Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas üldmenetluse korras Meelis Virrole esitatud järgmist süüdistust: Meelis Virro’t süüdistatakse selles, et tema AS Werol Tehased (pankrotis) juhatuse liikmena ajavahemikul 02.12.2011-16.01.2012 omastas Põllumeeste ühistu Kevili (endine ärinimi Kevili põllumajandusühistu) kuuluvat vara selliselt, et andis AS Werol Tehased (pankrotis) töötajatele korralduse müüa Põllumeeste ühistule Kevili kuuluvat ja AS Werol Tehased (pankrotis) Painküla külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas asuva tehase laos vastutaval hoiul olevat 1462,81 tonni rapsikooki teistele AS Werol Tehased (pankrotis) klientidele, millega omastas AS Werol Tehased (pankrotis) kasuks tema valduses ja talle usaldatud 1462,81 tonni Põllumeeste ühistule Kevili kuuluvat rapsikooki, tekitades Põllumeeste ühistule Kevili kahju 351 074,40 eurot, so suures ulatuses.

AS Werol Tehased (pankrotis) juhatuse liikmena ajavahemikul 10.08.2011 – 18.01.2012 omastas OÜ-le Letofin Trading kuuluvat vara selliselt, et andis AS Werol Tehased (pankrotis) töötajatele korralduse toota OÜ-le Letofin Trading kuuluvast AS Werol Tehased (pankrotis) Painküla külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas asuva tehase laos vastutaval hoiul olevast toorõlist rafineeritud õli ja müüa toodetud rafineeritud õli AS Werol Tehased (pankrotis) teistele klientidele, millega omastas AS Werol Tehased (pankrotis) kasuks tema valduses ja talle usaldatud 373,14 tonni OÜ-le Letofin Trading kuuluvat rapsi toorõli, tekitades Letofin Trading OÜ-le kahju 366 796,62 eurot, so suures ulatuses. Seega pani Meelis Virro toime KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so omastamise suures ulatuses isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Kohtuliku uurimise järel 23.veebruaril 2015 esitas prokurör KrMS § 268 lg 2 kohaselt muudetud süüdistuse, mis seisnes järgmises: Meelis Virro’t süüdistatakse selles, et tema AS Werol Tehased (pankrotis) juhatuse liikmena ajavahemikul 04.08.2011-16.01.2012 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Painkülas, omastas võõrast vara selliselt, et andis AS Werol Tehased (pankrotis) töötajatele ebaseadusliku korralduse müüa AS Werol Tehased (pankrotis) teistele klientidele AS Werol Tehased (pankrotis) Painküla külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas asuva tehase laos olevat 1462,81 tonni rapsikooki, mis oli tehase vastutaval hoiul vastavalt AS Werol Tehased (pankrotis) ja Letofin Trading OÜ vahel sõlmitud 10.08.2011.a. Rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise lepingus nr E4-1/11102 märgitud tingimustele ning alates rapsikoogi Põllumeeste ühistule Kevili (endine ärinimi TÜ Kevili Põllumajandusühistu) üleandmise vormistamisest 02.12.11., 13.12.11., 21.12.11., 27.12.11. ja 28.12.11. AS Werol Tehased, Letofin Trading OÜ ja Põllumeeste ühistu Kevili poolt koostatud Rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise aktidega, oli AS Werol Tehased (pankrotis) laos hoiul nimetatud aktide alusel. Lepingu nr E4-1/11102 p 2.12. alusel kohustus AS Werol Tehased tagama Letofini poolt hoiustamiseks ja ümbertöötlemiseks üle antud Rapsi ja Rapsi ümbertöötlemise tulemusel saadava toodangu hoiustamise ja tegema kauba säilimiseks vajalikud toimingud. 02.12.-28.12.11 rapsikoogi üleandmise - vastuvõtmise aktides kinnitas Werol Tehased PÜ-le Kevili kauba hoiustamist tehase laos. Rapsikook valmistati OÜ-le Letofin Trading kuuluvast rapsist ning kuulus OÜ-le Letofin Trading kuni selle müümiseni ja tehase laos üleandmise vormistamiseni Põllumeeste ühistule Kevili 02.12.-28.12.2011.a. rapsikoogi üleandmisevastuvõtmise aktide alusel. Meelis Virro omastas AS Werol Tehased laost rapsikooki, mis oli tehases pressitud järgmistes kogustes: - OÜ Letofin Trading 02.12.2011.a. arve-saatelehtede nr 1112012, 1112013, 1112014, 1112015, 1112016, 1112017, 1112018 ja 1112019 kohaselt valmistati 954,99 tonni rapsikooki rapsist, mis tarniti tehasesse 04.08.-02.12.2011. Kuni 02.12.2011.a. kuulus pressitud rapsikook OÜ-le Letofin Trading ning alates 02.12.2011.a. Põllumeeste ühistule Kevili. - OÜ Letofin Trading 13.12.2011.a. arve-saatelehe nr 1112038 kohaselt valmistati 363,91 tonni rapsikooki rapsist, mis tarniti tehasesse 29.11-08.12.2011. Kuni 13.12.2011.a. kuulus pressitud rapsikook OÜ-le Letofin Trading ning alates 13.12.2011.a. Põllumeeste ühistule Kevili. - OÜ Letofin Trading 21.12.2011.a. arve-saatelehe nr 1112059 kohaselt valmistati 167,93 tonni rapsikooki rapsist, mis tarniti tehasesse 09.12-12.12.2011. Kuni 21.12.2011 kuulus rapsikook OÜ-le Letofin Trading ning alates 21.12.2011.a. Põllumeeste ühistule Kevili. - OÜ Letofin Trading 27.12.2011 arve-saatelehe nr 1112066 kohaselt valmistati 49, 36 tonni rapsikooki rapsist, mis tarniti tehasesse 13.-14.12.2011. Kuni 27.12.2011 kuulus pressitud rapsikook OÜ-le Letofin Trading ning alates 27.12.2011.a. Põllumeeste ühistule Kevili.

- OÜ Letofin Trading 28.11.2011 arve-saatelehtede nr 1112068 ja 1112069 kohaselt valmistati 47,06 tonni rapsikooki rapsist, mis tarniti tehasesse ajavahemikul 15.12.-16.12. Kuni 28.12.2011 kuulus pressitud rapsikook OÜ-le Letofin Trading ning alates 28.12.2011.a. Põllumeeste ühistule Kevili. Kogu eelpoolnimetatud pressitud rapsikoogi kogusest (1583,25 tonni) väljastas AS Werol Tehased detsembris 2011.a. 120,44 tonni Põllumeeste ühistule Kevili ning ülejäänud koguse, so 1462,81 tonni rapsikooki müüs AS Werol Tehased teistele klientidele. Sellega pööras Meelis Virro AS Werol Tehased (pankrotis) kasuks tema valduses ja talle usaldatud 1462,81 tonni rapsikooki väärtusega 351 074,40 eurot, so suures ulatuses. - AS Werol Tehased (pankrotis) juhatuse liikmena ajavahemikul 10.08.2011 – 18.01.2012 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Painkülas, omastas OÜ-le Letofin Trading kuuluvat vara selliselt, et andis AS Werol Tehased (pankrotis) töötajatele korralduse toota OÜ-le Letofin Trading kuuluvast AS Werol Tehased (pankrotis) Jõgeva maakonnas Painküla külas asuva tehase laos hoiul olevast toorõlist rafineeritud õli ja müüa toodetud rafineeritud õli AS Werol Tehased (pankrotis) teistele klientidele. Toorõli oli tehase vastutaval hoiul vastavalt AS Werol Tehased ja Letofin Trading OÜ vahel sõlmitud 10.08.2011.a. Rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise lepingus nr E4-1/11102 ning 05.01.2012.a. Rapsi ostumüügi, rapsi pressimisteenuse, toorõli rafineerimise, kaupade hoiustamisteenuse osutamise lepingus nr E4-1/1201 sätestatud tingimustele, mille järgi kohustus AS Werol Tehased (pankrotis) tagama Letofin Trading poolt hoiustamiseks ja ümbertöötlemiseks üleantud Rapsi ja Rapsi ümbertöötlemise tulemusel saadava toodangu hoiustamise ja tegema kauba säilimiseks vajalikud toimingud. Sellega omastas Meelis Virro AS Werol Tehased (pankrotis) kasuks tema valduses ja talle usaldatud vähemalt 207,30 tonni OÜ-le Letofin Trading kuuluvat rapsi toorõli maksumusega 203775,90 eurot, so vara suures ulatuses. Seega pani Meelis Virro toime KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isiku valduses oleva võõra vallasasja ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses isikuna, kes on varem toime pannud omastamise.

