Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.10.2014 otsusega nr 1-14-7957 tunnistati P.T süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega pöörati täitmisele P.T-le Viru Maakohtu 28.10.2014 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.02.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab karistust kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab omastamise eest, kuritegu on toime pandud majandusliku

kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt valdavalt jäänud samaks. Kuna varasemalt on ühel korral karistatud ka vägivaldse kuriteo eest, siis on kuritegude raskusaste muutunud kergemaks. Soodusteguriks on alkohol. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vangistuses on olnud hea. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. P.T elas enne vangistust aadressil xxxx. Elamispind kuulub xxxx Linnaelamu SAle. Peale vabanemist on eluase samal aadressil olemas. Õppis xxxx põhikoolis, mis jäi omal ajal lõpetamata, kuna sattus kampadesse ning ei täitnud koolikohustust. Praegu peab vanusest tulenevalt õppimist väheoluliseks, kuna vaja on tööl käia ja raha teenida. On vabaduses varem läbinud Töötukassa poolt pakutavaid kursuseid, ka riigikeele algtaseme õppe. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, abistas elukaaslast puudega lapse eest hoolitsemisel. Teda toetasid materiaalselt nii ema kui elukaaslane. Isik on töötanud peamiselt mitteametlikult, o n olnud ka töötuse perioode. Isiku enda sõnade kohaselt takistas varasemalt töötamist alkoholi tarbimine, kuid nüüd leiab, et töö leidmisega ei ole tal probleeme. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, ema, õde ja õepoeg. Lähedastega on suhted head ja toetavad. Elukaaslane on nõus osutama kinnipeetavale moraalset toetust, samuti on käinud kokkusaamistel ning suheldakse telefoni teel. Varasemalt on isik suhelnud kriminaalsete isikutega, kellega koos tarvitati alkoholi ja pandi toime kuritegusid. Praegu väidetavalt puuduvad kriminaalsed sõbrad. Senine eluviis on olnud riskiv ja hoolimatu, praegu soovib vaikset, rahulikku ja seaduskuulekat elu koos elukaaslase ja tema lapsega. Isik alustas alkoholi tarvitamist teismelisena, sestpeale on tarvitanud alkoholi tihti ja suurtes kogustes. Alkoholi tarvitamine on avaldanud mõju kogu senisele elatud elule - kuritegude toimepanemine, rahalised probleemid, suhted lähedastega jne. Alates 2015. aasta jaanuarist on kodeeritud, pole alkoholi tarvitanud, tunneb ennast väga hästi ning on positiivselt meelestatud ja mo tiveeritud jätkama kainet elu. Kuritegude toimepanemine ei ole seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega. Narkos õltuvus puudub. On seni käitunud impulsiivselt, tegutsenud hetkevajadusest lähtuvalt ning pole osanud leida oma probleemidele seaduslikke lahendusi. Tegutsedes ei ole mõelnud, mis tema käitumine võib kaasa tuua. Korduvad sarnased kuriteod viitavad kehvale probleemilahendusoskusele. On seni keskendunud kiiretele tulemustele omakasu huvides, uue kuriteo risk tuleneb varasemast, riskivast ja hoolimatust käitumisest. Suhtlemisel vaenulikke hoiakuid ei väljenda, on viisakas ja koostöövalmis. Samas, varasemalt on kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt rikkunud. Senine eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Isik ei eita ega vähenda enda osa minevikus toimunus, kahetseb tehtut ja raisatud elu. On soov oma elu muuta ja on selleks ka reaalseid samme astunud (tegelenud enda alkoholiprobleemiga). Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist ning teeb ett epaneku määrata P.T-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on vangla hinnangul otstarbekas kohustada P.T täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu vangla poolt edastatud ettepanekule kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks ning nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud üle 4 kuu, kanda jääb veel veidi üle 1 kuu. P.T on vabanedes olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Samuti nähtub isiku käitumises vangistuses positiivseid asjaolusid (hea käitumine, distsiplinaarkaristuste puudumine), mis viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 13.08.2015. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. P.T taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingi misi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Maakohtu istung 08.07.