Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

mis tarniti tehasesse 4. augustist kuni 2. detsembrini 2011. Kuni 2. detsembrini 2011 kuulus rapsikook Letofinile ning alates 2. detsembrist 2011 Kevilile;  Letofini 13. detsembri 2011. a arve-saatelehe nr 1112038 kohaselt valmistati 363,91 tonni rapsikooki rapsist, mis tarniti tehasesse 29. novembrist kuni 8. detsembrini 2011. Kuni

juurdetoodetavat õli ja rapsikooki tuli pidevalt ka välja vedada, et tagada tootmisprotsessi jätkumine ja ümbertöötlejale sissetuleku saamine. Rapsiseemne ümbertöötlemine ja sellest saadud toodete väljavedamine (müük) oli Weroli kui äriühingu igapäevase majandustegevuse sisu, tema põhikirjaline tegevus. 2.2 10. augusti 2011. a „Rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise lepingu nr XXXXXXXX “ p 1 järgi kohustus Werol osutama Letofinile järgmisi teenuseid: Letofinile kuuluva rapsi hoiustamine, rapsi pressimine ja rapsi pressimise tulemusel saadud rapsi toorõli rafineerimine. Lepingus ei ole kirjas numbrilist suurust (kogust kaaluühikutes või suhtarvu), kui palju pidi Letofin seemne pressimise tulemusena rapsi toorõli või rapsikooki saama. Kirjas on valem, mille järgi see kogus arvutati (lepingu p 2.1). Lepingu p-s 2.5 on kirjas, et pressimise tulemusena saab toorõlist 97% rafineeritud õli ja 2% jääkõlisid. 2.3 Tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et läbirääkimised Weroli ja Letofini vahel käisid selle üle, kui palju pidi Werol andma Letofinile valmistoodangut, st kui palju õli ja rapsikooki. Lepingu täitmise üle arvestuse pidamisel lähtuti sellest, et toorõli väljatulek seemnest oli 37% ja rafineeritud õli väljatulek toorõlist 97%. Rapsikooki pidi tulema 62%. Tunnistaja E.P. ütlustest selgub, et õli väljatuleku protsent sõltub seemne kvaliteedist: õlisus, niiskus, prahi sisaldus. Tunnistajale oli ette teada, et Letofiniga sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt pidi seemnest saama 37% toorõli, Werol täita ei suuda. See protsent oli liiga kõrge nagu ka toorõlist rafineeritud õli saamise protsent – 97%. Tegelikud prognoositud saagised olid rapsikoogi puhul 62% ja toorõli puhul 35–36%. Rafineeritud õli saadi toorõlist alati 95–95,2%. 10. augusti 2011. a kuupäeva kandvas lepingus kirja pandud kadu 1% oli samuti ülehinnatud, kuivõrd tegelikult võis kogusaagis olla 97–98%, mitte 99%. 2.4 Tunnistaja K.L. , kes oli Weroli nõukogu liige, andis kohtuistungil ütlusi, et koostöö Letofiniga seisnes rapsiseemne väärindamises, st õli ja rapsikoogi pressimises. Õli ja rapsikook olid väärtuslikumad kui rapsiseeme. Weroli ja Letofini vahel lepiti kokku toorõli väljatuleku protsent seemnest (37%). Reaalsuses Werol seda protsenti saavutada ei suutnud. Koostööleping ja protsendid olid kokku lepitud lähtudes uue investeeringuna planeeritud pressimistehase näitajatest. Tegelikult aastal 2011 uut pressimistehast tööle ei saadud. Olemasolevatele pressidele hooldust ei tehtud ja seetõttu vähenes rapsiõli väljatulek seemnest veelgi, olles 35– 36% seemnest. Seda, et tegelik õli väljatulek ei ole 37%, teadis ka Letofin. Lepiti kokku, et tegeliku väljatuleku protsendi ja kokkulepitud protsendi vahe jääb Weroli kanda. Lepingus määratud õli väljatuleku protsent, s.o 37%, oli Letofinile garantiiks, millega ta arvestas rahalises mõttes arvete ja nõuete esitamisel. Neid tunnistaja ütlusi kinnitas ka M. Virro. 2.5 Maakohus avaldas ja uuris ATO tabelit, mille veerus I nähtub toorõli väljatuleku protsent kõigi kuupäevade kohta ja veerus I37 kuu keskmisena. Perioodil august kuni detsember 2011 oli toorõli väljatuleku protsent keskmiselt 36,47% ja 2012. aasta jaanuaris 36,77%. Perioodil august 2011 kuni jaanuar 2012 oli toorõli väljatuleku keskmine protsent 36,36%. ATO tabeli veerus J nähtub toorõlist rafineeritud õli väljatuleku protsent, mis veerus J37 kuu keskmisena oli 2011. aasta augustis 95,28%, septembris 96,15%, oktoobris 96,30%, novembris 95,37%, detsembris 96,59%. Jaanuaris 2012 oli rafineeritud õli väljatulek toorõlist 96,65%. Perioodil august 2011 kuni jaanuar 2012 ehk süüdistusega hõlmatud perioodil oli rafineeritud õli väljatuleku protsent keskmiselt 96,06% pressimisele läinud toorõli kogusest. 2.6 Tunnistaja E.P. andis ütlusi, et Letofinile arvutati koguseid, võttes aluseks temale väljastatud õli. Kuna väljastatud rafineeritud õli kogus kaaluti, siis selle alusel arvutati välja pressimisele läinud seemnekogus ja rafineerimisele läinud toorõli kogus nende protsentide

