Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUD JA PÕHJENDUS

Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-15-855 (12240102406) Semjon Budko süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi. Semjon Budkole on esitatud süüdistus selles, et tema eesmärgiga xxx lavastas isikute grupis koos M.N Pxxx ja M.N Fxxx xxx. Kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks Semjon Budko, kelle sõiduki xxxei olnud rikkete tõttu tehnilises korras, mille alusel ta oli huvitatud liiklusõnnetuses osalema. Liiklusõnnetuse lavastamise kohta ta leppis kokku oma tuttav M.N Pxxx, kes hindas oma teenuseid 1000 eurole. Teist avariilavastamise osapoolt S.Budko ei teadnud. M.N Pxxx omalt poolt pakkus avarii lavastamises osaleda A.Fxxxl, kes oli huvitatud xxxseejärel valis avarii lavastamiseks koha xxx ja andis Semjon Budkole ülesande paigaldada tema sõid uk xxx kruusateel kurvi lähedale. Enne avarii lavastamist sõiduk xxxSelleks, et avarii lavastamine saaks edukalt toimuda ning sõidukiga tehtavaid manipalatsioone ei saaks näha kõrvalised isikud ei tohtinuks rikkete tõttu sõidukit xxx kaugele pukseerida. Alates xxx grupis M.N Pxxx, M.N Fxxx ja Sxxx Budko valmistasid ette ja xxxI vahel kindlustusjuhtumi xxx , mille käigus M.N Pixxx sõitnud sõidukiga xxx teel seisvale, sinna buksieeritud Semjon Budkole kuuluvale tehnilises mitte korras olevale xxx A.Pxx ülesandel 19.11.2011 pukseeris Semjon Budko tema kasutuses oleva kaubikuga xxx kohale. Samale k ohale jõudis xxx t A P sõidukiga Volvo S80 Ida-Viru maakonda ning said A Figa kokku, kes saabus sõidukiga Ford Kuga reg.nr 631 MLZ avarii lavastamise piirkonda Tallinnast. Seal selgitas A P A F ile ja Semjon Budkole, kummalt poolt sõidab tema sõidukiga X XX

Pärast seda paigaldatigi A Pe poolt määratud kohta kruusatee paremale vööndile suunaga xxxpoole tehniliselt mitte korras olev Semjon Budkole kuuluv xxx, et jätta mulje, nagu oleks sõiduk liikunud ning ise läks autost välja. 19.11.2011. a. kella 20.20 ajal istus A P vastavalt kokkulepitule xxx , võttis hoo sisse ja sõitis xxx kurvi läheduses paigal seisva xxx kurv ning tema ei saanud juhtimisega hakkama, libises kruusateel, kaldus vastusuunda, kus liikus xxx paigale kedagi ei läheneks. Samuti kirjutasid A.F ja S.Budko valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta. Peale avarii lavastamist teavitasid A.F ja S.Budko liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttetele. S.Budko teavitas AAS-le xxx, kus oli kindlustatud tema sõiduk, nimetades A.Fit õnnetuse põhjustajaks ning palus evakueerida avariikohast oma auto. 21.11.2011. a. esitas S.Budko xx teate liiklusõnnetusest. Tema nimetas kahju põhjustajaks A F it ning selgitas, et xxx liikus sõiduauto, mis kaldus vastassuunavööndisse ja põhjustas kokkupõrke. Esitatud dokumentide alusel S.Budko sõiduki xxx filiaal korraldas kontrolli, mille käigus tuvastati, et teatises kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, millest teavitati A.Fi kasutuses oleva sõiduki kindlustusettevõttele xxx. xxx tema kasutuses olev sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajaks ennast. A F andis 19.11.2011. a., 28.12.2011. a., 13.03.2012. a. ja 17.04.2012. a. ning Semjon Budko andis xxx xxx filiaal 21.11.2011. a. ja 27.12.2011. a. teadvalt valed seletused, mille kohaselt 19.11.2011. a. toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks jäi A F, kes oma sõidukiga sõitis xxx Oma tegevusega püüdis S.Budko koos A. Pe ja A.Figa xxxx kas remonti maksumuse ulatuses või auto kindlustusjuhtumieelse väärtuse ulatuses ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral sõiduki omanik ule – Semjon Budkole hüvitatud. Oma tegevusega püüdsid S.Budko, xxx välja petta kindlustushüvitist sõiduki xxxx kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral sõiduki omanikule - liisingufirmale hüvitatud, sõiduk oleks jäänud taastamata, ning A F oleks vabanenud liisingumaksete edasise tasumise kohustusest. Olles veendunud, et A Fi poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolud vastavad tegelikkusele, hüvitas kindlustusandja xxx AS-ile summas 10841,13 eurot. Oma tegevusega tekitasid S.Budko, A.P ja A.F varalist xxx Sellega pani Semjon Budko toime KarS § 212 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo, so kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. 1.07.2015 toimunud kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo taotluse Semjon Budko suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Semjon Budko ei olnud varem kriminaalkorras karistatud, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, esinevad karistust kergendavad asjaolud, puhtsüdamlik kahetsus. Tema roll on väiksem kui teistel kaasosalistel kuid tema tegudega on tekitaud varalist kahju. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi xxx poolt ja esitanud xxx. Kuna teiste süüdistatavate suhtes rakendatakse kokkulepemenetlust ja läbirääkimise käigus lepitakse kokku iga süüdistatav hüvitav kindlustusseltsile 1/3, seega kannatanu esindaja võib öelda oma summa, mis suuruses esitab nõude Semjon Budkole. Semjon Budko on võtnud endale kohtuse hüvitada menetluskulud ja hüvitada tekitatud kahju summas 1/3, mis esitaud süüdistuskatis.

Kriminaalasja materjalide pinnalt puuduvad igasugused kahtlused selle kohta, et isik ei tee antud seaduse rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja isiku kriminaalkorras karistamise vajadus. Semjon Budko ja tema kaitsja kohtuistungil andsid lõpetamiseks KrMS § 202 alusel.

nõusoleku kriminaalmenetluse

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süüdistatava süü ei ole suur ja kui süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse kohtuistungil KrMS § 202 sätestatud alusel. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Semjon Budko II astme kuriteo toimepanemises. Isiku süü ei ole suur, Semjon Budko on võtnud endale kohustuse hüvitada osa kahjust ja menetluskulud. Prokuröri hinnangul võib kriminaalmenetluse Semjon Budko suhtes lõpetada, kuna kriminaalmenetluse kestel on isik teinud vajalikud järeldused edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks tema suhtes puudub avalik menetlushuvi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, prokurör esitas kohtule taotluse : Lõpetada kriminaalasjas nr 1-15-855 (12240102406) Semjon Budko suhtes ja kohustada tasuda menetluskulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju tähtajaga 2 kuud.

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega, Semjon Budko ja tema kaitsja nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 212 lg 1 järgi nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieastane vangistus. Seega tegemist on teise astme kuriteoga. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Vastavalt KrMS § 202 lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mis oli toime pandud 2011 a. s.o. enam kui kolm aastat tagasi, peale seda Semjon Budko uusi kuritegusid ei ole toime pannud. Semjon Budko süü kuriteo toimepanemisel pole suur, isik võttis endale kohustuse hüvitada materiaalset kahju ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluskulud kriminaalasjas on: 108 + 192 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku koopia tegemise kulud, 1/3 ekspertiisitasu 152,33 eurot. Semjon Budko on andnud nõusoleku tasuda menetluskulud ja hüvitada enda osa kahjust 6 kuu jooksul. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasja lõpetamiseks on olemas. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Semjon Budko süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel. Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.