Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-10734 (kohtueelse menetluse nr: 14260101232)
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi Prokurör
S.N süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Silva Rood
Süüdistatav
S.N elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; töö- või õppimise koht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Tartu Maakohtu 15.10.2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg, ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust alates 11.04.2012. a, vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 13.11.2013. a määruse alusel katseajaga üks aasta tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 0809.05.2014
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
Süüdi tunnistada S.N KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.N-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08-09.05.2014, s.o 2 päeva, S.N poolt ärakandmisele kuuluv lõplik rahaline karistus on 144 päevamäära s.o 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 80 senti. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumisele ositi ühe aasta jooksul alljärgnevalt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on S.N kohustatud tasuma iga kuu 25-ndaks kuupäevaks vähemalt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.N-ilt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot 50 senti R.R. (isikukood XXXX, Swedbank arvelduskonto XXXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.N-ilt riigituludesse sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja muud kriminaalmenetluse kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot 45 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabikulud 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel anda S.N-ile aega menetluskulude 616 (kuussada kuusteist) eurot 45 senti ositi tasumiseks aega 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 20. augustil 2015. a. Menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 19. august 2016. a. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud rahaline karistus ja menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Rahalise karistuse tasumisel tuleb märkida viitenumber 99915400008627, menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99915700053356.
Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu S.N süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.-21.12.2013 Tartus omastas tema valduses olnud G.A. kuuluva sülearvuti HP ProBook koos arvutikotiga, arvutihiirega ja Nokia telefonilaadijaga koguväärtusega 499 eurot, pantides esemed 21.12.2013 Tartu Q Pandimajas, Kuu 41. Sellega S.N pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse S.N selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 09.04.2014 ajavahemikul kell 19.30 kuni 21.15 tungis Tartus XXX maja juures ukseluku lahti muukimise teel sisse T.R. kuuluvasse ja R.R. kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Astra reg nr XXX, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära R.R. kuuluvad esemed: talvejope Scott väärtusega 100 eurot, 4 võtit koos võtmehoidjaga koguväärtusega 20 eurot, seljakott Burton väärtusega 50 eurot, taskuarvuti TexasInstruments väärtusega 20 eurot, pinali väärtusega 2,50 eurot, raamatu väärtusega 2,50 eurot, akupank väärtusega 5 eurot, mälupulga väärtusega 5 eurot, spordikoti Nike väärtusega 20 eurot, naelikud Nike väärtusega 30 eurot, naelikud Nike väärtusega 40 eurot, spordijalatsid Diadora väärtusega 30 eurot, jooksupüksid Nike väärtusega 15 eurot, jooksupüksid Nike väärtusega 20 eurot, dressipüksid väärtusega 10 eurot, kiledressi Nike väärtusega 20 eurot, 2 T-särki koguväärtusega 20 eurot, korvpallisärk Adidas väärtusega 15 eurot, püksid Adidas väärtusega 10 eurot, käterätt väärtusega 5 eurot, 11 paari sokke koguväärtusega 5 eurot, materiaalse väärtuseta- higipaela, duššigeeli, koti, USB juhtme, T-särgi, 2 vihikut ja ülesannete kogumik ning Tartu Ülikoolile kuuluva sülearvuti Dell koos laadijaga koguväärtusega 600 eurot. Sellega pani S.N toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse.
Tsiviilhagi on esitatud R.R. 182,50 euro nõudes. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras, süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi aluses ja esemes ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära s.o eurot, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi rahalist karistust 100 päevamäära s.o. 320 eurot. KarS § 64 alusel mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, lugedes kergema karistus kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikuks rahaliseks karistuseks mõista rahaline karistus 144 päevamäära s.o.460,80 EUR. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alljärgnevalt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kohustub kohtualune 1 aasta jooksul iga kuu 25-ndaks kuupäevaks tasuma 38,40 eurotkuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. S.N-ilt kuulub väljamõistmisele tsiviilhagi R.R. kasuks summas 182,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 247,45 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu R.R. on esitanud tsiviilhagi 182,50 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 264 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 216 eurot (tl 94-98), postikulud 12,75 eurot, samuti
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Erikuluks on sundtoomise kulu 18,70 eurot ( tl 105). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tekkinud (KrMS § 173 lg 3). Seega tuleks S.N hüvitada kriminaalmenetluse kulud kokku 1096,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.N on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kaitsja taotleb lisaks menetluskulude vähendamist, arvestades kaitsealuse suuri rahalisi kohustusi. Kohus leiab, et S.N ja tema kaitsja taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib nende suurust arvestades süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks menetluskuludele tuleb S.N tasuda rahaline karistus ja tsiviilhagi. Käesoleval ajal ta ei tööta, loodab leida uue töökoha ja jätkata õpinguid, seni elab vanemate toetustest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks jätta õigusabikulud kokku 480 eurot riigi kanda ja anda ülejäänud menetluskulude ositi tasumiseks aega üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.