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et tahab vabaneda tingimisi enne tähtaega, kuna tal on laps, kellel on puue ja kes vajab abi. Selgitab, et ei tarvita alkoholi, lasi end kodeerida. Plaanib asuda tööle, kui ise tööd ei leia, siis Töötukassa abil. Samuti täidab kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Eelmisel korral ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid , kuna laps on puudega nin g seetõttu ei saanud õigeaegselt registreerimas käia. Kaitsja seisukoht Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav väärib võimalust saada vabastatud, kuigi karistusaja lõpuni on jäänud vaid 1 kuu ja 5 päeva. Ta on avaldanud soovi, et ta soovib vabaneda. Ta on varasemalt mitmeid kordi karistatud, kuid vaatamata sellele arvab kaitsja, et isik on võimeline jätkama seadusekuulekat elu. Väga oluline on see, et isik tunnistab oma probleeme. Ta on lasknud käesoleva aasta alguses teha endale alkoholi vastase süsti. Inimene on asunud reaalselt oma probleemidega tegelema. Vangla iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on isik käitunud seadusekuulekalt. Ta on suhtlemisel olnud viisakas ja koos tööaldis vanglaametnikega. Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et isiku käitumises ei ole vägivalda ega agressiivsust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistusest vabanemise korral on isikul olemas toetav põhivõrgustik. Tal on olemas elamispind ning materjalidest nähtub, et elamispinnal, kuhu ta elama läheb, ei ole üürivõlga, seega ei ole tal vabanedes mingeid kohustusi. Teda ei ole varasemalt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kaitsja palub kohtul anda kinnipeetavale võimalus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Kaitsja hinnangul aitab k atseaeg tal sulanduda ühiskonda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad P.T ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kuigi toimepandud kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, on nad raskusastmelt läinud kergemaks, kuna eelnevalt on isikut karistatud ka vägivaldse kuriteo eest. Kinnipeetava käitumist vangistuses hindab vangla heaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-11-91- 06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks ning kuna P.T puuduvad vangistuses viibitud aja jooksul distsiplinaarkaristus ed, on eelnimetatud kriteerium täidetud. Samuti on kinnipeetav suhtlemisel vanglaametnikega viisakas ja koostöövalmis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval probleeme narkootiliste ainete kuritarvitamisega, küll aga on toimepandud kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Isik ise tunnistab oma probleemi alkoholiga, kuid alates 2015. aasta jaanuarist on kodeeritud ning sellest alates ei ole alkoholi tarvitanud, tunneb end hästi ning on motiveeritud jätkama kainet eluviisi. Isikul on reaalne soov muutunuda ning ta on teinud ka reaalseid samme selle teostamiseks, sh tegelenud enda alkoholiprobleemiga. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht, kus elas ka enne vangistust ning millega seoses puuduvad võlgnevused. Lähedasteks on märgitud elukaaslane, ema ja õde, kellega suhted on head ja toetavad. Varasemalt suhtles kriminaalsete isikutega, kellega koos tarvitati alkoholi ja pandi toime kuritegusid, kuid kinnipeetava enda sõnul enam selliste inimestega ei suhtle. Elukaaslane on valmis isikut vabanemisel moraalselt toetavama, varasemalt oli kinnipeetav ema ja elukaaslase ülalpidamisel. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Isiku enda sõnul takistas varasemalt töötamist alkoholi tarvitamine, kuid kuna enam alkoholi ei tarvita ja ei plaani seda ka tulevikus teha, on seisukohal, et töö leidmisega või hoidmisega tal enam probleeme ei ole. Kohus leiab, et majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kinnipeetavale käitumiskontrolli teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p -s 4 sätestatud lisakohustuse panemisega, s.o kohustusega asuda tööle või võtta end Töötukassas tööotsijana arvele vanglast vabanemisel, et võimalikult ruttu oleks tagatud isikule kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla ja vähendab materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandava kuriteo toimepanemise riskil. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 42-58%, milliste näol on tegemist keskmisest enamarvestatava te riskidega, kuid mida saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks P.T-le erinevate lisakohustuste panemisega. Kuigi isik on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei läbinud ühtegi kriminaalhooldust rahuldavalt, kuna ei täitnud talle pandud kohustusi, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning

motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Samas

jälgitakse

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima sea duskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.