alusel, mis olid lepingus kokku lepitud. Selle alusel koostati aktid, milles oli kirjas, kui suur kogus oli Letofinil lepingu järgi õigus saada. Koos Letofini töötaja Stanislav Duboviga koostati sellise metoodika alusel aktid Letofinil saada olevate kaubajääkide kohta. Need ei läinud kokku sellega, milline oli tegelik õli väljatulek või laojääk. Asjaolu, et aktid koostati aritmeetliste arvutuste ja lepingus kokku lepitud protsentide alusel, kinnitas ülekuulamisel ka S. Dubov. Seejuures võis olla, et reaalselt pressitud toorõli protsent oli teistsugune kui lepingus kokku lepitud. 2.7 Müügiaruannetest nähtub kaupade ja teenuste müük Weroli poolt erinevatele lepingupartneritele, sh rapsiseemne pressimisteenuse osutamine Letofinile alates 4. augustist 2011 kuni jaanuarini 2012. Selle aruande kohaselt on Werol perioodil 18. august 2011 kuni 20. jaanuar 2012 osutanud Letofinile rapsiseemne pressimisteenust 16 584 460 kilogrammi ehk 16 584,46 tonni ulatuses. 16 584 460 kilogrammi rapsi pressimise tulemusena sai tekkida toorõli koguses, mis moodustab seemnekogusest 36,36%, s.o 6 030 109,6 kilogrammi ehk 6030,109 tonni. Järelikult, kui märgitud seemnekogus läks Letofini jaoks pressimisele, siis sai arvestada sellest kogusest seemnest Letofinile antava toorõli kogusega kuni 6030,109 tonni. Rafineeritud õli väljatuleku protsent perioodil august 2011 kuni jaanuar 2012 oli 96,06% rafineerimisele läinud toorõli kogusest. Olukorras, kus Letofini jaoks pressimisele läinud rapsiseemne kogusest (16 584 460 kg) sai toorõli väljatulek olla 36,36% ehk 6 030 109,6 kg, ei saanud ka rafineerimisele läinud toorõli kogus olla sellest suurem. Rafineerimisele läinud toorõlist sai väljatulev rafineeritud õli moodustada kuni 96,06% ehk 5 792 523,2 kg. 2.8 Tunnistajate Ü.T. , E.O. , E.P. , K.T. e ja E.L. ütlustest tuleneb, et kogu tehasest väljaminev kaup kaaluti. Kaalumise tulemus vormistati saatelehtedega ning kajastati tooteraportites ja raamatupidamisdokumendis „müügiaruanne“, kauba müük klientidele arvete lõikes. Materjalide hulgas on rafineeritud rapsiõli ja toorõli müügiarvete väljavõtted ja müügiaruanne, millest nähtub, et igapäevaselt toimus Werolis toodetavate toodete (rapsikoogi, rafineeritud õli, söödaõli ja pakendatud rafineeritud õli) müük lepingupartneritele. Tooteraportid tõendavad, et Letofin ostis perioodil 10. august 2011 kuni 18. jaanuar 2012 Werolilt toorõli kahel kuupäeval, s.o 14. ja 15. detsembril 2011 kokku koguses 107 780 kilogrammi. Tooteraportid süüdistusega hõlmatud perioodi kohta tõendavad, et Letofin ostis sel perioodil 5 706 120 kilogrammi rafineeritud õli. Kasutades tunnistajate E.P. , S.D. ja E.L. ning süüdistatava M. Virro kirjeldatud metoodikat, mille kohaselt arvutati saagiste protsentide alusel Letofinil saadaoleva toodangu kogus (rafineeritud õli koguse alusel tehti tagurpidiarvestus toorõli koguse leidmiseks), leidis kohus toorõli koguse, mis oli ära kasutatud 5 706 120 kilogrammi rafineeritud õli saamiseks. See kogus on 5 940 162,3 kg. 2.9 Letofini arvel süüdistusega hõlmatud perioodil pressimisele läinud rapsiseemne kogusest oli võimalik pressida maksimaalselt 6 030 109,6 kg toorõli ja sellest omakorda toota maksimaalselt 5 792 523,2 kg rafineeritud õli. Kuna süüdistus seisneb toorõli omastamises, taandas kohus arvutused ja kogused toorõlile. Süüdistuse perioodil sai Letofin tema arvel pressimisele läinud rapsiseemnest Werolilt toorõli kokku 6 047 942,3 kilogrammi, sellest 107 780 kg toorõlina ja 5 706 120 kg rafineeritud õlina, mis ümberarvutatuna toorõliks (96,06%) on 5 940 162,3 kg. Tegelike saagiste järgi arvutatuna (36,36%) oli Letofini arvel pressimisele läinud rapsiseemnest võimalik saada 6 030 109,6 kg toorõli. Seega sai Letofin süüdistusega hõlmatud perioodil toorõli 17 832,7 kg võrra rohkem (6 047 942,36 030 109,6=17 832,7) kui reaalselt rapsiseemnest välja pressiti. Toorõli kogus 6 047 942,3 kg vastab 16 633 504 kg rapsiseemnele (saagise 36,36% alusel). Letofini arvel läks aga pressimisele 16 584 460 kg rapsiseemet, st Letofin sai toorõli kätte rohkem, kui tema jaoks pressimisele läinud rapsiseemne kogus võimaldanuks. Järelikult toorõli kogust ehk vallasasja,