KOHTU SEISUKOHT

Meelis Virro kohtuistungi rakendavas osas ja ülekuulatud süüdistatavana ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Prokurör, olles esitanud muudetud süüdistuse ja kõigi tõendite uurimise järel taotles M. Virro süüdi tunnistamist temale esitatud süüdistuses ja karistamist. M. Virro kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja peamine argument on, et süüdistuses käsitletud vara ei olnud AS-le Werol Tehased (pankrotis) võõras vara. Kohus, asudes kindlaks tegema Meelis Virrole esitatud süüdistuse põhjendatust, alustab KarS § 201 lg.2 p.1,2 järgi ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Meelis Virrole esitatud süüdistuse objektiivsed tunnused on: 1)valduses olev võõras vallasasi või ...usaldatud muu võõras vara 2)ebaseaduslikult 3)kolmanda isiku kasuks pööramine. Kvalifitseerivad tunnused on lg.2 p.1 järgi - isik, kes on varem toime pannud omastamise; lg.2 p.2 järgi - suures ulatuses.

I Kohtulike tõendite uurimise tulemusena kohus tuvastas asjaolud, mis omavad tähtsust süüdistuse mõlema episoodi juures. 1.AS Werol Tehased (pankrotis), (edaspidi: Werol) oli äriühing, mille majandusaasta aruande ja registriandmete järgne põhitegevus oli õli ja rasva tootmine: rapsiseemnest toorõli pressimine, toorõlist rafineeritud rapsiõli pressimine ja rapsikoogi pressimine. Selle kohta tõendid:1.1. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (tl. 140-146 II kd). 1.2.Tunnistaja Enn Pajupuu töötas aastatel 2000-2013 tehase direktorina. E. Pajupuu ütlused (kohtuistungil 09.02.2015 tl.36-38 IV kd), et AS Werol Tehased tegeles rapsiseemne pressimisega ehk ümbertöötlemisega õliks ja koogiks, toodete pakendamine ja müük ka. Rapsiseemnest saab toota kooki ja õli. Tootmisprotsessi käigus pressitakse rapsiseemnest toorõli, see puhastatakse ja saadakse toiduõli ja kõrvalproduktina tekib söödaõli ja kook. Rapsiseemet osteti kasvatajatelt ja teistelt kokkuostjatelt, ladustamine toimus jooksvalt. Tehas töötas ööpäevaringselt. Kuupäev vahetus kell 8 hommikul, kui nn ATO tabelisse kanti eelmise kuupäeva lõpu seis: palju seemet tootmisse võeti, palju tooteid üksikult toodeti: toorõli, rafineeritud õli, kook, palju rafineeritud õli pakendati (ütlused tl.38 IV kd). Andmed võeti tootmisprotokollide alusel, andmed loeti mõõturitelt, luges tootmisoperaator, toorõli kogus kell 7.30 ja rafineeritud õli näit kell 8 igal hommikul. Märgiti tootmisprotokolli ja sealt läks ATO tabelisse. Osa andmeid tuli kaalumajast kaaluraporti alusel, s.t. kaalumajast sisse ja välja üle kaalu liikunud kaupade mahud. Tunnistaja Mark Eivin (kohtuistungil 05.02.2015 tl.15-17 IVkd) andis ütlusi, et OÜ Letofin Trading (edaspidi: Letofin) oli huvitatud koostööst Weroliga rapsi ümbertöötlemiseks, esialgu oldi huvitatud ainult rapsiõlist- nii toor- kui rafineeritud õlist. Letofin Trading soovis saada õli ja rapsikoogi müüs Werolile tagasi. Kannatanu Põllumeeste ühistu Kevili (edaspidi: Kevili) esindaja Marek Linnutaja andis kohtuistungil ütlusi (kohtuistung 16.02.2015 tl.64 IVkd), et õli pressis Eestis ainukesena Werol. Werol oli õli pressija ja tootja. Kohtule esitatud tooteraportitest (tl.173-307 IIIkd) ja müügiaruannetest (tl.33-80 IIIkd) nähtub, et Werol pressis igapäevase tootmistegevusena rapsiseemet, saades tootmisprotsessi tulemusena toorõli, rafineerides seda rafineeritud õliks, saades rapsikooki ja muid rapsiseemne ümbertöötlemise produkte, mis võõrandati erinevatele lepingupartneritele. Weroli majandustegevuse tulemus sõltus õli ja toidurasva tootmise (tootmisprotsessi) efektiivsusest ja käibest. 2.Toorõli, rafineeritud õli ja rapsikook on rapsiseemne pressimise tulemusena tekkivad tooted, liigitunnustega asendatavad vallasasjad. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxli Werolis õlitoodete müügijuht, kes tegeles lahtise õli väljastamisega. Tunnistaja andis ütlusi (kohtuistungil 09.02.2015 tl.30-36 IVkd), et toorõli ei hoitud suures koguses laos, seda rafineeriti ja läks laost klientidele. Algul kaaluti ära tühi auto, siis laaditi õli tehase mahutist auto mahutisse ja pärast kaaluti ära täis auto. Selle järgi vormistati dokumendid, mis kaubaga kaasa läksid. Õli tarnegraafikud koostati vastavalt sellele, milline kogus õli on võimalik väljastada. Lao maht oli kolme päeva toodang. Laovarusid mujal ei olnud ega saanud olla, sest polnud kuskile mujale paigutada. See, mis toodeti, ka väljastati. Tõendi tl.225 IIkd alusel annab tunnistaja selgituse, et õli tootmine ja rafineerimine on pidev protsess. Rafineerimine sai toimuda siis, kui teatud kogus õli jooksis peale, kahte tonni ei ole võimalik rafineerida, selleks peab olema minimaalne kogus, mille puhul on võimalik rafineerimist tööle panna. Võis olla, et detsembris 2011 oli ainult ühel päeval 44 tonni

