. Tallinna Vangla on 08.06.2015. a andnud nõusoleku kinnipeetava Jevgeni Morgeni ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Jevgeni Morgenit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. 3.3 Vabanemise korral on Jevgeni Morgenil toetavad lähedased (ema, isa ja abikaasa) ja kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Jevgeni Morgenil on kaks alaealist last. Vanglas viibimise ajal

on Jevgeni Morgen kontaktis olnud nii oma vanemate kui ka abikaasaga. Vabanemise korral on Jevgeni Morgenil võimalik tööle asuda Matoam Electronics OÜ-s ostu-müügijuhi ametikohale. Varasemalt omab Jevgeni Morgen töökogemust oma isa äriettevõttes mänedžerina, on tegelenud kinnisvaraga ning autode müügiga. Enne vangistust oli osanik ettevõttes Central Investments OÜ. Vabanemise korral on Jevgeni Morgeni vanemad nõus poega vajadusel materiaalselt toetama. Tartu Vangla 15.04.2015.a andmetel on Jevgeni Morgenil aktiivseid rahalisi nõudeid summas 5418,57 eurot ja vabanemisfondis 1170 eurot. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Jevgeni Morgenil olemas kindel elukoht, toetavad lähedased ja garanteeritud töökoht. Kohus peab oluliseks, et Jevgeni Morgen vabaduses olles töötaks ja omaks regulaarset sissetulekut. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna Jevgeni Morgen on senini kuritegusid toime pannud omakasu motiivil (ja seda vaatamata sellele, et Jevgeni Morgen töötas OÜ-s Central Invest). Sissetulek on oluline ka seetõttu, et Jevgeni Morgenil on suures ulatuses tasumata nõudeid ja mitu ülalpidamist vajavat alaealist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.