mille omastamist süüdistatavale ette heidetakse, ei saanud olemas olla. Reaalselt olemasoleva vallasasja ehk toorõli, mida Letofinil oli õigus saada perioodil 10. august 2011 kuni 18. jaanuar 2012 pressimisele läinud rapsiseemne kogusest, oli Letofin kätte saanud. Seetõttu tuli M. Virro toorõli omastamises KrMS § 309 lg 2 alusel kuriteosündmuse puudumise tõttu õigeks mõista. 2.10 Kui võtta arvestuse aluseks saagised, mida nägi ette Weroli ja Letofini vaheline leping (37% toorõli seemnest ja 97% rafineeritud õli toorõlist), siis oli Letofini poolt kättesaadud toorõli tootmiseks vaja 16 190,21 tonni rapsiseemet ehk 394,25 tonni seemet vähem, kui tema arvel sel perioodil tegelikult pressimisteenusesse läks. 394,25 tonnist seemnest saaks toota 145,87 tonni toorõli (saagise puhul 37%). Sellises ulatuses saaks Werolil olla Letofini ees lepingul põhinev võlaõiguslik kohustus. 2.11 Tegemaks kindlaks rapsikoogi kogust, mida oli Kevilil õigus saada, tuli tuvastada rapsiseemne kogus, mille pressimise tulemusena rapsikook tekkis. Kuna Kevili õigus saada Werolilt rapsikooki tekkis Letofini poolt Werolile pressimiseks üle antud rapsiseemne alusel, tuli arvestuse aluseks võtta Weroli ja Letofini vahel sõlmitud rapsiseemne pressimisteenuse leping. Perioodil 10. august 2011 kuni 18. jaanuar 2012 läks Letofini arvel pressimisele 16 584 460 kg rapsiseemet. Ehkki Kevilit ja rapsikooki puudutav süüdistus hõlmab perioodi 4. august 2011 kuni 16. jaanuar 2012, ei kajasta Letofinilt Kevilile rapsikoogi üleandmise aktid ja neile lisatud arve-saatelehed rapsikooki, mis oli pressitud augustis ja septembris 2011 üle antud rapsiseemnest. Rapsikoogi üleandmise aktidele lisatud arve-saatelehtedest nähtub, et rapsikook on toodetud alates 10. oktoobrist 2011 tarnitud rapsiseemnest, näidatud on partiide kuupäevad ja kogused partiis. Kolmel arvel (1112012, 1112013 ja 1112019) ei ole rapsi tarnimise kuupäevi näidatud. Lisatud arve-saatelehtede järgi on neist partiides tarnitud rapsiseemet kokku 2524,36 tonni ulatuses. Võttes aluseks Letofini ja Kevili vahel kokku lepitud rapsikoogi väljatuleku protsendi 62%, pidanuks Kevilil olema õigus saada sellisest kogusest seemnest rapsikooki 1565,10 tonni. Ka Weroli ja Letofini vahel oli kokku lepitud rapsikoogi väljatuleku protsent 62. Ometi on arve-saatelehtede alusel näidatud rapsikoogi kogus kokku 1583,25 tonni. 2.12 20. jaanuaril 2012 dateeritud kinnituskiri, millele on Weroli poolt alla kirjutanud nii M. Virro kui ka tolleaegne teine juhatuse liige Kaspar Kokk, fikseerib rapsikoogi puudujäägi

2.13 Weroli ja Letofini vahel sõlmitud pressimisteenuse osutamise kokkuleppe näol oli tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Töövõtulepingu täitmise eesmärgil andis tellija töövõtjale üle materjali ehk rapsiseemne, millest tuli valmistada uus toode. Selline rapsiseemne üleandmine pressimiseks ja pressimise ootele on käsitatav asendatavate asjade hoiuleandmisena VÕS § 896 tähenduses. VÕS § 896 lg 1 kohaselt eeldatakse asendatavate asjade hoiuleandmisel, et asjade omand läheb asjade üleandmisega hoidjale ning vastavalt kohaldatakse laenu kohta sätestatut. Kuna üleantud rapsiseemne näol oli vaieldamatult tegemist liigitunnustega ehk asendatava asjaga, läks selle üleandmisel Werolile viimasele üle ka omand üleantavale seemnele. Töövõtulepingu (teenuse osutamise lepingu) pooled olid kokku leppinud, et seemne üleandnud Letofin saab seemnele vastavas koguses ehk kvootide alusel arvutatud koguses toorõli ja rapsikooki. Valmistatud toodete väljanõudmise õigus oli Letofinil VÕS § 636 lg 1 alusel. Weroli poolt toodetud ja talle kuuluva õli ja rapsikoogi omandi üleminek toimus nende ülekaalumisel ja faktilisel üleandmisel saaja valdusse. Letofin ja Kevili olid omakorda kokku leppinud, et rapsikoogi väljanõudeõigus loovutatakse vähemalt osaliselt Kevilile. 2.14 Lepingus kirjeldatud rapsiseemne hoiustamise näol ei olnud tegemist hoiustamisega VÕS § 883 hoiulepingu tähenduses. VÕS § 883 kujutab endast definitsiooni sisaldavat normi, mida pooled kokkuleppeliselt muuta ei saa. Selle kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiulepingu põhisisu, s.o asja hoidmine ja sama asja tagastamine, on vastuolus Letofini ja Weroli koostöö sisu ja eesmärgiga. Seetõttu sai pooltevahelises lepingus kirjeldatud hoidmisteenuse näol olla tegemist hoidmisega, mis teenis vaid põhilepingu (ümbertöötlemise) eesmärki. Rapsiseemet ei antud Werolile üle mitte hoidmise eesmärgil, vaid sihipäraseks kasutamiseks ehk rapsiõli tootmiseks. Kuna rapsiseemne saajal oli õigus seemet kasutada ja töödelda, ei saa rääkida sama asja tagastamise kohustusest. Weroli ja Letofini vaheline leping nägi ette, et Werolil oli õigus tema valduses olevat rapsiseemet ja rapsiseemnest saadud tooteid segada sama liiki ja sama kvaliteediga kaubaga. Ükski uuritud tõend ei kinnita, et tehasesse Letofini nimel toodud rapsiseeme või sellest saadud tooted oleks pidanud olema muust toorainest või toodangust eraldatud, eraldi hoitud või muul viisil määratletud nii, et saaks rääkida Letofini omandiõiguse säilimisest rapsiseemnele ja sellest valmistatud toodetele. 2.15 Rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise 2., 13., 21., 27. ja 28. detsembri 2011. a aktid kujutavad endast õiguslikus mõttes nõude loovutamise kokkuleppeid (VÕS § 164), mille alusel Letofin andis temale Weroliga sõlmitud rapsiseemne pressimisteenuse lepingu alusel tekkinud valminud toote väljanõudmise õiguse üle Kevilile. Sellisena käsitas neid ka Werol, mille kohta andis süüdistatav M. Virro ütlusi kohtuistungil. Nagu nähtub viidatud rapsikoogi üleandmisevastuvõtmise aktide tekstist, ei olnud Werol selle akti (lepingu) pool. Tunnistaja S.D. ning süüdistatava M. Virro ütlused tõendavad, et nimetatud aktide alusel rapsikoogi reaalset liikumist ei toimunud. Seega määrati aktidega üksnes kindlaks rapsikoogi kogused, mida Kevilil oli õigus saada, st aktidel toodud kogustel oli deklaratiivne tähendus. Rapsikoogi kogused aktidel olid arvutuslikud ning Kevili esindaja ei kontrollinud rapsikoogi reaalselt olemasolevat kogust Weroli laos. Sellised aktid ei saa kujutada endast asjaõiguskokkulepet, millega antakse üle omandiõigus. Nendele aktidele lisatud arve-saatelehtedest nähtub, et tegelik rapsiseemne tarnimine ja järelikult ka koogi pressimine leidis aset oluliselt varem akti vormistamisest, kuid aktis ei ole märgitud, kus üleantav kaup (asi) asub ja kuidas on määratud tema kogus. Tunnistajate S.D. , M. Linnutaja ja E.P. ning süüdistatava M. Virro ütlused tõendavad, et koguseid ei mõõdetud ega kontrollitud. Tunnistaja E.P. ütlused tõendavad, et talle oli teada, et sellises koguses rapsikooki laos ei olnud.