toorõli laos, kuna toorõli ei hoitud suures koguses laos. Õli reeglina ei hoiustatud, see läks laost klientidele. Tunnistaja on arvamusel, et kui õli oli vähe ja tellimusi tuli täita, jaotati õli kõigile järjest, et tootmine seisma ei jääks. Müügiarved vormistati kaalu saatelehtede järgi, mis klientidele väljastati. Laojäägid näitavad õli seisu tonni täpsusega. Õli tootmine on pidev protsess, õli on torudes, seda ei ole torudes võimalik mõõta ja sellist arvestust ei peetud. Rafineeritud õli kogust mõõdeti mingite anduritega automaatika abil. Kui seeme oli mingil perioodil õlisem ja õli läks vähem välja, oli see pigem probleem, mida lisakogusega teha. Valmistoodangu puhul ei olnud võimalik eristada iga tellija õlikogust. Tunnistaja ei mäleta, et mahuteid oleks nimeliselt kasutatud. Kaup saab kliendi omaks siis kui selle eest on makstud ja see on tarnitud. Tunnistaja ei mäleta, et mõne kliendiga oleks olnud lepingus teisiti sätestatud, ekstra hoidmismahuteid ei olnud. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.39-40 IVkd), et Werol osutas seemnest toorõli pressimise ja selle rafineerimise teenust. Protsess ei sõltunud sellest, kas osutatakse teenust kellelegi teisele või toodetakse omale. Letofini puhul ei saanud midagi teisiti teha. Seeme on seeme, tootmisse jooksis ka Weroli enda ostetud seeme, kõik seemned olid ühes hunnikus, ei tehtud vahet, kelle oma on. Samamoodi õli ja kook. Kaupa väljastati nii Letofinile kui teistele Weroli klientidele tarnegraafiku alusel. Letofinil lepingu järgi saada olev kogus ei seondunud reaalselt laos olevast kaubast. Letofin tõi seemne 600 tonni, selle töötlemiseks kulus Werolil kolm ööpäeva. Letofini leping oli, et pressitakse toorõli ja kui ta tellimuse esitab, siis tehakse talle rafõli. See oli jabur, nii ei tehta. Siis oleks pidanud tootmise seisma panema, kuna juurde tulevat toorõli ei oleks olnud enam kuskile panna. Tegelikult läks kogu toorõli kohe rafineerimisele. See käis jooksvalt. Toorõli varu ei tekkinud, sest kui Letofin samas tempos tehase töötamisega kaupa välja ei võta, oleks pidanud tehase seisma panema, sest toodangut pole kuskile panna. 150 tonni rafõli on maksimaalne kogus, mis võiks laos olla. Rapsikoogi lao maht oli 1000 tonni, siis on ladu täis. Kui traktoriga üles tõsta, siis mahub ehk 1200 tonni. Werolisiseselt oli kokku lepitud, et kooki võib laos säilitada kuni 600 tonni, suurema koguse säilitamisel tekivad riknemise ohud ja hakati müüki survestama, et kook välja saata. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxoli Werolis transpordikorraldaja ja tegeles ka rapsikoogi väljastamisega tehase laost. Tunnistaja andis 09.02.2015 kohtuistungil ütlusi (tl.23-30 IVkd), et rapsikook liikus pidevalt, seda toodeti juurde ja läks välja. Werolil olid ka teised kliendid peale Letofini ja Kevili, kui oli seemet, siis tehas tootis ja toodang liikus. Tegemist oli tootmisettevõttega, toodet tuli juurde ja läks välja. Ei olnud nii, et oli konkreetselt Kevili kook ja muu kook. Tunnistaja sai infot Pajupuu käest, et mingi hunnik on Kevili oma. Päevas toodeti umbes 130 tonni kooki kui seemet sisse tuli, detsembris 2011 võis 2451,48 tonni välja minna nagu näitab tabel tl. 225 (prokuröri numeratsiooni tl.212 IIkd). Weroli laos ei hoitud Kevili rapsikooki kusagil eraldi hunnikus, kõik läks ühte hunnikusse. See ei olnud üldse oluline, kus hoiti kui kogu aeg uut kooki peale tuleb. Rapsikooki hoiti nn põrandalaos, seal tuli kopaga tööd teha, tõsta seinaäärtest üles. Ladu mahutas 1500-1800 tonni kooki (tl.28 all IVkd)olenevalt koogi niiskusest. Kui 1500 tonni on ladustatud, ei saa tehas enam toota, sest ladu on täis, koogi peab eest ära saama, sellepärast veeti ka Kunda lattu. Tunnistaja andis ka ütlusi, et Weroli koogilao maht oli 1000 tonni, lattu peaks üldse mahtuma 1200 tonni, kuid tunnistaja ei mäleta, et üle 1000 tonni oleks olnud (tl.25 üleval IVkd). Tsükkel seemne pressimisest õli või koogi tekkimiseni oli umbes 12 tundi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx töötas Werolis tootmisosakonna juhatajana. Tunnistaja andis ütlusi 10.02.2015 kohtuistungil (tl.51-53 IVkd) ATO tabelite alusel (tl.308-350 IIkd), mis kuvati kohtuistungil ekraanile, et tema luges mõõtureid, mis näitasid, kui palju tuli toorõli päevas pressimisest ja palju väljus mahutisse toorõli. Toorõli oli mahutites tehasehoonetes sees ja väljas. Väljas oli kolm toorõli mahutit, maht igaühel 320 tonni. Ööpäevas pressiti Werolis 210

tonni seemet, sellest tuli toorõli 60-80 tonni. Tehase rafineerimisvõimsus oli 110 tonni ööpäevas, s.t. et kogu päevase toorõlitoodangu sai ära rafineerida. Tabelis veerus L märgitud toorõlikogused on reaalselt olemasolevad kogused. Kui toorõlikogused on tabelis väiksed, siis on see hea number, kuna toorõlist pressiti rafõli ja see läks müüki. Kui numbrid on väiksed, siis on see tehasele hea näitaja kui õli ei ole jäägis. Kui toorõli jäägi numbrid on suured, siis on see pigem tehasele halb näitaja, kuna raha on kinni, õli seisab mahutis. Werol oli rafõli tootja, millest tuli raha. Tunnistaja ei tea, et mõnd kogust õli või kooki oleks hoitud eraldi teistest kogustest. Rapsikooki oli võimalik laos hoiustada kuni lao täissaamiseni, umbes 1200 tonni. Maksimaalselt on laos olnud ehk 1400 tonni, siis peab tõstukiga üles toppima ja korralikult panema. Maksimaalsel kogusel ja kokkusurutuna võib kook kuumaks minna ja toimuda isesüttimine. Ka niiskus mõjutab koogi säilimist, see võib riknema minna. Kui rapsikooki müüdi, kanti selle kohta andmed ATO tabelisse kaaluraporti alusel. Koogi müümise ajaks märgiti see aeg kui kook tegelikult välja läks. Koogi tootmise andmed võivad ATO tabelis olla ebatäpsed, kuna see on arvutuslik kogus. Toodetud koogi koguse aluseks võetakse seemne kogus. Tehase tootmistsükkel alates seemne pressimisest kuni rafõli väljatulekuni kestis 6-8 tundi. Kogu tehase tootmine kajastus ATO tabelites. Neist oleks saanud andmeid klientidega lepingute sõlmimiseks ja prognooside tegemiseks. Kui vaja otsustada, palju toodangut välja anda, oleks saanud ka neist tabelitest infot, palju parajasti toodangut on. Tunnistaja xxxxxxxxxx oli Werolis ostuosakonna juhataja ja ostujuht. Tunnistaja andis kohtuistungil 10.02.2015 ütlusi (tl.53-54 IVkd), et Weroli seemnelao maht oli ühe kuu varu6000 tonni. Seemnevarumine toimus Pariisi börsi hindade alusel, hind kõikus. Kuna Werolil endal ei olnud nii palju raha, et seemne all kinni hoida, siis müüdi seeme edasi teistele firmadele, kes hoidsid seda riskivabana. Letofiniga oli finantstehing, ta aitas Werolil rahaliselt seemet välja osta. Letofin rahastas seemneostu Kevililt ja sai selle eest õli, mida ta müüs. Letofin ostis seemne välja, andis üle Werolile, kes pressis seemne ära ja Letofin sai õli ja koogi. Letofini vahendusel Kevililt ostetud seemet ei hoitud Weroli laos eraldi muust seemnest. Weroli ladu ei võimalda eraldi hoidmist. Kõik, mis osteti, läks kokku, sellest pressiti õli ja kook, mis läheb teistesse ladudesse ja nii kõigi klientide puhul. Kevili seemnele, mis osteti Letofini vahendusel, eraldi ladu ei olnud ja seda polnud kuskil nõutud. Seemnelaol on neli eraldi löövi, kuid seemne vastuvõtuvõimsus on 30 tonni tunnis. Saabuv seeme reguleeriti ühte ja teise kohta. Kõik seeme läks ühtekokku. Kui seeme ära pressiti, siis ka õli ja koogiladu ei võimalda neid tooteid eraldi panna. Kõik läheb pärast ühte tünni niikuinii, seega pole ka alguses mõtet seda eraldi panna. Eraldi hoidmist ei nõutud ka. 2011 lõpus oli enamasti Letofini rahastatud seeme, see osteti Tamsalu ja Rakvere laost Avenalt välja, toodi Werolisse pressimiseks. Ka Kevililt toodud seeme oli Letofini rahastatud. Seeme oli kõik ühesugune, olenemata sellest, milline klient toob. Ka Avena rahastas Werolile rapsi varumist. Avena andis Werolile ka tagatise, et Werol ei kahi kui rapsi hind alla läheb. Kui Letofinilt tuli seeme tehasesse, ei peetud selle üle eraldi arvestust. See läks Painküla lattu, kus oli ka muu seeme. Seeme oli laos kui rapsiseeme, mitte konkreetselt kellegi seeme. Rapsi eraldi ei hoiustata, ei ole soovitud seemet eraldi hoiustada ja sel pole ka mõtet. Ka õli ei ole võimalik eraldi hoiustada. Klientide toodud seemet ei ole võimalik eristada. Ebakvaliteetset seemet vastu ei võetud. Kõik toodud seeme mahtus nõutava keskmise õlisuse piiridesse. Seemneladu oli väike ja klientide toodud seemet ei olnud võimalik eraldada. Praktikas ei kasutatud, et kliendile oleks tehtud just tema enda toodud seemnest õli. Tunnistaja xxxxxxxxxx oli Werolis pearaamatupidaja ja raamatupidaja. Tunnistaja andis 05.02.2015.a. kohtuistungil ütlusi (tl.19 IVkd), et kogu Werolisse sissetulev ja väljaminev kaup ja koormad kaaluti kaalul. Kaalumaja kaalud olid taadeldud ja ka muud mõõturid ja andurid kontrollitud. Ka Weroli labor oli taadeldud, sertifitseeritud ja väga heal tasemel.

