lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2184/112

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-2184/112
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2184/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.04.20131-13-2184/106Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2184 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. juuni 2015 määrus, millega E.R jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.R kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. juuni 2015 määrus muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (s.h käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile E.R-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista E.R-ilt välja menetluskulud riigituludesse. E.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „E.R 1-13-2184 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9-§ 25 lg 2 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätteid arvestades 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2012.
2.Viru Maakohtu määrusega jäeti E.R tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohus tõi oluliste asjaoludena välja, et E.R on 10 korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab neljandat vangistust. E.R on alkoholi kuritarvitaja, kes paneb kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ja valdavalt alkoholijoobes. Ta on sooritanud ka vägivallaga seotud kuritegusid ning teda on karistatud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Kohus märkis, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht, mis välistab KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise ning taotluse rahuldamise. Lisaks märkis kohus, et E.R on vangistuses kaheksa distsiplinaarkaristust, mis näitab tema suhtumist õiguskorda. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtestatud reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 80% ja 71%, mis on suur risk. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt tegemist isikuga, kes on ohtlik avalikkusele. Ohu ilmnemise risk on suurem olukorras, kus isik on alkoholijoobes, tal puudub sissetulek, töökoht ja elamispind ning ta ööbib asotsiaalsete alkoholilembeste tuttavate juures. Kokkuvõtlikult puudus kohtul veendumus, et E.R suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada E.R tingimisi ennetähtaegselt. Kaebus on kokkuvõtlikult järgmine. 3.1 Kindla elukoha puudumine ei ole takistuseks isiku ennetähtaegsel vabastamisel. Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast saadud infost nähtub, et E.R-ile võimaldatakse esialgu elamine varjupaigas, kuid tal on võimalik üürida ka korter, mille kulud sotsiaalosakond kompenseerib. 3.2 Distsiplinaarüleastumisi on E.R põhjendanud närvilisusega, mida põhjustab tema haigus. Operatsiooniks vanglas võimalus puudub, aga seda oleks vaja. Sellises olukorras tuleks isik elukvaliteedi säilitamiseks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga E.R vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
5.Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et elukoha puudumine ei saa olla takistuseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Nagu kaitsja õigesti on märkinud, on E.R-ile tagatud võimalus elada kuni vaba sotsiaalpinna tekkimiseni varjupaigas või üürida korter, mille maksed kompenseeritakse.
6.E.R terviseprobleemid, millele väidetavalt ei ole vangistuses võimalik kvalifitseeritud arstiabi saada, ei ole põhjuseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kuivõrd vangistusseaduse alusel suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult haigestunud, toimub tema ennetähtaegse vabastamise otsustamine karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku määrusega karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt. Antud juhul sellekohast esildist tehtud ei ole, mistõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus ise hinnata E.R terviseprobleemide ulatust.
7.Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). E.R puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on 10 korral kriminaalkorras karistatud. Mõistetud korduv karistatus viitab E.R riskivale ja hoolimatule elustiilile. E.R on korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud, mh vanglaametnike suhtes ebaviisaka käitumise ning seadusliku korralduse eiramise eest. Samuti on teda karistatud kaaskinnipeetava ründamise eest. Uue kuriteo toimepanemise riskid on E.R puhul väga kõrged. Seetõttu on kaheldav, kas vaid kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik ära hoida uute kuritegude toimepanemist.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 03.06.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse esitamiseks pool tundi. Kokku taotleb kaitsja 24 euro (sh käibemaks 4 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.