2.16 Rapsikoogi Kevilile väljastamata jätmise põhjuseks oli äriühingu üldine suutmatus täita oma kohustusi võlausaldajate ees, sh suutmatus osta seemet välja ja täita kauba (rapsikoogi) väljastamise kohustust. Põhjuseks ei olnud konkreetsele võlausaldajale kuulunud vara omastamine. Kui Werolil oleks olnud võimalus rapsiseemet juurde osta, saanuks ta täita ka kohustusi Kevili ees. 20. jaanuari 2012. a kinnituskirjas lepiti kokku graafik seni täitmata kohustuse täitmiseks Kevili ees. M. Virro andis kohtuistungil ütlusi, et seeme oli ostmiseks olemas ja sellest oleks kohustuse täitmiseks piisanud. Senised seemnetoojad enam seemet juurde ei toonud. Sama kinnitas ka kannatanu Kevili seaduslik esindaja M. Linnutaja: nad panid seemnetarned seisma ja kooki ei saanudki enam tulla. Seda, et Werol ei suutnud täita oma lepingulisi kohustusi paljude võlausaldajate ees, tõendab Weroli ajutise pankrotihalduri aruanne koos täiendustega ja pankrotihaldur T. Saarma poolt 27. mail 2013 esitatud vastus päringule selle kohta, kui paljudele võlausaldajatele jäädi võlgu sõlmitud lepingute alusel. Weroli pankrot kuulutati välja 5. aprillil 2012. 2.17 Tuvastatud asjaoludel ja olukorras ei saa hinnata M. Virro tegevust käesolevas süüdistuses käsitletud lepingute mittetäitmisel kui ebaseaduslikku tegevust KarS § 201 lg 1 tähenduses, vaid kui makseraskustes äriühingu juhtorgani liikme igapäevategevust. Selline käitumine ei moodusta kuriteokoosseisu ega saa olla karistatav. M. Virro käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused: tema valduses olev asi ei olnud Werolile võõras ja otsus täita lepingut Kevili asemel näiteks Avena Nordic Grain OY ees ei kujuta endast vara ebaseaduslikku pööramist Weroli kasuks.

ettevalmistamise ajakulu keskmiselt 1,5 tundi iga istungi kohta, s.o kokku 10,5 tundi. Põhjendatud tasu istungiteks ettevalmistumise eest oli seega 1050 eurot. 3.4 Tsiviilhagiga tutvumise ja analüüsi, tsiviilhagile vastuse koostamise ja selle täiendamise töömahuks hindas kaitsja 7,25 tundi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad suures ulatuses süüdistuse aluseks olevate asjaoludega, mis ei saa kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi puhul teisiti ollagi. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et juba asja materjalidega tutvumisel ning oma seisukoha kujundamisel tehtud töö on seotud tsiviilhagile vastuse koostamisega. Tsiviilhagile vastust koostama asudes ei alustanud kaitsja n-ö nullist. Seega on ajakulu 7,25 tundi liialdatud. Kohtu hinnangul on proportsionaalne arvestada 3 tunniga, mille eest kuulub tasumisele 300 eurot. 3.5 9. märtsi 2015. a istungiks ettevalmistumiseks, sh kaitsekõne koostamiseks kulutatud aeg 7,5 tundi ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul oli kaitsjal selleks ajaks ettevalmistav töö juba tehtud ja positsioonid välja töötatud. Kohtuistungiks valmistumiseks kulutatud mõistlikuks ajaks luges kohus 3 tundi ja hüvitatava kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 300 eurot.