Tunnistaja xxxxxxxxxn, kes oli Letofini üks omanikke ja juhatuse esimees, andis kohtuistungil 05.02.2015 (tl.14-18 IVkd) ütlusi, et Weroliga sõlmitud lepinguga oli määratud, kuidas kaupa hoida, kas eraldi või koos teiste kaupadega. Meie ei nõudnud seda, et meie kaupa eraldi hoitakse. Kvaliteet ja mahutid on samad. Lepinguga nähti ette üldtingimused. Tunnistaja arvates reaalselt õli ja rapsikoogi hoiustamine Werolis toimus segatuna. See, kuidas Werol kooki või õli hoiustas, Letofini ei huvitanud, Letofini huvitas kogus ja et bilanss oleks positiivne. Tunnistajale oli teada, et eraldi ja eraldi mahutis hoida oli liiga kallis. Rapsikooki ja õli müüs Werol jooksvalt ka oma klientidele. Tunnistaja arvates ei olnud Letofinil Keviliga kokku lepitud, et Kevili saab just nende enda toodud seemnest rapsikooki. Kokku lepitud oli, et Kevili seemnekogusest tuleb Kevilile anda teatud kogus kooki. Tunnistaja arvates Letofini ja Kevili vaheliste lepingute p.1.2 ( 04.08.2011 leping tl.8-11 IIkd) ) ja p.6.2. ( 14.09.2011 leping tl.14-17 IIkd)) sellist kokkulepet ei tähenda. Sellisel teemal ei ole juttu olnud. Alles jaanuaris 2012 sõlmis Letofin lao üürilepingu, taheti olla kindlad, et Letofini kaup on eraldi ja kontrollida, palju tuleb seemnest õli välja. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxk oli Letofinis finantsdirektor. Tunnistaja andis 18.02.2015 kohtuistungil ütlusi (tl.76-80 IVkd), et kui Letofini seeme läks Werolisse, siis selle hoidmine oli tootmisalane küsimus. Tunnistaja eeldab, et tootmises võisid olla eraldi latrid, kus seda seemet sai eraldi hoida. Oli ümbertöötlemise leping, mis eeldas täpseid tulemusi- palju õli ja kooki Letofin saab. Tunnistaja ei mäleta, kas oli eraldi hoitud. Kui Letofin oli seemne ostnud, oli see Letofini oma ja veeti Letofini jaoks Werolisse ümbertöötlemiseks. Kas seda äraostetud partiid segati Werolis mõne teise partiiga, tunnistaja ei tea. Letofini jaoks ei olnud eraldi hoidmine oluline, oluline oli, et väljatuleku kogus kooki ja õli on Letofinil saada lepingu tingimustel. Lepingu p.2.13. alusel ei andnud Letofin korraldust kaupade eraldi ladustamiseks. Kannatanu Kevili esindaja Marek Linnutaja andis kohtuistungil ütlusi 16.02.2015.a. (tl.64-69 IVkd). M.Linnutaja andis ütlusi, et rapsikoogi puhul ei ole võimalik eristada, millisest toorainest see on toodetud. Kevili ja Letofini vahel sõlmitud lepingus oli selgelt sees, et Kevilile saab Kevili poolt tarnitud rapsiseemnest toodetud kook. Tehnoloogilises protsessis autod saabuvad vaheldumisi, keegi ei pane tootmisprotsessis silti külge. Meie tahtsime, et lepingus oleks kirjas, et me saame Eestis toodetud rapsist koogi, mitte Venemaa rapsist. Eesti seemne puhul ei olnud väga oluline, et oleks just Kevili toodud seemnest, see oleks ka võimatu selle tootmisprotsessi juures. Kuupäevaga 10.august 2011.a. on dateeritud leping, mille pealkiri on „Rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenus osutamise leping nr. E4-1/11102“ (tl.112-115 IVkd). Lepingu p.2.13. sätestab: Werolil on õigus käesoleva lepingu alusel Letofini poolt hoiustamiseks ja ümbertöötlemiseks üleantud rapsi ning ümbertöötlemise tulemusel saadud toorõli, rafõli, jääkõli ning rapsikooki ladustamisel segada sama liiki ja sama kvaliteediga kaubaga, kui Letofin ei ole sõnaselgelt andnud korraldust kaupade eraldi ladustamiseks. Alates ladustatud kaupade segamisest on Letofinil kaasomand segatud kaupadele. Need tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid tõendavad, et rapsiseemnest toodetud tootedtoorõli, rafineeritud õli ja rapsikook on kehalised esemed ja käsitletavad vallasasjadena, mis saavad olla KarS § 201 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiks. Kõik rapsiseemne pressimise tulemusena saadud tooted olid asendatavad asjad – asjad, mida käibes määratakse mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Ei Werol ega Letofin käsitlenud rapsiseemet ega sellest toodetavaid tooteid eritunnustega võiomadustega kaubana, mida tulnuks muust kaubast (toodangust) eristada, individuaalselt määratleda, eraldi hoida või märgistada kui kellelegi muule kui Werolile kuuluvat toodet. Need on liigitunnustega asjad. Uuritud tõendid kinnitavad, et rapsiseemne ja tema toodete- õli ja rapsikoogi- eraldamine muust Weroli laos või mahutites olevast toodangust, selle individualiseerimine või määratlemine ei olnud tootmisprotsessi tõttu võimalik. Werol oli

ööpäevaringselt töötav ümbertöötlemistehas, mis lakkamatult tootis õli, rafineeris seda ja tootis rapsikooki. Pidevalt juurdetoodetavat õli ja rapsikooki tuli pidevalt ka välja vedada, et tagada tootmisprotsessi jätkamise võimalus ja ümbertöötlejale sissetuleku saamise võimalus. Rapsiseemne ümbertöötlemine ja sellest saadud toodete väljavedamine (müük) oli Weroli kui äriühingu igapäevase majandustegevuse sisu, tema põhikirjaline tegevus. Kohus, olles uurinud Kevili PÜ ja Letofin Trading OÜ vahel 04.08.2011 sõlmitud raamlepingu (tl.8-13 IIkd) p.2.1, p.6.1 ja teisi punkte, samuti 14.09.2011.a. raamlepingu (tl.14-18 IIkd) p.1.2, 6.1. jt punkte, on seisukohal, et see raamleping ei käsitle rapsikooki kui individualiseeritavat kaupa. Raamlepingud ei kirjelda ega käsitle töödeldud rapsiseemne toodete, s.h. rapsikoogi eristamist muust toodangust Weroli laos, selle eristamise viise ega individualiseerimist.

