Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
02.07.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-1689
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vanglas Karistuse kandmise algus 24.11.2014 ja lõpp 20.11.2015
Kohtuasja läbivaatamise aeg
26.06.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta R.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista R.R -ilt menetluskuluna riigituludesse 158,64 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu R.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, R.R -ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.06.2014 otsusega tunnistati R.R süüdi KarS § 121 ja § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt. Koheselt kuu lus ärakandmisele 4 kuud vangistust ning 11 kuud 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 25.11.2014 määrusega pöörati täitmisele R.R-ile Viru Maakohtu 19.06.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24.11.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Selgitab, et narkootikumide vastu ei tunne huvi enam ammu ja alkoholiga seoses pöördus ise rehabilitatsioonikeskusesse, kus sai ka abi. On kindel, et rehabilitatsioonikeskuses, kuhu ta soovib vabanedes minna, aidatakse teda töö leidmisel. O n valmis täitma erinevaid kohustusi ja on valmis ka selleks, et kriminaalhooldaja võib iga hetk kontrollida alkoholi tarvitamist. Tunnistab, et on ise süüdi oma tegudes ning on teinud järeldused oma tegude suhtes. S aab aru, et kui vabaneb novem bris tähtajaliselt, siis ei panda talle kohustusi, kuid tahab siiski praegu vabaneda ja tööle minna. Lisab, et tema suhtes on tehtud käskkiri avavanglasse üleviimiseks. Kaitsja oli seisukohal, et kaitsealuse olukord ei ole kerge. Minevikus on ta seadust rikkunud ja praegu kannab karistust vanglas. Positiivne on see, et karistusaeg on lühike ja ta on suutnud seda suhteliselt normaalselt kanda. Vanglas on omad reeglid ja neid tuleb kindlasti täita, kuid samas saavad distsiplinaarkaristusi kinnipeetavad sageli väga väikeste asjade eest, näiteks nimesilt ei ole rinnas, vorm is on väike auk või varrukas kärisenud. Tähtis on see, mismoodi isik mõtleb ja kinnipeetava mõtted on positiivsed. Kahjuks ei ole tal lähedaste tugivõrgustikku, kuid on olemas „Lootuse küla“, „MTÜ Teekond“ ja nad kõik on valmis t eda aitama. Aidata saab ainult seda inimest, kes ise seda tahab ja isik tahab, et teda aidatakse. Inimese tingimisi enne tähtaega otsustamine on tegelikult tuleviku perspektiivi hindamine. Kaitsja leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus. Vangla hindab küll uue kuriteo toimepanemise riskiks 69%, kuid tähtaegsel vabanemisel novembris on see näitaja sama. Seega palub kaitsja kohtul kaaluda R.R-i ennetähtaegset vabastamist.
Prokuröri seisukoht Prokurör oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kuna isik kannab liitkaristust mh röövimise katse eest, saaks prokuröri hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldse äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud kriminaalhooldust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Tingimisi mõistetud karistuse ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemise puhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel on prokurör arvamusel, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistuses on talle määratud üks distsip linaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane äitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad karistused ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole R.R-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 69% ja 68%, mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur R.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu R.R-i positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et vabanedes aitab MTÜ Teekond leida kinnipeetavale kindla elukoha, kus isik saab elada 6 kuud ning peale mida peab isik endale iseseisvalt elukoha leidma. Samuti aitab MTÜ Teekond kinnipeetaval vabanedes leida töökoha. Tegemist on küll asjaoludega, mis aitavad
kinnipeetaval vabanedes igapäeva eluga harjuda ja esialgu toime tulla, kuid neid ei saa pidada alalisteks või garanteeritult kindlateks, kuivõrd elukohta pakub MTÜ tähtajaga 6 kuud ning asjaolu, et aitab leida kinnipeetavale töökoha, ei garanteeri seda, et kinnipeetav ka tegelikult töö leiab. R.R on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral, vanglas viibib isik samuti viiendat korda. Seega ei olnud kuritegude toimepanemise juhuslik, isikul on välja kujunenud hoolimatu ja riskiv eluviis, mida võiks samastada ku ritegeliku elustiiliga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla element. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd vabanemise hetkel puudub isikul garanteeritud töökoht, millest lähtuvalt puudub ka kindel igakuine sissetulek, ei ole kohtu hinnangul garanteeritud ka kinnipeetava materiaalne toimetulek vabaduses. Isik omab võlgnevusi, mida vangla iseloomustuse kohaselt ei ole motiveeritud tasuma, pigem loodab neist vabaneda nende aegumisega. Samuti nähtub iseloomustusest, et isiku vanemad on surnud, elukaaslast ega abikaasat ei ole, seega puudub isikul vabanedes toetav lähivõrgustik ehk inimesed, kes teda vajadusel moraalselt ja ka materiaalselt toetaksid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. R.R on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Seega ei ole eelnimetatud kriteerium käesoleval juhul täidetud. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ka ise tunnistab, kuid mille parandamiseks ta midagi ette ei võta. MTÜ garanteerib isikule vabanedes 10-kuulise alkoholi ja narkosõltuvusest taastumise programmi, samuti on ta vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on ettenähtud sõltlastele tervenemiseks ja oma probleemidest arusaamiseks. Samuti on vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul psühhiaatrilised probleemid, millega seoses saab ravi, kuid mis samuti nagu alkoholisõltuvus võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetsetele isikutele, kelleks on endised elukaaslased, samuti eraisikud, kellega seoses näeb soodsat võimalust raha teenimiseks . Kinnipeetava puhul on ohu tõenäosus suurem, kui isik tarbib alkoholi ning ei oma seaduslikku sissetulekut. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul järgneva kahe aasta jooksul 69%, vägivaldse kuriteo puhul 68%. Tegemist on väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd kinnipeetav on varasemalt käitumiskontrollile allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning katseajal pannud toime uue kuriteo, mistõttu ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine katseajal või talle pandavate kohustuste rikkumine ka käesoleval ajal. Kinnipeetava vangistuses ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus lisab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohtu hinnangul kinnipeetava puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Seetõttu
tuleb kinnipeetaval käesoleval ajal jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.