Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
03.06.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-2184
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks M.G , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 08.10.2012 ja lõpp 27.07.2016.
Süüdimõistetu
Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.05.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta M.G
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Välja mõista M.G-lt menetluskuluna riigituludesse 102,24 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 102,24 eurot (sh käibemaks 20%) adv.Andres Veski poolt süüdimõistetu M.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.04.2013 kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 7,8,9 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 loeti karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, so 12.06.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 1 kuu ja 26 päevase vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2012. Viru Vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta. Kohtuistung M.G avaldas kohtuistungil, et tal on tervisega suured probleemid. Vabanemisel oleks võimalus saada kirurgi vastuvõtule, kes oleks nõus teda opereerima. Kinnipeetav avaldas, et tema haigus ja kehv tervislik seisund muudab teda närviliseks. Kinnipeetav tunnistas, et tal on probleem alkoholiga ning sellega tuleb midagi ette võtta. Samuti tunnistas kinnipeetav, et tal puudub vabanedes kindel elukoht, kuhu elama asuda. Vabanedes puudub töökoht, kuid onu lubas vabaduses aidata töö leidmisel. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et kuigi isiku käitumine ei ole vanglas olnud eeskujul ning isikut on tõe poolest korduvalt karistatud, siis isiku tervis on oluline probleem. Kinnipeetav vajab operatsiooni, mida vangla talle pakkuda ei saa. Operatsioonivajalikkus kaalub üles juriidilised aspektid. Kaitsja taotles isiku vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas viibib neljandat korda. Isik on alkoholi kuritarvitaja, kelle kuriteod on pandud toime materiaalse kasu eesmärkidel ja valdavalt alkoholijoobes. Isik on sooritanud grupiviisilisi vägivallaga seotud kuritegusid. Isik on karistatud ka vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes.
Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ning KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Vangistuses on kinnipeetavale määratud kaheksa distsiplinaarkaristust, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustu se kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 71%, mis on suur risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes, tal puudub sissetulek, töökoht ja elamispind ning isik ööbib asotsiaalsete, alkoholilembeliste tuttavate juures. Kuivõrd isikul on alkoholi kuritarvitamisega probleemid, tal puudub vabaduses töökoht, sissetulek ja elamispind, siis kohtu hinnangul on oht uute kuritegude toimepanemiseks kinnipeetava poolt olemas. Kohus pole veendunud, et kinnipeetav suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.