Tootmisalaseid otsuseid võtsid Werolis vastu Meelis Virro ja E. Pajupuu, lepingud olid Meelis Virro allkirjaga. Kannatanu Kevili esindaja Marek Linnutaja andis ütlusi (kohtuistungil 16.02.2015 tl. 64-69 IV kd), et Kevilil oli leping Letofiniga. Weroli poolt kirjutas kauba sissetuleku aktidele alla Virro kui juhatuse liige. Kannatanu esindaja käis tehases kohal 16.jaanuaril. Meelis Virro näitas kogu tehast, rapsikoogi laos ütles ta ausalt, et sellises koguses kooki praegu ei ole. Kannatanu esindajale teadaolevalt oli äriregistris Weroli juhatuse liikmena kirjas ka Rein Kilk ja kõik tegelikkuses teadsid, kes Werolit juhib - et kui mäng läheb väga suureks, siis sekkub asjadesse Rein Kilk ja Meelis Virrol ei ole enam õigust otsuseid teha. Sellepärast pidas ta vajalikuks pöörduda ka Rein Kilgi poole, kes tegi Werolis põhimõttelisi otsuseid. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx oli Weroli nõukogu liige. Tunnistaja andis 16.02.2015.a. kohtuistungil (tl.69-71 IVkd) ütlusi, et Weroli poolt lõplike otsuste vastuvõtja oli Rein Kilk. Läbirääkimised Letofiniga algasid 2011 suvel eesmärgiga luua ühisfirma. Werolit esindas läbirääkimistel Rein Kilk ja tunnistaja. Meelis Virroga läbi ei räägitud, kuna äri aetakse ja läbirääkimisi peetakse tegelike otsustajatega. Meelis Virro oli kui Rein Kilgi käskjalg või raamatupidaja, aga mitte otsustaja. Letofini poolt oli läbirääkijaks xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxs, xxxxxxxxxxxxk oli pigem korralduste täitja. Letofiniga ühisfirma moodustamise ja koostöö aluseks oli asjaolu, et Werolis oli käsil investeerimine uude pressimistehasesse, koostööläbirääkimised lähtusid uue pressimistehase näitajatest. Ka koostööpartner Letofin oli kursis, et õli tegelik väljatulek ei vasta lepingus kokku lepitule, kuid lähtuti teadmisest, et uue pressimistehase käikusaamisel loksuvad rahalised suhted paika. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi 23.02.2015 kohtuistungil (tl.88-89 IVkd). Tunnistaja oli Weroli juhatuse liige 2012 jaanuaris-veebruaris. Ta ei tundnud detailselt Weroli majandusolukorda, käis tehases umbes korra nädalas. Ta andis digitaalallkirja ühele kinnituskirjale rapsikoogi kohta. Tunnistajaa andis ütlusi, et ta ei olnud kursis, kui palju on rapsikooki, kellele see kuulus. Ka silma järgi ei oleks ta osanud hinnata, kas kooki on hunnikus 500, 700 või 1200 tonni. Tunnistajate ülesandeks oli tegeleda võimalike investorite leidmisega. Need uuritud tõendid tõendavad, et Meelis Virro oli AS - s Werol Tehased (pankrotis) isik, kellel oli pädevus juriidilise isiku nimel võtta vastu otsuseid, sõlmida lepinguid ja anda korraldusi tehase igapäevase töö küsimustes. Ta oli selle äriühingu juhatuse liige ja tal oli ametiseisundist tulenevalt tegelik võim. Meelis Virrol oli juhatuse liikme seisundist tulenevalt pädevus ja võimalus pöörata vara AS Werol Tehased (pankrotis) kasuks. Otsuste tegemine tehase perspektiivsete eesmärkide nimel ei kuulunud Meelis Virro pädevusse. Tehase igapäevase töö näitajad ei olnud kooskõlas ühinemisperspektiivi silmas pidava kokkuleppega. Kohus märgib, et käesoleval juhul süüdistus ei ole diferentseerinud, missugune vallasasi oli Meelis Virro valduses ja missugune oli Meelis Virrole usaldatud. Süüdistus heidab talle ette mõlema teoalternatiivi realiseerimist. KarS § 201 dispositsioon eeldab eristamist, kas tegemist oli isiku valduses oleva asjaga või isikule usaldatud varaga. Üks ja sama objekt ei saa üheaegselt olla nii „valduses olev“ kui ka „talle usaldatud...vara“. Meelis Virrole esitatud süüdistuse kohaselt on süüteo objektiks võõras vallasasi- Meelis Virro valduses olev ja talle usaldatud Põllumeeste ühistule Kevili kuuluv rapsikook ja OÜ-le Letofin Trading kuuluv rapsi toorõli.

sellega välja, kogusaagis ei saa olla 99%, see võib olla 98-97%. Õli väljatulek on reaalne 3536%, 37% on kindlalt üle võimete. 35% tuleb ära, väga halva seemne puhul ei tule. ATO 13 tabel kajastas tootmisse võetud seemne kogust ja kui palju sellest tuli välja toorõli- seda mõõdeti mõõturi alusel, tootmisoperaator luges mõõturi näitu igal hommikul kell 7.30 ja rafõli näitu kell

seetõttu kehvad. Vana tehas pressis õli seemnest umbes 36%. Uuel tehasel pidi see näit olema 37% või üle selle. Esmaselt lepitigi Weroli ja Letofini vahel kokku, et koogi väljatuleku % on 63 ja õlil 36. Kõik hilisemad lepingud on õli väljatuleku protsendiga 37 ja koogi väljatulek 62%. Letofin leidis, et esialgne protsent 36 on liiga väike ja Liivapuule tehti selgeks, et protsent peab olema 37. Tegelik õli väljatulek Werolis oli 36%, seda näitavad ka ATO tabelid. Et pressimine andis vähem välja, teadis Letofin juba kokkuleppe sõlmimisel. Pressimisteenuse lepingu sõlmimisel oli Weroli huvi, et tehas töötaks ja Letofini huvi saada õli. Väljastatud rafõli koguse alusel- rafõli kogus võeti tegelike kaalulehtede järgi- arvutati tagasi toorõli kogus, rafõli on 97% toorõlist. Süüdistatav näitab akti nr . 343 12.01.2012 näitel (tl.126 IIkd), kuidas rafõli koguse alusel (49,60 tonni) tehti tagurpidiarvestus, et selleks kulus 51,13 tonni toorõli, s.o. rafõli väljatulek toorõlist 97%. (tl.95 pöördel IVkd). See number näitas, kui palju oli Letofinil saada Weroli poolt toodetavaid tooteid lepingu järgi. Need aktide numbrid olid kirja pandud lepingutes kokku lepitud saagiste alusel, mitte tegeliku tootmise näitajate alusel. Tunnistaja xxxxxxxxxxn oli Werolis kaaluja. Tunnistaja andis 16.02.2015.a. kohtuistungil ütlusi (tl.71-73 IVkd), et koogu autodega Weroli väravast välja minev kaup kaaluti, tunnistaja kaalus, pani andmed tooteraportisse kirja. Tunnistaja andis igale väljaminevale koormale ka saatelehe kaasa. Need saatelehtede andmed kattusid tooteraportite andmetega. Õli läks välja õlipüttidega kaaluandmed sisestusid automaatselt. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx Letofini finantsdirektor. Tunnistaja andis 18.02.2015.a. kohtuistungil ütlusi (tl.76-80 IVkd), et Letofin tarnis rapsi Werolisse ja sai vastu ümbertöötlemise tulemusena kooki ja õli. Letofini omanikud xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxn pidasid läbirääkimisi Rein Kilgiga ühisettevõtte moodustamiseks. Ühisettevõtte eesmärgiks oli, et Letofini omanikud sisenevad Weroli omanike ringi, investeerivad ja Werol pääseb potentsiaalsest pankrotist. xxxxxxxxxxxenud treiderina oleks realiseerinud toodangu maailmaturul. Rein Kilk oleks saanud raha ja kogenud treideri, kes suudab Weroli toodangu realiseerida. Sellist eesmärki silmas pidades peeti läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks. Tunnistaja andis ütlusi, et rapsi ümbertöötlemise lepingus oli, palju rapsi sisse läks ja palju õli peab välja tulema, tootmiskadu ja muud väljundid. Pressimisteenusel toorõli väljatuleku % võis olla kokku lepitud 33-34&% õli, 65-66% kooki. 10.augusti kuupäevaga leping võis olla ka hiljem sõlmitud. Augusti paiku lepiti kokku üldised tingimused (tl.77 pöördel). Tunnistaja pidas e-kirjavahetust Meelis Virroga alates augustist 2011, et kokku leppida väljatulekute protsente ja käis vaidlus, millised saavad olema lepingus fikseeritud protsendid. Samal ajal käisid rapsiseemne ja -õli tarned. Meelis Virro teadis tegelikke väljatuleku protsente. Letofin oli rapsi treiler, kes ostis rapsi ja müüs toodangut. Kõik muu, mis sinna vahele jäi, ümbertöötlemine, oli tehase teema. Oli võimalik, et lepingusse sai üks õli väljatuleku protsent ja tegelikkuses oli see teine. Tehas peab ise arvestama, et ta miinusesse ei jääks. Letofin teenuse tellijana eeldas, et partner täidab need lepingusse kirja pandud protsendid ja kui tal midagi puudu jääb, tuleb need kusagilt katta. Väljatuleku protsent oli üks olulisemaid lepingu punkte üldse- palju toodangut välja tuleb. Letofin tahtis maksimaalset, mis tootmine nende arust võimaldaks. Protsente kooskõlastati elavas infovahetuses, need protsendid pidevalt muutusid. Kui leping lõpuks allkirjastati, tekkis Letofinil nõue nende tulemuste osas. Rapsi õlisuse % määrati igast koormast. Toorõli väljatuleku protsent sõltus õlisuse protsendist. Läbirääkimiste käigus oli vaidlus väljatuleku protsentide üle. Varasemas, 21.06.2011 sõlmitud lepingus oli toorõli väljatuleku % 36 ja kooki 63%. Tunnistaja andis ütlusi, et pooled soovisid koostööd teha- rapsi osta, õli toota, mistõttu ei oodatud lõpuni vaidlemisega. Koostöö käigus testiti tootmist, et saada teada, palju välja tuleb ja nii pandi lepingusse, lepingusse sai kirja valem, mitte konkreetne protsent, see tuli rapsi õlisusest ja nii ongi õige. Õlisuse protsentide alusel tehti arvutused, arvutati rapsi, koogi ja õli müügi hind, toimus kauplemine. Tehas pidi hindama oma võimalusi ja Letofin arvutas, kuidas jääda kasumisse. See oli äriline kauplemine, milliste