asjade hoiuleandjad on sellega sõnaselgelt nõustunud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on alates ladustatud asjade segamisest segatud asjade omanikel kaasomand segatud asjadele. Hoidja võib igale hoiuleandjale, sõltumata teiste kaasomanike nõusolekust, välja anda temale kuuluvale mõttelisele osale vastava osa segatud asjadest. VÕS § 902 lg 1 järgi, kui ladustatud asjad on segatud, on hoidjal kohustus teha säilitamiseks vajalikud toimingud. Hoiuleandja võib VÕS § 904 lg 2 järgi asja igal ajal välja nõuda. Seega oli Werolil lepingu järgi kohustus hoiustada Letofini rapsi ja selle töötlemisel tekkinud saadusi ning hoidjal säilis kohustus tagada hoiustatud vara säilimine. 4.4 Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtuvalt võidi 10. augusti 2011. a kuupäeva kandev leping poolte vahel allkirjastada lepingus märgitust hilisemal ajal, s.o alles 2011. aasta detsembri alguses. Vaatamata sellele toimus poolte vahel alates 10. augustist 2011 koostöö vastavalt viidatud lepingus märgitud tingimustele. See asjaolu on tõendatud tunnistajate M.E. ja S.M. ütlustega. Alates 10. augustist 2011 kuni lepingu allkirjastamiseni ei olnund osapoolte vahel vaidlust selle üle, kas Werol oli nõus hoiustama Letofinile kuuluvat kaupa. Seega tegelikkuses sai lepingu osapoolte faktline koostöö nii rapsi pressimise kui ka toodete hoiustamise osas alguse juba enne lepingu allkirjastamist. Eeltoodu tõenduseks ja selgeks kinnituseks, et Werol võttis Kevili poolt (Letofini nimel) tarnitud rapsikoguseid vastutavale hoiule, on Letofini ja Weroli tehasetöötajate ja M. Virro omavaheline kirjavahetus 16. septembrist 2011, kus M. Virro möönis rapsi vastutaval hoiul hoidmist. 4.5 Lisaks eelnevale kinnitavad Letofinile kuuluva rapsi ning selle töötlemisel saadud toodete hoiustamist Werolis tehase direktori E.P. poolt allkirjastatud ja Letofinile edastatud „Aktid Weroli poolt osutatud teenuste ja üleantud kaupade, toodete ning Weroli vastutaval hoiul olevate Letofini kaubajääkide kohta“. Nimetatud aktid kajastasid E.P. sõnul küll koguseid, mida oli Letofinil õigus saada, ega vastanud tegelikule Weroli laoseisule, kuid Letofinile teadaolevalt kajastasid need reaalset laoseisu. Seega kinnitas Werol igapäevaselt Letofinile kaubajääkide hoiustamist oma laos. 4.6 4. augustil 2011 ja 14. septembril 2011 sõlmisid Kevili ja Letofin raamlepingud, milles lepiti kokku, et Kevili müüb rapsi Letofinile ning tarnib selle Weroli tehasesse Painkülla. Sama lepinguga lepiti kokku, et rapsi pressimise ülejäägi, s.o rapsikoogi, müüb Letofin Kevilile tagasi. Seega toimis koostöö selliselt, et Kevili müüs rapsi Letofinile ning toimetas selle Werolisse, kus raps läks Letofini rapsina pressimisele. Rapsi pressimise tulemusena tekkinud rapsikook kuulus Letofinile, kuni selle müümiseni ja üleandmiseni Kevilile. Sarnaselt toorõliga oli Letofini rapsist pressitud rapsikook Letofini omand ning kuulus hoiustamisele 10. augusti 2011. a lepingus märgitud tingimustel. 4.7 Kevili esindaja M. Linnutaja sõnul hakkasid esimesed koormad rapsi Werolisse minema septembri lõpus ning oktoobris ja novembris saadi juba kooki tagasi. Kuna Kevili nõudlus koogile ei olnud algul nii suur, hakkas Kevili Weroliga rääkima ka hoiustamisest. Läbirääkimised kestsid peaaegu poolteist kuud, kuid allkirjastamiseni ei jõutud. Seetõttu palus M. Linnutaja Kevili töötajal vormistada Werolisse sisseläinud rapsikogused aktidena, mida M. Virro kinnitas oma allkirjaga. M. Linnutaja sõnul, kui Kevili müüs seemne Letofinile, siis juriidiliselt liikus see Letofinile. Werolis pressiti õli ja kook, mis tagastati Letofinile. Seega oli Werol üksnes ladustaja. Kevili esindaja väiteid hoiustamislepingu läbirääkimiste osas kinnitab ka Weroli töötaja, tunnistaja K.T. . Kriminaalasja materjalidele on lisatud ka tema kirjavahetus Kevili esindajaga. Weroli laos Letofinilt Kevilile üle antud rapsikoogi kogused fikseeriti Weroli, Letofini ja Kevili vahel sõlmitud 2. detsembri kuni 28. detsembri 2011. a kolmepoolsetes rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise aktides kokku koguses 1583,25 tonni

rapsikooki. Eeltoodut kinnitavad Letofini arved Kevilile rapsikoogi müügi kohta ja rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise aktid. Nende aktide alusel jäi Kevili rapsikook Werolisse hoiule, mida M. Virro kinnitas enda allkirjaga. Ühegi tunnistaja ütlustest ega kirjalikest tõenditest ei nähtu, et Werol oleks palunud Kevili rapsikoogi Weroli laost ära toimetada (tulenevalt õigete hoidmistingimuste puudumisest või sellest, et kook võiks pika aja jooksul rikneda). 4.8 Hoiustatud toorõli ja rapsikook kuulusid hoiuleandjale ning nende vallasasjade omand ei läinud Werolile üle. Werol ja Letofin ei ole kunagi leppinud kokku üleantud rapsi omandi üleminekus. Samuti nähtub tehase direktori E.P. ütlustest, et Letofin tellis pressimisteenuse ning üldreeglina ka selle rafineerimise teenuse. Kui Letofin tellis õli väljaveo, siis tegi Werol graafiku ja väljastas. Tunnistaja väitel teadsid nad seemne kogust, mis oli laos ja mis kuulus Letofinile. Seeme tuli lattu kui Letofini vara. Seda, et õli väljastamine Letofini klientidele toimus väljastuskorralduste alusel (mitte ostu-müügilepingute alusel), kinnitavad ka teised kohtus ülekuulatud tunnistajad. Seega ei toimunud õli müüki Werolilt Letofinile, vaid väljastatav õli oligi Letofini oma. Vastasel juhul pidanuks raps ja selle saadused olema ka arvele võetud kui ettevõtte bilansiline vara. Järelikult oli Weroli jaoks tegemist võõra varaga. M. Virro ennastõigustavad väited kohtuistungil, nagu oleks toorõli olnud Weroli omandis, kuni selle laost väljastamiseni ning saatelehega üleandmiseni, on paljasõnalised ega vasta tegelikule olukorrale. 4.9 Rapsikoogi müügiga ning kolmepoolsete üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamisega läks rapsikoogi omand üle Letofinilt Kevilile ning kook jäi hoiule Werolisse. Letofini ja Kevili vahel sõlmitud raamlepingute punktist 7.5 nähtub, et rapsikoogi omandiõigus ja juhusliku hävimise riisiko läheb Letofinilt Kevilile üle rapsikoogi üleandmisel. Vaatamata sellele, et Kevili esindaja tegelikkuses ei veendunud rapsikoogi olemasolus selle vastuvõtmisel, loetakse müügitehing toimunuks vaid dokumentide alusel. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et Werol ei väljastanud Letofinile tegelike laojääkide kohta õigeid andmeid ning Weroli ladudes võis 2011. aasta detsembri seisuga olla alles väiksem kogus rapsikooki, kui on märgitud 2. detsembri kuni 28. detsembri 2011. a Weroli, Letofini ja Kevili poolt koostatud aktides, eelkõige 2. detsembri 2011. a aktis. Seega osa rapsikooki võis Werol maha müüa juba varasemal perioodil, kuid osaliselt müüdi Kevilile kuuluv rapsikook ära 2011. aasta detsembri lõpus Avenale. Igal juhul ei kuulunud rapsikook Werolile, st Weroli jaoks oli tegemist võõra varaga. 4.10 Väär on kohtu väide, et süüdistuses märgitud M. Virro poolt omastatud toorõli kogust 207,30 tonni ei saanud tehases olemas olla. Maakohus võttis arvestuse tegemisel ekslikult arvesse kogu Weroli poolt Letofinile väljastatud rapsi rafineeritud õli koguse tooteraporti alusel, arvestades seda rafineeritud õlina, mis saadi Letofonile kuuluva rapsi pressimisest. Tegelikkuses kajastab tooteraport ka neid rafineeritud õli koguseid, mida pressis/rafineeris Werol enda poolt erinevatelt teistelt tarnijatelt ostetud rapsist ning selle seejärel Letofinile müüs. Eeltoodus saab veenduda näiteks ajavahemiku 16. august kuni 6. september 2011. a tooteraporteid analüüsides. Sellel ajavahemikul ei ole Letofin üldse Werolile rapsiseemet tarninud. Olulistes kogustes on rapsi tarnijateks olnud Avena Nordic Grane OY ja Baltic Agro AS, väiksemal määral ka tarnija Uus-Meremaalt ja väikestes kogustes kohalikud talunikud. Samal ajal on Letofinile pidevalt väljastatud suurtes kogustes rafineeritud õli. Vähesel määral on õli väljastatud ka teistele Weroli klientidele. Kahtlusteta võib öelda, et 2011. aastal realiseeris Werol rapsi rafineeritud õli peamiselt Letofini abiga ning kogu õli, mida Letofinile väljastati, ei pärinenud Letofini tarnitud rapsist. Seetõttu ei saa tooteraportid klientide kohta olla dokumendiks, mille alusel arvestada õlikoguseid (nii toorõli kui rafineeritud õli), mida Letofinil oli võimalik tema poolt tarnitud rapsist saada.

