Kohtulahend

tehes vahel ka juhutöid. Enne seda oli isik töötu. Kunagi ammu on töötanud tehases Tehnomar lihtöölisena Kinnipeetav omab maksmata võlgnevusi ca 15 000 euro ulatuses, sh on tagastamata laen, trahvid, kohtukulud, nõuded, mida soovib tasuda. Isikul on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub. Lähedastest on kinnipeetaval ema N D, isa V D ja 2 venda. Vanemad on lahutatud. Isaga suhtleb I.U vähe ja vanema vennaga on suhted pingelised. Enne vangistust oli isik vabaabielus, kooselust on alaealine tütar. Elukaaslase ja tütrega on suhted katkenud. Ema sõnul on isiku suhtlusringkonnas kriminaalsed isikud ja narkosõltlased. Isiku sõnul ei ole ta mõjutatav, kuriteod pani toime üksi. Isikul on riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav elustiil, mida näitab isiku süütegude kogumik. Eelviimase kuriteo pani kinnipeetav toime, olles alkoholijoobes. Isiku sõnul alkohol ei ole talle probleemiks, kuid mõnikord tulevad probleemid, kui ta joob natuke rohkem ega oska ennast kontrollida. Isik v äitis, et alkoholijoobes ei ole ta agressiivne. Kinnipeetav tunnistas, et on olnud kodeeritud. AS alusel on isikut karistatud väärteokorras 3-l korral. Isik tunnistas, et tarvitas ca 8 aastat tagasi heroiini, kuid proovinud on ka amfetamiini. Viimasel ajal tarvitas kanepit ja SPACE suitsusegu (viimati septembris 2014). Sõltuvust kinnipeetav eitab. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Viimased kuriteod on toime pandud narkojoobes. Kinnipeetav oli narkootikumide mõjul vägivaldne. Väärteokorras on isikut karistatud NPALS alusel 7-l korral. Vestlusel oli isik kinnine ja eemalolev, reageerides küsimustele aeglaselt ja tunnistades, et on olnud perioode, kus keskendumisvõime oli kehv. Kinnipeetav tunnistas, et on vanglas saanud psühhiaatrilist ravi. Isikul on mõningaid suhtlemisraskusi (ise tunnistas, et see on tagajärg peale suitsusegu tarvitamist), on esinenud impulsiivset ja vägivaldset käitumist. Eesmärgid tulevikuks on isikul ebamäärased. Kinnipeetav ei tee järeldusi rikkumistest, jätkates kuritegelikku käitumist. Ta on õigustanud oma käitumist sellega, et ei teadvustanud, mida teeb, oli narkootikumide mõju all. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isikul on soov muutuda, kuid hetkel peab ta muutusi raskeks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%, uue vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul kui kohus otsustab I.U vabastada vanglast ennetähtaegselt, siis oleks vangla hinnangul otstarbekas määrata talle katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni karistusaja lõpuni, s.o 29.12.2015 ja kohustada teda sellel ajaperioodil täitma lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vangistuse ajal suhtleb isik ainult emaga (telefoni teel). Ema toetab isikut vahel ka materiaalselt. Enne kinnipidamist elas kinnipeetav koos elukaaslasega üürikorteris. Ema viibib xxxx ja töötab ning tema sissetulek kuus on xxxx eurot, mistõttu ei saa ta isikut vabanemise korral materiaalselt toetada. Ema sõnul tehti 2014. aastal isikule alkoholi blokeeriv süst. Karistusregistri andmetel on isikut korduvalt väärteokorras karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. I.U on varem olnud kriminaalhooldusel 4-l korral, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata isikule katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni karistusaja lõpuni, s.o 29.12.2015 ja kohustada teda sellel ajaperioodil täitma lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. I.U ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiaks töökoha ja ka korteri. Ta saab xxxx ja tal on õigus nõuda sotsiaaltöötajalt abi korteri otsimisel.