protsentidega on nemad plussis ja meie saame kasumlikult õli ja koogi maha müüa. Letofinil oli leping Keviliga, õlisuse alusel kujunes rapsi ostuhind ja selliste tingimuste juures ei oleks Letofin kasumit saanud. Seetõttu tegi Letofin ettepaneku, kuidas neid protsente kokkuleppes muuta ja sellepärast käis 10.augusti kuupäevaga lepingu üle vaidlus detsembrini. Nendest uuritud tõenditest tuleneb kokkuvõttes, et koostöö Weroli ja Letofini vahel toimus rapsiseemne ümbertöötlemisena (pressimisena), rapsiseemnest toorõli, rafõli ja rapsikoogi väljatuleku protsent sõltus rapsi kvaliteedist, peamiselt õlisusest, mis määrati Werolis igast koormast ja tehases tootmisse võtmisel iga kahe tunni tagant. Ümbertöötlemise produkti toorõli- tegelik väljatulek määrati tehase mõõturite järgi, need andmed kanti nn ATO tabelisse. Toorõli rafineerimise tulemusena tekkinud rafineeritud õli (rafõli) väljatulek määrati samuti tehase mõõturite järgi ja kanti ATO tabelisse. II Süüdistus toorõli omastamise kohta

töötaja Duboviga koostati sellise metoodika alusel aktid Letofinil saada olevate kaubajääkide kohta. See ei läinud kokku sellega, missugune oli tegelik õli väljatulek või laojääk. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx oli Letofinis pearaamatupidaja. Tunnistaja andis kohtuistungil 10.02.2015 ütlusi (tl.54-57 IVkd), et nende firma poolt tellitud sertifitseeritud spetsialistid käisid mõõtmas Werolis kaubajääke- seemet, õli kui koostati inventuuriaktid ja erakorraline akt. Kohapeal käidi kontrollimas üks kord. Tunnistaja käis inventuuri tegemise juures koos spetsialistidega, kes mõõtsid. Muud aktid (tl.110-140 IIkd) vormistati vastavalt neile parameetritele, mis olid lepingus ette nähtud, lähtudes lepingutingimustest. Aktide koostamise aluseks olid lepingus toodud numbrid- seemnest toorõli ja rafõli väljatulek. Aktid koostas xxxxxxxxxxx, akt pidi kajastama laos olevat Letofinile kuuluvat kauba jääki. Kaubajääkide koguseid kontrolliti artitmeetiliste arvutuste alusel: algjääk, sissetulek, väljaminek, lõppjääk. Kõik aktid koostati ainult lepingunumbrite alusel. Võis olla, et reaalselt välja pressitud toorõli % oli teistsugune kui lepingus kokku lepitud. Tunnistaja kontrollis arvete vastavust lepingutele, ebakorrektsed arved paluti ringi teha. Nt. 31.augusti 2011 kirja alusel (tl.105-106 IIIkd). Tl. 70 IIkd on erakorraline akt, milles fikseeriti puudujääk, see on raamatupidamislik jääk. See jääk vormistati lepingu ja varasemate aktide alusel, niipalju kui oli ette nähtud õli väljatulek lepinguga ja kui palju oli kajastatud varasemates aktides. Tunnistaja kontrollis aktides õli kogust ja võrdles seda lepinguga. Õli väljatuleku protsent kõikus, aga enamasti vastas ikka lepingule. Teenuste akti kogus läks Letofini kaubajäägi akti. Saatelehtedel (tl.23,24, 26, 28, 30, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39 IIkd) on kauba nimetuse all partiid, mille eest on arve esitatud Letofinilt Kevilile. Seemnepartiist toodeti kook, koogi hind oli 53% seemne maksumusest. Selle järgi tehti arve. Partii kuupäevad on nähtavasti tarnekuupäevad, mil raps liikus Kevililt Werolisse. Kook tekkis pärast seda kuupäeva. Tunnistajale teadolevalt olid koogi üleandmise kohta alati aktid või saatelehed. Kui kaup anti laos üle, tehti akt, kui auto peale laaditi, tehti saateleht Weroli poolt koogi väljastamise kohta. Tunnistaja arvates on see Werolisisene hoiustamine. Turustusosakond andis tunnistajale korralduse, milline kogus läheb üle Kevilile ja tunnistaja tegi selle kohta aktid (tl.19-20, 22, 25, 27, 29 IIkd). Müügiaruannetest (tl.33-80 IIIkd) nähtub kaupade ja teenuste müük Weroli poolt erinevatele lepingupartneritele, s.h. tl.78-79 rapsiseemne pressimisteenuse osutamine Letofinile alates

Eespool p.3.3. tegi kohus kindlaks, et perioodil august 2011-jaanuar 2012 oli rafõli väljatuleku protsent 96,06% rafineerimisele läinud toorõli kogusest. Olukorras, kus Letofini jaoks pressimisele läinud rapsiseemne kogusest (16 584 460 kg) saaks toorõli väljatulek olla 36,36% ehk 6 030 109,6 kg, ei saa ka rafineerimisele läinud toorõli kogus olla suurem. Rafineeerimisele läinud toorõlist 6030109,6 kg saab väljatulev rafõli moodustada kuni 96,06% ehk 5 792 523,2 kg.

Kohtu järeldus: süüdistusest hõlmatud perioodil ehk 10.08.2011-18.01.2012 sai Letofin tema arvel pressimisele läinud rapsiseemnest Werolilt toorõli kokku 6 047 942,3 kilo, sellest 107780 kg toorõlina (14.ja 15.detsembril 2011) ja 5706120 kg rafõlina, mis ümberarvutatuna toorõliks (96,06%) on 5940162,3 kg. Tegelike saagiste järgi arvutatuna (36,36%) oli Letofini arvel pressimisele läinud rapsiseemnest Letofinil võimalik saada 6030109,6 kg toorõli. Seega sai Letofin süüdistusest hõlmatud perioodil toorõli 17 832,7 kg võrra rohkem (6047942,3-6030109,6=17832,7) kui reaalselt rapsiseemnest välja pressiti. Toorõli kogus 6047942,3 kg vastab 16633504 kg rapsiseemnele (saagise 36,36% alusel). Letofini arvel läks aga pressimisele 16 584 460 kg rapsiseemet, s.t. Letofin sai toorõli kätte rohkem kui tema jaoks pressimisele läinud rapsiseemne kogus võimaldanuks. Selliste tõendite alusel on kohus seisukohal, et toorõli kogust ehk vallasasja, mille omastamist süüdistatavale Letofiniga seonduvas episoodis ette heidetakse, ei saanud olemas olla. Reaalselt olemasoleva vallasasja ehk toorõli, mida Letofinil olnuks õigus saada perioodil 10.08.201118.01.2012 pressimisele läinud rapsiseemne koguse arvel, oli Letofin kogu seemnest väljapressitud koguses kätte saanud. Kui võtta arvestuse aluseks saagised, mida nägi ette Weroli ja Letofini vaheline leping (37% toorõli seemnest ja 97% rafõli toorõlist), siis oli Letofini poolt kättesaadud toorõli tootmiseks vaja 16 190,21 tonni rapsiseemet ehk 394,25 tonni seemet vähem, kui tema arvel sel perioodil tegelikult pressimisteenusesse läks. 394,25 tonnist seemnest saaks toota 145,87 tonni toorõli (saagise puhul 37%). Sellises ulatuses saaks Letofini ees olla lepingul põhinev võlaõiguslik kohustus. KarS § 201 järgi saab süüdistatavale omistada reaalselt olemasoleva vallasasja omastamist. Pressimisele läinud rapsiseemnest 16584460 kg ei saanud kehalist eset ehk toorõli välja tulla rohkem kui 6030109,6 kg. Seetõttu ei saa seda kogust ületava toorõli omastamist süüdistatavale ette heita. Puudub süüdistatavale etteheidetava süüteokoosseisu tunnus- vallasasi ja süüdistav tuleb temale selles episoodis esitatud süüdistuses õigeks mõista KrMS § 309 lg.2 alusel kuriteosündmuse puudumise tõttu. 5.3.Tunnistajate xxxxxxxxxxx (tl.36-48 IVkd), xxxxxxxxxxxxxxxx (tl.54-57 IVkd) ütlustega on tõendatud, et nende poolt allkirjastatud aktid nr. 317 30.12.2011, 318 30.12.2011, 319 31.12.2011, 320 31.12.2011, 321 01.01.2012, 322 01.01.2012, 337 09.01.2012, 338 09.01.2012, 339 10.01.2012, 340 10.01.2012, 341 11.01.2012, 342 11.01.2012, 323 12.01.2012, 344 12.01.2012, 345 13.01.2012, 346 13.01.2012, 347 14.01.2012 348 14.01.2012, 349 15.01.2012, 350 15.01.2012, 351 16.01.2012, 352 16.01.2012, 353 17.01.2012, 354 17.01.2012 (tl.109-139 IIkd) olid koostatud lepingus kokku lepitud protsentide alusel, sisaldasid arvestuslikke andmeid. Need aktid sisaldasid koguseid, mis Letofinil oli õigus lepingu alusel Werolilt saada. Ainus tegelikkusele vastav, kaalumisega kindlaksmääratud number aktis oli real „rafõli toodetud/väljastatud“. Muud numbrid aktis olid arvestuslikud, arvutatud tagasi rafõli koguse järgi. Sellise seletuse metoodika kohta andis tunnistaja xxxxxxxxxxx kohtuistungil tl.40 IVkd. Tunniatajad xxxxxxxx ja xxxxxxx kinnitavad, et selliste aktide koostamine oli Letofini soov. Akti vorm oli välja väljatöötatud Letofini poolt.

