Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
09.07.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 18.06.2015
koht Kohtuasja number
1-14-4942
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.M, isikukood xxx, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 18.08.2014 ja lõpp 22.07.2016
Vabastada Z.M temale Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Z.M-i katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 22.07.2016 ning katseajaks allutada Z.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Z.M katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Z.M-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 järgmisi lisakohustusi:
1, 4 alusel
1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle, omandama üldharidust või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist. Määrata Z.M kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Z.M tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Z.M-ilt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 48 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšik poolt süüdimõistetu Z.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.M, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega nr 1-14-4942 tunnistati Z.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi peale Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi peale Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel
suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 03.07.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 19 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 19 päeva vangistust. Veel tunnistati Z.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi enne Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati enne Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistust peale Viru Maakohtu 04.07.2013 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuse 1 aasta 19 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. Tema karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.08.2014. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Mõlemad kuriteod on varavastased. Praegune õigusrikkumine on varasemaga võrreldes laiaulatuslikum ning kahju kannatanutele suurem. Alates 24.09.2014 töötab kinnipeetav vangla majapidamistöödel, töökohustuse täitmisega probleeme ei ole esinenud. Samuti on kinnipeetavaga toimunud vestlus psühholoogiga peresuhete, sõpruskonna ja eluviiside teemal. Z.M mõistab oma osa toetavate suhete hoidmisel. Ta on teadlik sõpruskonna positiivsest ja negatiivsest mõjust enda käitumisele ning ta teadvustab terve elustiili olemust. Isik läbis ka individuaalprogrammi "Õige Hetke", mille raames motiveeriti teda kuritegeliku käitumist muutma, aidati omandada ja rakendada mitmesuguseid probleemide lahendamisega seotud oskusi selleks, et elus rasketes olukordades toime tulla ning vesteldi ka majanduslikust toimetulekust, raha kasutamisest, kaardistati tulud-kulud, tasumata trahvidest. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Z.M elas enne vangistust koos ema, isa ja kahe vennaga isale kuuluvas eramajas aadressil xxxx. Peale vangistuse kandmist läheb elama samale aadressile. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas xxxx Põhikoolis. Peale põhikooli lõpetamist asus õppima xxxx Ametikooli ehituse erialale, kus lõpetas I kursuse. Väidab, et soovib omandada keskhariduse ja eriala. Enne vangistust oli arvel Töötukassas. On varem töötanud suulise kokkuleppe alusel ehitusel ja metsatöödel. Kannab karistust varavastase kuriteo eest, materiaalse kasu saamise eesmärgil. Täitise järgi omab tasumata trahve. Vabanedes ja tööle asudes on motiveeritud trahve tasuma. Vangistuses toetavad vanemad rahaliselt ning kuni töökoha saamiseni on lubanud vanemad poega majanduslikult toetada. Z.M-i perekonda kuuluvad ema, isa ja vennad. Varasemalt ei ööbinud kodus, hulkus ringi ei allunud vanemate korraldustele. Tunnistab, et alles eemal kodust on aru saanud, et on käitunud vanemate suhtes ülekohtuselt, mitte kuulates neid. Suhted pereliikmetega on nüüd head ja toetavad. Vanematega suhtleb telefoni vahendusel. Tema suhtlusringkonda varasemalt kuulusid ka kriminaalkorras karistatud isikud, praegu ei suhtlevat nendega. Diagnoositud sõltuvus puudub. Ennast ise sõltlaseks ta ei pea, samuti ei ole kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamise sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav on kinnise iseloomuga, pigem tagasihoidlik ja vaikne. Uute oludega kohanemiseks vajab aega. Talle on raha tugevaks motivaatoriks ning tahe omada isiklikke rahalisi vahendeid on tõenäoliselt pannud teda tegutsema mõtlematult, arvestamata tagajärgedega. Kuritegude toimepanemine näitab ükskõiksust ühiskonna õigus- ja moraalinormidesse. Pani katseajal olles toime uue kuriteo ning kriminaalhoolduses ei täitnud korrektselt kontrollnõudeid. Vangistuses suhtub ametiisikutesse positiivselt ning on valmis koostööks . Kinnipeetav on väheohtlik, oht seisneb selles, et Z.M võib toime panna varavastaseid kuritegusi materiaalse
