Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.08.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 10.07.2015
Kohtuasja number
1-11-5813
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jalmar Atsi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
Jalmar Ats, isikukood 37812075219, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 28.01.2013 ja lõpp 28.08.2015
Jätta taotlus JALMAR ATSi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Jalmar Atsile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
Asjaolud Viru Vangla esitas 26.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jalmar Atsi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 04.04.2012 otsusega nr 1-11-5813 tunnistati Jalmar Ats süüdi KarS § 404 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.03.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 28.01.2013.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab süütamise eest. Varasemalt kahel korral karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Individuaalse täitmiskava raames on osalenud vangla majandustöödel koristajana ja köögitöölisena, lõpetanud puidupingitöölise eriala ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, milles tunnistas alkoholiprobleemi ja soovis pärast vabanemist vähem alkoholi tarvitamist. Mõistab alkoholi tarvitamise põhjuseid ning püüab tulevikus sarnastes olukordades teisiti käituda. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav omab kehtivat sissekirjutust xxxx. Vabanemise korral soovib elama asuda venna juurde aadressile xxxx, kuid vend ei ole nõus tema elama asumisega antud aadressile. Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalnõuniku L K sõnul on vanglast vabanemisel kinnipeetavale tagatud kohaliku omavalitsusepoolsed toetused ja teenused ettenähtud korras. Vabanedes on isikul õigus taotleda ühekordset sotsiaaltoetust ning leides üüri elamispinna, katab kohalik omavalitsus üüri- ja kommunaalkulud läbi toimetulekutoetuse. Samuti on kinnipeetaval võimalik pöörduda öömaja soovides xxxx kodutute varjupaiga poole. Isik omab algharidust. Hariduse omandamine jäi pooleli, kuna väidetavalt läks 13-aastaselt tööle, et üleval pidada ennast ja nooremaid õdesid-vendi. Vanglas omandas 2014. aastal puidupingioperaatori eriala. Enne vangistust sai invaliidsuspensionit ja toimetulekutoetusest kompenseeriti eluasemekulud, toidupangast sai toiduaineid. Varasemad kuriteod on varavastased, toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vahetult enne vangistust tegi juhutöid. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Viru Vangla andmetel on tasumata võlanõudeid 6227,76 eurot, vabanemisfondis on 301,20 eurot. Perekonda kuuluvad õde ja vend. Õega on suhted täielikult katkenud peale viimase kuriteo toimepanemist (süütas õe elukoha). Varasemad varavastased kuriteod on toime pandud endise elukaaslase suhtes. Kriminaalhooldaja hinnangul kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Arvestades varasemat elustiili, milles on esinenud teisi ära kasutavat ning riskeerivat käitumist, võib arvata, et sarnane eluviis võib jätkuda ka peale vabanemist. Kuriteod on toime pandud joobeseisundis, korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel. Alkoholijoobes suureneb isiku puhul suitsidaalsuse oht. Enda sõnul tarvitas alkoholi stressi maandamiseks üsna sageli. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt esines kriminaalhooldusel viibides sageli alkoholi kuritarvitamist kinnipeetava poolt. Külastas sageli kasiinot, mistõttu tekkisid tülid elukaaslasega. Tunnistab, et vargused elukaaslaselt jäid sellesse perioodi, kui kasiinosid külastas. Oma sõnul xxxx seda probleemi enam ei esinenud. Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt on hinnatud töövõimeliseks ning määratud töövõimetus xxxx ulatuses. On olnud suitsidaalne, varasemalt oli esinenud enesevigastamisi ja enesetapukatseid, saanud psühhiaatrilist ravi. Väidetavalt on näinud paranoilisi unenägusid. Suhtlemisoskused vastavad vanusele ja sotsiaalsele taustale. Esinenud on vaimse vägivalla kasutamist ja manipuleerimist. Vabaduses kasutas probleemidega toimetulekuks alkoholi liigtarvitamist. Vajab sotsiaalsete probleemide tekkimisel suunamist ja abi. Seatud eesmärgid on üldised ja olmelised. Oluline on vabaduses püüda säilitada emotsionaalne stabiilsus ja tervislik seisund. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ning süüteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Otseselt ei väljenda kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid, kuid samas ei näe, et toimepandud kuritegudega oleks tekitatud olulisi kahjusid teistele isikutele. Kriminaalhooldusel olles on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja kohtu poolt pandud täiendavaid kohustusi. Lisaks ei asunud iseseisvalt karistust kandma, vaid tema suhtes kohaldati sundtoomist. Üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 34%, vägivaldseid kuritegusid toime pannud ei ole. Viru Vangla toetab
kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist peale vangistusest vabanemist. Isik ei soovi enda suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vangla hinnangul on otstarbekas käitumiskontrolli ajaks kohaldada Jalmar Atsi suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 5, 7 sätestatud lisakohustusi. Maakohtu istung 10.07.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ei vaja seda järelevalvet. Pani toime varguse elukaasa tagant, kuid sellest ajast kuni põlenguni, 5 aasta jooksul, ei ole sooritanud ühtegi kuritegu. Peale põlengut oli kuu aega psühhiaatriahaiglas ja peale seda määrati ta grupi peale. Läks vanglasse 2013. aastal. Tegeles psühholoogilise raviga, mis on jätkunud ka vanglas ja jätkub ka peale vanglat. Isik ei näe end kriminaalina, mõistab tegude tagajärgi, mis on ta vanglasse toonud. Tal on veel poolteist kuud jäänud vanglas olla, peale seda tahab alustada nullist. Leiab, et on oma aja ära istunud ja ei tea, mille eest teda peale seda karistada tahetakse. Tänaseks on isikul olemas elamine, Rakvere linna sotsiaalnõunik L K kinnitas, et xxxx on talle korter tagatud. Ei usu, et tal mingeid probleeme töö leidmisega tekiks, kuna vanad klassivennad on talle tööd pakkunud. Vennaga saab hästi läbi ja õega, kelle korteri põleng toimus, saab ka viimasel ajal hästi läbi. Selgitab, et suurema osa tasumata võlgadest moodustab BIG panga laen, mis võeti koos ühe tuttavaga ja ülejäänud on viimased kohtukulud. Leiab, et saab ise hakkama, vajadusel saab ka tugiisiku. Enne vangistust sai kolm aastat invaliiduspensionit ning plaanib seda uuesti taotleda. Prokuratuuri seisukoht Prokuröri abi Enn Pustak leidis, et Jalmar Atsi suhtes on otstarbekas kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusregistri õiendist nähtub, et Jalmar Atsi on 04.04.2012 karistatud vangistusega 2 aastat 7 kuud, s.t. vastab KarS § 871 lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub ka, et Jalmar Atsi ei ole eelnevalt karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega, kuid KarS § 871 lg 2 sätestab teatud kuritegude puhuks erandi, mille alla langeb ka KarS
2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki
kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isik on ise tunnistanud, et varemalt toimepandud vargused elukaaslaselt (täpsemalt väikelaenude võtmine elukaaslase nimel) jäid perioodi, kus isik kasiinosid külastas. Hiljem enda sõnul kasiinosõltuvuse probleemi ei ole esinenud. Kohtu hinnangul toetab eelnimetatud väidet ka asjaolu, et isikut on enne käesolevat karistust viimati süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.03.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o ligikaudu 5-aastase vahega. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on vabanemisfondi hoiustatud ligikaudu 300 eurot, mis tagab isikule vabanedes esialgse majandusliku toimetuleku lisaks sotsiaal- ja toimetulekutoetustele. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuriteod on toimepandud alkoholijoobes ning teda on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel. Samuti on isik varasemalt kriminalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Enda sõnul on alkoholi tarvitanud stressi maandamiseks, samas, alkoholijoobes olles suurenes suitsidaalsuse oht, varasemalt esinenud enesevigastamisi ja enesetapukatseid. Probleemiga tegelemiseks on isik vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on mõeldud sõltuvustega võitlemiseks. Programmis tunnistas alkoholiprobleemi ja soovis pärast vabanemist vähem alkoholi tarvitada. Väidetavalt mõistab alkoholi tarvitamise põhjuseid ning püüab tulevikus sarnastes olukordades teisiti käituda. Vangla hindab Jalmar Atsi poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 34%, millise näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga, kuid millele ainuüksi tuginedes ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kuivõrd vägivallakuriteod puuduvad, puudub ka tõenäosus panna toime uus vägivaldse kuritegu järgneva kahe aasta jooksul. Isik ise leiab, et on temale mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandnud ning ta ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli. Tahab alustada elu nn puhtalt lehelt ning usub, et saab hakkama, kuna ei taha enam vanglasse sattuda. Iseloomustusest nähtuvalt vajab sotsiaalsete probleemide tekkimisel suunamist ja abi, kuid usub, et saab ise hakkama, samuti on võimalus tal saada tugiisik, kes teda vajadusel aitab ja suunab. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Jalmar Atsi suhtes ei ole põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel ning arvestades Jalmar Atsi varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Jalmar Atsi isikut, on kohus seisukohal, et tema puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid talle määrata karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus lisab, et kuigi vangla ja prokurör toetavad isikule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ning kohus võtab nende seisukoht arvesse, ei ole nende seisukohad kohtule siiski siduvad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jalmar Atsile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.