Tunnistaja xxxxxxxx ütlused kinnitavad, et need aktid koostati raamatupidamisdokumentide ja lepingu andmete alusel, lihtne aritmeetika. Tegelikke andmeid kontrolliti ja mõõtmisi tehti ühel korral. Süüdistatav M.Virro andis ütlusi (tl.95 IVkd), et tekst aktil“vastutaval hoiul olevate Letofini kaubajääkide kohta“ tähendas, et Werolil oli kohustus selline kogus kaupa väljastada. Nõudeõigus tähendas, kui palju oli Letofinil saada Weroli poolt toodetavaid tooteid. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.71 IVkd), et oli kokku lepitud, et aktid toodangu kohta koostati arvutuslikult, kuna lepingu aluseks oli rahaline suhe. Väljatulek täpsustati alles järgmisel kuul, puudus tegelik ülevaade. Selle akti alusel oli Letofinil õigus nõuda niipalju kaupa. Kohtu seisukoht: kuna nende aktide andmed ei kajasta algusest peale reaalselt toodetud koguseid, vaid arvestuslikke andmeid, ei saa nende aktide andmetest lähtuda vallasasja olemi kindlakstegemisel. Puutuvalt lepingus kokku lepitud saagiste ja tegelike saagiste erinevusse märgib kohus, et pooltevahelises lepingus fikseeritud valem, mille alusel arvutati toorõli väljatuleku protsent (lepingu p.2.1. tl.105 IIkd), lähtus kogusaagisest 99%. Tunnistaja xxxxxxxxxxx oma ütlustes (tl.41 IVkd) kinnitas, et kogusaagis ei saa olla 99%. Kadu 1% on kindlasti ülehinnatud tulemus. Kogusaagis võib tulla 98-97%. Ka tunnistaja xxxxxxxxxx kohtuistungil (tl.15 IVkd) andis ütlusi, et määratud kadu oli 2% seemnekogusest, meil oli kokku lepitud kadu 2%. Sellised ütlused osutavad, et arvestuse aluseks olevad saagised 37% toorõli ja 62% rapsikooki kogusaagise juures 99% annavad rapsiseemet pressiva tehase jaoks pigem kahjuliku tulemuse kui tegelik saagis on 98-97%. Omastamisesüüdistust tuleb kohtul kriminaalasjas kontrollida reaalselt olemas olnud vallasasja koguse järgi, mitte ideaalolukorra või arvutuslike näitajate järgi.

6.Werolil oli rapsi pressimisteenuse leping sõlmitud Letofiniga. Kohus käsitles neid lepinguid eespool p.4.1 ja p.4.2 all. Võttes aluseks tunnistajate ja süüdistatava M.Virro ütlused ning uuritud kirjalikud tõendid, on kohus seisukohal, et rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise lepingu nr . E4-1/11102 (prokuröri esitatud tõendite hulgas tl.105-107 IIkd) saab lugeda poolte vahel sõlmituks 08.detsembril 2011.a. See leping on lepingupoolte esindajate vahel digitaalselt allkirjastatud 08.12.2011.a. (tõend- allkirjaleht tl.115 IVkd, leping ise tl.112-114 IVkd). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, millal on ilmunud lepingule käsitsi kirjutatud allkirjad (tl,105-107 IIkd eksemplaril). Uuritud isikulised tõendiallikad – tunnistajad xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx andsid ütlusi, et läbirääkimised selle üle, millised saavad olema koostöö käigus rapsiseemne pressimisest saadavate saagiste väljatuleku protsendid, käisid pikka aega. Tunnistajaxxxxxxx (tl. andis ütlusi, et tehasega käisid kogu aeg läbirääkimised ja kirjavahetus. Läbirääkimised käisid selle üle, kui palju valmistoodangut nad meile annavad, palju tuleb seemet, palju annavad nad meile õli ja kooki. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.69-71 IVkd), et toimusid mitmed kohtumised, läbirääkimised, koostöölepingu sõlmimine jäi venima. Loodeti, et uus tehas käivitub ja lähtuti uue tehase näitajatest. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.76-80 IVkd), et Meelis Virroga peeti palju konsultatsioone saagiste väljatuleku protsentide üle, tunnistaja on M.Virroga pidanud ekirjavahetust, võis olla, et leping kirjutati alla alles detsembris. Tunnistaja annab ütlusi, et võis olla, at augusti kandis lepiti kokku mingid üldised tingimused. Meelisele ei sobinud Letofini poolt pakutud saagiste protsendid, ta tegi neid ringi. Õli väljatuleku protsent, mille üle läbi räägiti, oli üks olulisemaid punkte lepingus. Protsendid muutusid pidevalt. Kui leping lõpuks allkirjastati, ühtlustati need protsendid omavahelistes aktides ja Letofinil tekkis nõue aktides märgitud tulemuste osas. Süüdistatav Meelis Virro andis ütlusi (tl.89-96 IVkd), et 10.08.2011 kuupäevaga leping allkirjastati digitaalselt detsembris 2011. Seni käisid vaidlused toorõli väljatuleku protsendi üle. Vaieldi väga pikalt ja Letofin ütles vahepeal, et loobub, kuna lepingut pole. Et lepingu sõlmimise ja tingimuste üle toimusid vaidlused, kinnitavad kirjalikud tõendid- ekirjavahetus M.Virro ja xxxxxxxxx vahel nt. 29.08.2011, 09.09.2011, 13.09.2011 (tl.81-93 III kd). E-kirjas 21.09.2011 kirjutab M.Virro, et leping sellisel kujul kindlasti veel allkirja ei saa... (tl.96 IIIkd), 07.12.2011 on e-kiri xxxxxxxxxxx M.Virrole tekstiga „palun kirjutage ümbertöötlemise leping alla“. Sellele eelnenud kirjast 07.12.2011 nähtub, et 10.augusti 2011 lepingu üle käib veel sisuline vaidlus (tl.98 IIIkd). Nende ütluste ja kirjalike tõendite alusel loeb kohus, et 10.08.2011 dateeritud leping poolte vahel sõlmiti alles 08.12.2011, seni oli poolte vahel tegemist eellepinguliste suhetega, mille raames olid lepitud kokku koostöö üldised tingimused.

lepingu punkt 6.2 kohaselt garanteerib Kevili Põllumajandusühistu TÜ rapsikoogi ostmise koguses, mis vastab 60%-le Kevili Põllumajandusühistu TÜ poolt Letofin Trading OÜ-le müüdud rapsi kogusele (st 100 tonni rapsiseemne müümise korral saab 60 tonni rapsikooki). 14.09.2011 sõlmisid Kevili Põllumajandusühistu TÜ ja Letofin Trading OÜ uue raamlepingu (Raamleping 14.09.2011; II kd, lk 14-18) mis on oma põhiolemuselt sama 04.08.2011 sõlmitud raamlepinguga. Erinevus on raamlepingu punktis 6.2, mille kohaselt Kevili Põllumajandusühistu TÜ garanteerib Painkülas pressitud rapsikoogi ostmise koguses, mis vastab 62%-le Kevili Põllumajandusühistu TÜ poolt Letofin Trading OÜ-le müüdud rapsi kogusele, ehk 100 tonni rapsi müümise korral ostetakse tagasi 62 tonni rapsikooki.