4.11 Dokumentideks, mille alusel on usaldusväärselt võimalik arvutada toorõli kogust, mis saadi Letofini poolt tarnitud rapsist ja mille süüdistatav omastas, on Weroli ja Letofini vaheline erakorraline akt nr 355, mis tõendab, et seisuga 18. jaanuar 2012 kell 12.09 pidi Werolis olema hoiul 425,73 tonni toorõli, inventuuri akt 18. jaanuarist 2012 ja õiend arvutusvea parandamiseks inventuuriaktis, mis tõendavad Letofini kaupade puudujääki Weroli Painküla laos, väljavõtted Weroli tootmisarvestuse programmist ATO 13 ajavahemiku august 2011 kuni jaanuar 2012 kohta ning müügiaruanne Letofinile pressimisteenuse osutamise kohta. Erakorraline akt fikseerib Letofinile kuuluva toorõli koguse, mis nii Weroli kui ka Letofini raamatupidamise arvestuse järgi oleks pidanud tehases hoiul olema. Nii Weroli kui ka Letofini esindajate ütlustest nähtuvalt fikseeriti selles aktis kogus, mis pidanuks vastavalt kokkulepitud saagistele Werolis olemas olema. Vaatamata sellele, et nii erakorraline akt nr 355 kui ka teised sarnased Weroli poolt Letofinile esitatud aktid kaubajääkide kohta olid arvestuslikud ega kajastanud tegelikku laoseisu, vastasid aktides märgitud õli kogused täpselt sellele, mida lepingu järgi arvestuslikult Letofinil rapsi pressimisest saada oli. Seega on vastupidiselt kohtu seisukohale võimalik aktis märgitut arvestada tegeliku toorõli koguse kindlaksmääramisel. 4.12 Samas on kohtus uuritud tõenditest selgunud, et Werol ei suutnud Letofiniga kokku lepitud rapsist toorõli väljatuleku protsenti (37%) täies mahus täita. Vastavalt väljavõtetele Weroli tootmisarvestuse programmist ATO 13 ajavahemiku august 2011 kuni jaanuar 2012 kohta, oli tehasel tegelik rapsist toorõli väljatuleku protsent süüdistuses mainitud ajavahemikul keskmiselt 36,36%. Weroli müügiaruanne (kauba müük klientidele arvete lõikes) kajastab muuhulgas Weroli poolt Letofinile osutatud pressimisteenust ajavahemikul augustist 2011 kuni veebruarini 2012. Selle kohaselt osutas Werol ajavahemikul 18. augustist 2011 kuni