kasusaamise eesmärgil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 0%. Vangla toetab Z.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see soodustab tema edaspidist õiguskuulekat käitumist ning teeb ettepaneku määrata Z.M-ile katseaeg kuni 22.01.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 8 kuud. Käitumiskontrolli ajal on vangla hinnangul otstarbekaks
kohustada Z.M täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 , 4 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võ tta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ning n õustub kinnipeetava kohta vangla iseloomustuses toodud seisukohtadega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada kinnipeetaval uute süütegude toimepanemise riski süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Z.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Maakohtu istung 18.06.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et pani kuriteo toime katseajal ja ei täitnud ka talle pandud kohustusi. Selgitas, et jättis ÜKT tegemise pooleli, kuna teadis, et ta pannakse nagunii vangi. Kuriteo pani toime, kuna vajas raha. Kinnipeetav soovib vanglast vabaneda, on vangistuses oldud 10 kuu jooksul saanud targemaks. Samuti selgitab, et distsiplinaarkaristused on suitsetamise eest ning viimased distsiplinaarrikkumised olid neli kuud tagasi. Tsiviilnõudeid on tema vastu esitatud ligikaudu 10 000 euro ulatuses. Kaitsja seisukoht Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav on vanglas targaks saanud. On vanglas esimest korda, töötab majandustöödel ning t öökohustuste täitmisega probleeme ei ole. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et isik on saanud kodu külastada vangistuse jooksul, mis kaitsja hinnangul näitab, et paranemine on olemas. Samuti vangla, kriminaalhooldaja ja prokurör toetavad vabastamist. Kaitsja palub kinnipeetav vanglast enne tähtaega vabastada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi
ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad Z.M-i ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Z.M on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, vanglas viibib esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib kokkuvõttes pidada rahuldavaks. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, mille raames motiveeriti isikut muutma kuritegelikku käitumist, aidati rakendada mitmesuguseid probleemide lahendamisega seotud oskusi ning vesteldi majanduslikust toimetulekust. Samuti toimus kinnipeetavaga vestlus psühholoogi juures peresuhete, sõpruskonna ja eluviiside teemal. Alates 24.09.2014 töötab vangla majandustöödel koristajana ning töökohustuse täitmisega probleeme ei ole esinenud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Z.M on vangistuses viibitud aja jooksul kokku 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole eelnimetatud kriteerium käesoleval juhul täidetud. Küll aga ei saa ainuüksi selle põhjal kinnipeetava üldist käitumist vangistuses hinnata, kuivõrd viimane distsiplinaarkaristus oli ligikaudu 4 kuud tagasi ning muu käitumine vanglas on olnud rahuldav, sh suhtub kinnipeetav ametiisikutesse positiivselt ning on valmis koostööks. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal kokkuvõtvalt järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval probleeme alkoholi ega narkootiliste ainete kuritarvitamisega, samuti ei ole sõltuvusi diagnoositud ning puuduvad andmed seose kohta toimepandud kuritegude ja joobes oleku vahel. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht vanemate juures, kus ta ka enne vangistust elas koos oma vendadega, kuid garanteeritud töökoht puudub . Enne vangistust oli isik arvel Töötukassas tööotsijana, käesolev kuritegu toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt omab ka tasumata rahalisi kohustusi. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei ole käesoleva kuriteo toimepanemine juhuslik, mis viitab ka isiku riskivalt eluviisile. Samas, vangistuses oleku ajal on isikut materiaalselt toetanud vanemad, kes on lubanud poega toetada materiaalselt ka vabanemisel kuni töökoha leidmiseni. Kohus leiab, et majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kinnipeetavale käitumiskontrolli teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud lisakohustuse panemisega, s.o kohustusega asuda tööle võtta end Töötukassas tööotsijana arvele vanglast vabanemisel, et võimalikult ruttu oleks tagatud isikule kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla ja vähendab materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandava kuriteo toimepanemise riskil. Samuti viitab isiku korduv kuritegude toimepanemine sellele, et tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 44%, mida võib pidada keskmisest enamarvestatavaks riskiks, kuid mida saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Z.M-ile erinevate lisakohustuste panemisega. Kuigi käesolev kuritegu on toime pandud katseajal ning varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna ei järginud isik talle pandud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks.
Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.