Ta on xxxx. Vabaduses olles saaks ta küll alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Praeguse seisuga elukohta ei ole, ta peab selles küsimuses kohtuma sotsiaaltöötajaga. Tal on olemas dokument selle kohta, et ta on korteri järjekorras. Teisi sugulasi või tuttavaid, kelle juurde saaks elama minna, tal ei ole. Kinnipeetav saab aru, et sel juhul on raske taotlust rahuldada, kui pole kohta, kuhu elama minna. Seoses haigusega oli ta ravil vangistuse ajal ning sellega seoses saab ka xxxx. Ta töötas juba 15 aastaselt ja praegu vanglas ka töötab toidujagajana. Kõigi kohustustega on ta nõus, kui kohus ta vabastab. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 27.04.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla I.U ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör arvab, et I.U vangistusest tingimisi vabastamine oleks põhjendamata, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude arvukust ja jõhkrust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Arvestades I.U kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kogu vanglas oleku ajal on süüdimõistetut distsipliinaarkorras karistatud kahel korral, seega ei ole tema käitumine olnud seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on I.U ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas). Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud vangistuse üldkasuliku tööga asendamist ja kriminaalhooldust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. I.U ei suutnud pärast Harju Maakohtu 05.04.2013 kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamise ja katseajaga anti talle selline võimalus. Sama kohtu 11.12.2014 kohtumäärusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamise ja narkootikumide tarbimisega (väärteomenetluse korras NPALS-i alusel karistatud 7 korda), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 73% ja 40%, mis ei ole madal

risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta I.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et tal on käesolevas asjas raske anda seisukohta, sest nii vangla kui kriminaalhooldaja ja ka prokurör on asunud seisukohale, et I.U ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja avaldas need seisukohad, mis tema arvates võiksid olla kohtule abiks seisukoha kujundamisel, et kohus kaaluks väga tõsiselt kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eelkõige märkis kaitsja seda, et kinnipeetav kannab siiski esmakordselt vanglakaristust. I.U on oma karistusest ära kandnud 10 kuud. See asjaolu on siiski oluline, sest kõik varasemad karistused on olnud teiseliigilised ja kindlasti see 10 kuud on olnud tõsine aeg I.U-le ja ta on kindlasti mõelnud oma elu üle. Kinnipeetav kinnitas, et talle on määratud xxxx, järelikult on tal vabaduses tagatud siiski sissetulek, kuigi väga väike. Materjalidest saab aru, et varasemalt pole isikul kindlat sissetulekut olnud. Kaitsja leidis, et I.U on isik, kes kindlasti vajab toetust. Lähedased on talle sisuliselt selja pööranud ning järelikult saavad olla tema tugiisikuteks sotsiaaltöötaja ja kriminaalhooldaja. Loomulikult sõltub kõik I.U-st endast. Kui kohus peab võimalikuks vabastada I.U, määrata talle täiendavad kohustused, mis on toodud vangla iseloomustuses, siis on tal võimalus asuda õiguskuulekale teele. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. I.U on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivald. Eeltoodust järeldub see, et varasemad mittevabaduskaotuslikud karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I.U 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Alkoholi liigtarvitamist ja narkootikumide tarvitamist peab kohus antud isiku puhul uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav hakkaks vabanemisel saama xxxx, sest on xxxx, kuid tal on maksmata võlgnevusi ca 15 000 eurot, mis võib oluliselt raskendada majanduslikku toimetulekut ja suurendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht, sest ema ei ole nõus teda enda juurde elama võtma. I.U on küll sotsiaalkorteri järjekorras, kuid korterit veel käesolevaks hetkeks ei ole. Kindla elukoha puudumine välistab käitumiskontrolli teostamise võimalikkuse, kuivõrd üheks kontrollnõudeks on KarS § 75 lg 1 p 1 alusel alalises elukohas elamise nõue. Käesoleval juhul puudub kohtul võimalus kinnipeetavat kohustada elama alalises elukohas.

I.U puuduvad vabaduses teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Kohus ei ole veendunud selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73%, uue vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.U suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 189,60 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.