M. Virrol puudub õigus enammakstud käibemaksu tagasinõudmiseks. Kaitsjatasu hüvitamise kohustus tuleneb kliendile esitatud arvest, mitte selle lisaks olevast menetluskulude nimekirjast, kus tehtud töö hind on märgitud ilma käibemaksuta. Kohus on põhjendamatult vähendanud kaitsjatasu suurust. Kaitsjatasu 13 650 (ilma käibemaksuta 11 375 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2275 eurot), on igati põhjendatud ning mõistliku suurusega. Kaitsja on M. Virro huvide kaitsmiseks kulutanud reaalselt 113,75 tundi. Arvestades kriminaalasja keerukust (asjas peeti 10 kohtuistungit, üle kuulati 17 tunnistajat ning M. Virro vastu oli esitatud tsiviilhagi), on M. Virro huvide kaitsmiseks kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Asjaolu, et M. Virro mõisteti õigeks, näitab kaitsja tehtud töö kõrget kvaliteeti. 5.2 Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud kaitseakti koostamise kulu hüvitamine vaid nelja tunni ulatuses. Kaitseakti koostamine ei piirdu üksnes tehnilise teksti kirjutamisega. Kaitseakti koostamisega töötab kaitsja eelkõige välja kaitsestrateegia. See on protsess, mis eeldab süüdistatava kaasamist ja temaga konsulteerimist ning kaitse seisukohtade põhjalikku analüüsi. Kaitseakti koostamisel nõuab aega ka täiendavate tunnistajate ülekuulamise vajalikkuse analüüs. Arvesse tuleb võtta sedagi, et prokurör on kogutud tõendid esitanud kohtule piiratud mahus. Kohtueelses menetluses koguti viie toimiku jagu tõendeid, kuid kohtule esitas prokuratuur neid vähe ja valikuliselt. Kaitsja on prokuröri poolt kogutud tõenditest soovinud kasutada ka neid, mida prokurör ei pidanud vajalikuks esitada ning millel oli asja lahendamisel oluline tähtsus. Lisaks prokuröri poolt kogutud tõenditele oli kaitsja sunnitud ise otsima juurde täiendavaid tõendeid ning neid kohtule esitama. Kaitsja on kohtule esitanud nt tooteraportid ehk kaalukoja aktid ja müügiaruanded. Lisaks on kaitsja kohtule esitanud ATO tabelid oluliselt suuremas mahus, kui prokurör vajalikuks pidas. Kõik kogutud ja kaitseaktis märgitud tõendid on kaitsja pidanud eelnevalt läbi töötama ja analüüsima. Esitatud tõendid on äärmiselt spetsiifilised ja keerulised, millest aru saamine ja analüüs nõuab palju aega. Kõikide nende tõendite sisu ja omavahelisi seoseid pidi kaitsja arvestama kaitseakti koostamisel. Seega on kaitseakti koostamisele kulunud 13 tundi mõistlik ja põhjendatud. 5.3 Kohus on vääralt asunud seisukohale, et kaitsja poolt istungite ettevalmistamiseks kulunud 24,75 tundi ei ole põhjendatud. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt toimub istungiteks ettevalmistamine juba kaitseakti koostamisel. Iga kohtuistung nõuab individuaalset lähenemist. Kohtuistungiteks ettevalmistamisel nõuab kõige rohkem aega tunnistajatele küsimuste ettevalmistamine. Igale tunnistajale suunatud küsimused on individuaalsed ja peavad haakuma kaitsestrateegiaga. Kui kohtuistungitel toimub n-ö prokuröri tõendite uurimine, nõuab istungiteks ettevalmistamine rohkem aega. Käesolevas kriminaalasjas on kohtuistungitel üle kuulatud 17 tunnistajat. Enne iga tunnistaja ülekuulamist valmistas kaitsja ette küsimused. Enne prokuröri tunnistajate ülekuulamist oli kaitsja sunnitud uuesti tutvuma tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustega, et nende sisu meenutada. Iga tunnistaja kohta kulus küsimuste koostamiseks minimaalselt üks tund. Küsimuste koostamine sõltus ka sellest, mida olid teised tunnistajad varasemalt kohtulikul uurimisel rääkinud. 5.4 Kohus on asunud seisukohale, et tsiviilhagi vastuse koostamise töömaht 7,25 tundi on põhjendamatu. Kaitsja kohtu seisukohaga ei nõustu. Kevili on 26. septembril 2014 esitanud tsiviilhagi täpsustuse, milles on enda seisukohti muutnud ja täiendanud. Sellest tulenevalt on põhjendatud täiendatud tsiviilhagiga tutvumine ja analüüs ühe tunni ulatuses. Tsiviilhagi vastuses on ainuüksi sisulist teksti viis lehekülge. Veel enam, tsiviilhagil ja kriminaalasjal on vähe seost. Tsiviilhagi tekst erineb täielikult kriminaalasjast. Tsiviilhagi vastus põhineb peamiselt tsiviilõiguslikel argumentidel, deliktiõigusel, mitte karistusõigusliku, omastamise argumentidel. Tsiviilhagiga oli M. Virro vastu esitatud deliktiõiguslik kahjunõue

võlaõigusseaduse kohaselt. Tsiviilhagi analüüs on täiesti erinev kriminaalasja analüüsist ning väljakujunenud positsioonidest. 5.5 Kohus on asunud seisukohale, et kaitsekõne koostamiseks kulutatud aeg 7,5 tundi ei ole põhjendatud. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on kaitseakt kokkuvõte väljatöötatud positsioonidest. Kaitsekõnes võtab kaitsja lisaks süüdistusaktile seisukoha ka tunnistajate poolt antud ütluste, prokuröri väidete ja kohtuistungitel esitatud seisukohtade kohta. Kaitsekõne koostamine on sisult ajamahukas ning keeruline. Kaitsekõne on kaitsestrateegia ja ka kohtuvaidluse kõige olulisem osa. Tegemist ei ole pelgalt tehnilise tööga. Kaitsekõne sisaldas sisulist teksti 16 lehekülge. See ei ole koostatud copy-paste meetodit kasutades, kuivõrd puudus varasem tekst, millest lähtuda. Juba teksti füüsiline kirjutamine nõudis vähemalt 7,5 tundi aega. Füüsilisele teksti kirjutamisele lisandus vajadus analüüsida, milliseid võrdlusi ja seoseid välja tuua.

üksnes kindlaks rapsikoogi kogused, mida Kevilil oli õigus saada, st aktidel toodud kogustel oli deklaratiivne tähendus. Rapsikoogi kogused aktidel olid arvutuslikud ning Kevili esindaja ei kontrollinud rapsikoogi reaalselt olemasolevat kogust Weroli laos. Tunnistaja E.P. ütlused tõendavad, et rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktid ei vastanud tegelikkusele. Akti toorikule oli Letofini poolt lisatud märge, et Werol kinnitab, et vastav kogus rapsikooki on laos olemas, kuid füüsiliselt neid koguseid laos ei olnud. Üle ei saa anda asja, mida olemas ei ole. Kolmepoolsete aktidega ei andnud Werol omandiõigust rapsikoogile üle. Nende aktide allkirjastamisel M. Virro ainult kontrollis, kas rapsikoogi kogused vastavad Letofiniga kokkulepitule. 6.4 Prokuratuur on vääralt tuvastanud toorõli puudujäägi. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et Weroli peamine tegevus oli rafineeritud õli tootmine ja Letofin ostiski Werolist peamiselt rafineeritud õli. Vastavalt lepingule soovis Letofin saada rafineeritud õli, mitte toorõli, mistõttu pidi Werol toorõlist tootma omakorda rafineeritud õli. Toorõli väljastati Letofinile ainult kaks korda, s.o 14. ja 15. detsembril 2011. Vastavalt kaalukoja tooteraportile väljastati 14. detsembril 2011 Letofinile toorõli 57 760 kg ja 15. detsembril 2011 50 000 kg. Rohkem toorõli ei ole Letofinile väljastatud. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et toorõli rafineerimisel oli lepingus kokku lepitud rafineeritud õli väljatuleku protsent suurem, kui tegelik rafineeritud õli väljatuleku protsent. Seega tekkis toorõlist rafineeritud õli tootmisel samuti kokkulepitud koguste ja tegeliku koguse tootmise vahel vahe, mistõttu tuleb tootmisprotsessi kadude hulka arvestada ka kadu, mis tekkis toorõli rafineerimisel. Kaitsja nõustub maakohtu järeldusega, et Letofini arvel pressimisele läinud rapsiseemnest oli reaalselt võimalik saada 6 030 109,6 kg toorõli. Seega sai Letofin süüdistusega hõlmatud perioodil toorõli 17 832,7 kg võrra rohkem (6047942,3-6030109,6=17832,7) kui reaalselt rapsiseemnest välja pressiti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-17-03, p 10 ja 22. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas sellised vead tõendite hindamisel sedastatavad, mistõttu prokuratuuri apellatsioon jääb tagajärjetuks.

