lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-9763/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-9763/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-9763/9Viru Maakohus Narva kohtumaja13.12.20131-13-9763/17Viru Maakohus Narva kohtumaja12.06.20151-13-9763/50Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.07.20161-13-9763/64Viru Maakohus Narva kohtumaja10.11.20161-13-9763/63Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-9763

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. juuni 2015 määrus D.V karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.V, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 12. juuni 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega tunnistati D.V süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 10 kuu vangistusega. KarS § 69 alusel asendati vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT) tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. D.V oli kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
2.Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 15.05.2015 Viru Maakohtule ettekande D.V kohta, kuna isik ei ole teinud mitte ühtegi tundi ÜKT-d ega käi alates 26.02.2015 registreerimisel. Juhindudes KarS § 69 lg-st 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 12.06.2015 määrusega pöörati D.V-le Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud kandmata karistus 10 kuud vangistust täitmisele.
3.1.Erakorralise ettekande kohaselt D.V ei ole teinud mitte ühtegi tundi ÜKT-d ega käi alates 26.02.2015 registreerimisel.
3.2.D.V-le tutvustati 29.01.2014 tema õigusi ja kohustusi ning ÜKT tegemise aega ja korda. D.V väitis, et ei suuda teha ühtegi füüsilist tööd seoses püsiva töövõimetusega ja esitas 26.03.2014 vastava otsuse, mille kohaselt töövõime kaotuse protsent on 70. Selline töövõimetus oli tal ka aastatel 2011-2012, kuid sellele vaatamata andis ta 13.12.2013 kohtuotsuse kohaselt nõusoleku sooritada ÜKT-d. Alates 26.02.2015 ei käi D.V enam registreerimas. 16.04.2015 tehtud kodukülastusel selgus, et ta ei ela ettenähtud aadressil XXX , vaid on omavoliliselt lahkunud elama Sillamäele. Eeltoodu alusel kriminaalhooldusametnik leidis, et karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna katseaja kulg on mitterahuldav, sest D.V ei ole teinud ühtegi tundi ÜKT-d ja rikub talle kehtestatud kontrollnõudeid.
3.3.Maakohus kuulas ära D.V seletuse ja kriminaalhooldaja ettekande ning tutvus asja materjalidega. Kuna D.V ei ole teinud ühtegi tundi ÜKT-d ja rikub talle kehtestatud kontrollnõudeid, s.o ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks ja ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele, siis tuleb karistus täitmisele pöörata. Maakohus leidis, et ÜKT on D.V suhtes ebaõnnestunud ning edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud.
3.4.D.V-le Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud vangistus 10 kuud asendati 600 tunni üldkasuliku tööga, millest ei ole sooritatud mitte ühtegi tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdimõistetu poolt kandmata karistuseks 10 kuud vangistust. Määruskaebuse sisu
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D.V, kes palub tühistada 12. juuni 2015 määrus. Kaebaja märgib, et tal puudusid objektiivsed võimalused ÜKT tundide tegemiseks, kuna seda takistas tema töövõimetus 70%. Ta selgitab, et eelnevalt oli tal töövõimetus 50% ja seetõttu andis ta nõusoleku ÜKT tegemiseks, kuid alates 06.02.2014 määrati talle 70%. Selle kohta on kaebusele lisatud püsiva töövõimetuse tuvastamise ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise 26.03.2014 otsused nr 1083993 ja 1083997. Samuti on kaebusele lisatud terve rida meditsiinilisi dokumente D.V tervisliku seisundi kohta. Samuti ei ole D.V nõus etteheidetega, et ta ei käinud korralikult registreerimisel, sest tegelikult käis ta ka 19.05.2015 ja 10.06.2015. Vahele jäi tal ainult 14.05.2015, sest siis ta oli haige ja püüdis sellest ka kriminaalhooldajat informeerida, kuid ei saanud teda kätte. Ta ei ole ka oma alalisest elukohast lahkunud, vaid vahel käis 2-3 päeva sealt ära. Abikaasast ta lahutas, sest pole võimeline töötama. Autot ja juhilube tal pole, tervis on väga halb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Vaidlustatud määrus on põhjendatud ning selles ei esine menetlus- ega materiaalõiguse rikkumisi. Kuna maakohtu lahend on põhjalik, vastab kolleegium määruskaebusele vaid järgmist.
6.Erakorralise ettekande kohaselt hoidis D.V ÜKT-st kõrvale alates 29.01.2014 ehk enne 2015. aastat. Tulenevalt eeltoodust tuleb käesolevas asjas juhinduda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 redaktsioonist, kuna KarS § 69 uuel redaktsioonil tagasiulatuvat jõudu ei ole (RKKKm nr 3-1-1-18-15). Enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele.

6.1.D.V kriminaalhoolduse algus oli 31.12.2013 ning lõpp 30.06.2015. Ta ei teinud ühtegi ÜKT tundi, kuigi talle anti võimalus sooritada ÜKT tunnid pooleteise aasta jooksul, s.o peaaegu seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul. D.V on ÜKT mittesooritamise põhjenduseks toonud töövõime kaotuse 70%.
6.2.D.V-le Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud vangistus 10 kuud asendati 600 tunni üldkasuliku tööga, millest ei ole sooritatud mitte ühtegi tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdimõistetu poolt kandmata karistuseks 10 kuud vangistust.
7.Ringkonnakohus leiab, et kuna D.V ei teinud ettenähtud aja jooksul mitte ühtegi tundi ÜKT-d, siis tuleb tema karistus täitmisele pöörata.
8.Ringkonnakohus märgib, et D.V karistus tuleneb 13.12.2013 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest, kus D.V andis oma nõusoleku ÜKT tegemiseks. Kuigi talle pärast seda otsust, s.o 26.03.2014 määrati püsiv töövõimetus 70% alates 06.02.2014 kaheks aastaks, ei anna see alust karistust mitte täitmisele pöörata. Toimiku materjalidest nähtub, et D.V on liikumisvõimeline ja seega saanuks ta pidada läbirääkimisi ÜKT tegemise võimalike variantide kohta, kuid seda ta ei teinud. Seega tuleb tal kandmata karistus 10 kuud vangistust ära kanda. Kui tal selle kandmise ajal tuvastatakse parandamatult raske haigus, siis seda saab lahendada eraldi menetluses KrMS § 425 lg 1 alusel.
9.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.