on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Ehkki Weroli ja Letofini vahel sõlmitud „Rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise leping nr XXXXXXXX “ sisaldas muuhulgas punkte, mis käsitlesid Werolile üle antud rapsi ja selle saaduste hoiustamist, ei olnud tegemist hoiustamisega nimetatud paragrahvi mõttes. Maakohus on selgitanud ja ringkonnakohus nõustub kohtu põhjendustega, et Weroli ja Letofini vahelise koostöö sisuks ja eesmärgiks oli rapsiseemne ümbertöötamine uuteks produktideks, s.o õliks ja rapsikoogiks. Sellise sisu ja eesmärgiga on vastuolus hoiulepingu põhisisu: asja hoidmine ja sama asja tagastamine. Seetõttu sai pooltevahelises lepingus kirjeldatud hoidmisteenuse näol olla tegemist hoidmisega, mis teenis põhikohustuse ehk rapsi ümbertöötlemise eesmärki. Rapsiseemet ei antud Werolile üle mitte hoidmise eesmärgil, vaid sihipäraseks kasutamiseks ehk sellest rapsiõli tootmiseks. Kuna Werolil oli õigus ja kohustus rapsiseemet töödelda, siis ei saa rääkida sama asja tagastamise kohustusest.

abipakkuvad kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused õli tootmisprotsessi ja Weroli ja Letofini vahel sõlmitud lepingu täitmise asjaolude kohta. Tunnistajate R.T. i ja E.P. selgituste kohaselt oli rapsist toorõli tootmine ja selle rafineerimine pidev protsess ja toodangut väljastati klientidele jooksvalt tarnegraafiku alusel. Kaubavarusid ei tekkinud, sest sellisel juhul tulnuks tootmisprotsess seisma panna: toodangut poleks olnud kusagil ladustada. Toodangu väljastamisel klientidele see kaaluti ning vormistati saatelehed. Selliselt toimus rapsi pressimine ning toodangu väljastamine kõigi Weroli klientide puhul. Olukorras, kus rapsiseemne pressimisel saadud toodangut ladustati ühes hoidlas ja selle väljastamine klientidele toimus jooksvalt graafiku alusel, ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada Weroli ja Letofini vahelist lepingut nii, et rapsi toorõli ja rapsikoogi omand läks nende tekkimisest peale üle Letofinile. Selline tõlgendus läheks vastuollu õigussuhte olemuse ja Weroli tootmisalase tegevusega (sh väljakujunenud tavadega Weroli teiste klientidega sõlmitud samasisuliste lepingute täitmisel). Järelikult tuleb rapsi toorõli ja rapsikoogi omandiküsimus lahendada asjaõigusseaduses sätestatud regulatsiooni järgi.

asuvates hoidlates. Samuti tulenes lepingust, et rapsiseemne ümbertöötlemise tulemusena tekkinud produktid viiakse Werolist ära Letofini või viimase korraldusel kolmandate isikute poolt erinevate viiteaegade jooksul. Sellistel asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et Weroli ja Letofini vahel sõlmitud kokkulepe rapsiseemne pressimise tulemusena saadud toodete hoidmisest on käsitatav asendatavate asjade hoidmisena VÕS § 896 mõttes. Järelikult läks rapsiseemne pressimisest saadud rapsikoogi, tooriõli ja rafineeritud õli omand üle Werolile. Valmistatud toodete Letofinile üleandmise kohustus tulenes VÕS § 636 lg-st 1. Selle sätte kohaselt, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

käibemaks. Menetluskulude hüvitamise taotluse aluseks olevate dokumentide kohaselt on süüdistatavale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kasak & Missik OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub õigusabi tunnihinnale käibemaks 20 protsenti. Maakohus leidis, et M. Virrole tuleb õigusabikulud hüvitada kaitsja 83 töötunni ulatuses ja seetõttu pidanuks hüvitatava summa suuruseks kujunema 9960 eurot, sealhulgas käibemaks 1660 eurot. Vaidlustatud määrusega määrati aga valitud kaitsjale makstava tasu mõistlikuks suuruseks ekslikult 8300 eurot, s.o käibemaksu võrra vähem.

Praeguses asjas esitas Kevili tsiviilhagi, milles taotles M. Virro poolt õigusvastase teo, s.o rapsikoogi omastamisega tekitatud kahju hüvitamist. Tsiviilhagis tugines kannatanu kriminaalasjas kogutud tõenditele ja taotles kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, s.o deliktiõiguse sätete alusel. Seega tugines kannatanu nõude esitamisel samadele asjaoludele, millele tugines süüdistus ja mille kohta kujundas kaitsja seisukoha muude toimingute käigus (sh kaitseakti koostamisel). Kuna kannatanu ei tuginenud tsiviilhagis juhatuse liikme vastutusele, puudus kaitsjal vajadus seda tsiviilhagile esitatud vastuses käsitleda. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et ehkki kaitsekõne koostas kaitsja kohtumenetluse lõpus, siis kaitsepositsioonid kujunesid välja kogu menetluse kestel tehtud töö käigus. Järelikult ei olnud alust lugeda kaitsekõne koostamiseks kulunud põhjendatud ajaks 7,5 tundi, vaid seda tuli vähendada. III

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.