näidatud rapsiseemnepartiide alusel arvutatavale võimalikult toodetud rapsikoogi kogusele (mis on 1565,10 tonni). Seega loeb kohus, et seisuga 31.12.2011 oli Kevilil Werolilt saada vallasasja - 1462,81 tonni rapsikooki. ATO tabelist (tl.310 IIkd) nähtub, et seisuga 31.12.2011 oli rapsikoogi jääk Weroli hoidlas 0, s.t. Werol oli rapsiseemnest pressitud rapsikoogi võõrandanud. 6.3.püstitades süüteokoosseisu objektiivsest tunnusest- omastamise objektiks saab olla võõras vallasasi- tuleneva küsimuse: kellele kuulus rapsiseeme ja sellest pressitud õli ja rapsikook Werolis? tuleb sellele küsimusele vastata kogutud tõendites sisalduva alusel. Kohus on eespool näidanud, et Weroli ja Letofini vahel sõlmitud rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise leping, dateeritud 10.08.2011, allkirjastati poolte vahel 08.12.2011. 10.08.2011 dateeritud leping on pealkirjastatud „Rapsi pressimisteenuse ning toorõli rafineerimisteenuse osutamise leping nr. E4-1/11102“. Lepingu p.1 (1.1, 1.2, 1.3) järgi on Weroli poolt Letofinile osutatavad teenused: Letofinile kuuluva rapsi hoiustamine, rapsi pressimine ja rapsi pressimise tulemusel saadud rapsi toorõli rafineerimine. Et Letofini ja Weroli koostöö eesmärgiks oli rapsi pressimine õliks ja rapsikoogiks ehk rapsiseemnest saadava produkti saamine ja selle edasimüümine, kinnitavad kõik uuritud tõendid. Seega oli pooltevahelise teenuste osutamise lepingu põhiolemus- pressimisteenuse osutamine. Pooled olid leppinud kokku, et rapsiseemne lõppemisel (muundumisel pressimise tulemusena õliks ja koogiks) on rapsiseemne endisel omanikul õigus nõuda endale 37% toorõli ja 62 % rapsikooki arvutatuna lähtudes üleantud rapsiseemne kogusest. Objektiivsete asjaolude järgi oli rapsiseemne ümbertöötlejaks AS WErol Tehased, Werolit kui rapsiseemne ümbertöötlejat, pressijat teadsid sellise tegevuse järgi nii käesolevas asjas kuriteoavalduse esitanud Letofin ja Kevili kui ka käibearusaama kohaselt muud äriühingud. Sellise pressimisteenuse osutamise kokkuleppe näol oli Weroli ja Letofini vahel tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg.1 tähenduses. Eriti selged tõendid selle kohta, et Werolilt oodati rapsiseemne ümbertöötlemise teenust, on tunnistaja xxxxxxxxxxütlused (tl.76-80 IVkd, 18.02.2015 istungi protokoll): Werol oli ümbertöötleja, ... meil tekkis nõue nende tulemuste osas, mis oli lepingus kokku lepitud. Me ostsime rapsi ja müüsime toodangut, kõik, mis sinna vahele jäi, oli tehase teema. Töövõtulepingu täitmise eesmärgil andis tellija- Letofin- töövõtjale Werolile üle materjali ehk rapsiseemne, millest valmistada uut toodet. Selline rapsiseemne üleandmine pressimiseks ja pressimise ootele on asendatavate asjade hoiuleandmine VÕS § 896 tähenduses. VÕS § 896 lg.1 alusel... asendatavate asjade hoiuleandmisel eeldatakse, et asjade omand... lähevad asjade üleandmisega hoidjale ning vastavalt kohaldatakse laenu kohta sätestatut. Kuna üleantud rapsiseemne näol oli vaieldamatult tegemist liigitunnustega ehk asendatava asjaga, läks selle üleandmisel Werolile Werolile üle ka omand üleantavale seemnele. Töövõtulepingu (teenuse osutamise lepingu) pooled olid leppinud kokku, et lepingu eesmärgiks on, et seemne üleandnud Letofin saab seemnele vastavas koguses ehk kvootide alusel arvutatud koguses toorõli ja rapsikooki. Valmistatud toodete- rapsi toorõli, rafõli ja rapsikoogi üleandmise kohustus tuleneb VÕS §-st 636 lg.1. Valmistatud toote väljanõudmise õigus oli Letofinil, VÕS § 636 lg.1 alusel. Omandiõiguse üleminek Weroli poolt toodetud ja Werolile kuuluvale õlile ja rapsikoogile toimus toodetud produkti- õli ja koogi ülekaalumisel ja faktilisel üleandmisel saaja valdusse. Letofin ja Kevili

olid omakorda leppinud kokku, et rapsikoogi väljanõudeõigus loovutatakse vähemalt osaliselt Kevilile. Kuna poolte (Weroli ja Letofini) vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, siis pooltevahelises teenuse osutamise lepingus kirjeldatud hoidmisteenus kujutab sellises olukorras endast kõrvalkohustust mingis muus võlasuhtes ja sellise hoidmise puhul kohaldatakse hoidmisteenusele vastava põhilepingu sätteid. Sellisena sisustab hoidmisteenust VÕS § 883. Seega tuleb AS Werol Tehased ja Letofin Trading OÜ vahelises lepingus märgitud hoidmisteenuse kohta rakendada põhilepingu ehk teenuse osutamise lepingu kohta käivaid sätteid. Lepingu p.1.1., p.2.1, p.2.12., p.2.13. jt. kirjeldatud rapsiseemne hoiustamise näol ei ole tegemist hoiustamisega VÕS § 883 hoiulepingu tähenduses. VÕS § 883 kujutab endast definitsiooni sisaldavat normi, mida pooled kokkuleppeliselt muuta ei saa. VÕS § 883 sõnastus on: hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Uuritud tõendid tõendavad, et pooltevahelise koostöö sisuks ja eesmärgiks oli rapsiseemne väärindamine uuteks produktideks- õliks ja rapsikoogiks. Sellise sisu ja eesmärgiga on vastuolus hoiulepingu põhisisu- asja hoidmine ja sama asja tagastamine. Seetõttu saab pooltevahelises lepingus kirjeldatud hoidmisteenuse näol olla tegemist hoidmisega, mis teenib vaid põhilepingu – ümbertöötlemise- eesmärki. Lepingu erinevad punktid nägid ette, et rapsiseemne ümbertöötlemise tulemusena tekkinud erinevaid tooteid (toorõli, rafõli, jääkõli ja rapsikook) poolte poolt kokkulepitud mahus (protsentides) viiakse Werolist ära Letofini või Letofini korraldusel kolmandate isikute poolt erinevate viitaegade jooksul. Rapsiseemet ei antud Werolile üle mitte hoidmise eesmärgil, vaid sihipäraseks kasutamiseks/töötlemiseks ehk rapsiõli saamiseks. Nii nägi ette Kevili PÜ ja Letofin Trading OÜ vaheline raamleping 04.08.2011(14.09.2011) p.5.3. Kuna rapsiseemne saajal oli õigus seemet kasutada, töödelda, siis ei saa rääkida sama asja tagastamise kohustusest. Werol Tehased AS ja Letofin Trading OÜ vaheline leping p.2.12 ja 2.13 nägi ette, et Werolil on õigus tema valduses olevat rapsiseemet ja rapsiseemne st saadud tooteid segada sama liiki ja sama kvaliteediga kaubaga. Sellist õigust ja poolte sellist arusaamist lepingu sisust kinnitasid tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jt, samuti süüdistatav M.Virro. Mitte ükski uuritud tõend ei sisalda teavet, et tehasesse Letofini nimel toodud rapsiseeme või seal seemnest tekkinud tooted oleks pidanud olema muust toorainest või toodangust eraldatud, eraldi hoitud või muul viisil määratletud, nii et saaks rääkida Letofinil omandiõiguse säilimisest rapsiseemnele ja sellest edasi valmistatavatele toodetele. Eriti väärtuslikeks hindab kohus siin tunnistaja xxxxxxxxxxxütlusi, kes oli Werol Tehaste nimel esmane läbirääkija Letofiniga teenuse osutamise lepingu tingimuste üle. Tunnistaja andis ütlusi 16.02.2015 (tl.69 pöördel-71 IV kd), et“ Letofin arvestas kokkulepitud protsentidega rahalises mõttes, mitte õli saamiseks. Tegelikkuses rapsiseeme või õli on ühises tootmisprotsessis, seda ei saa eraldada ühe või teise kliendi omana. Aluseks saab olla konkreetne rahaline suhe, tulenevalt tootmise spetsiifikast saab ainult rahalisest suhtest rääkida.“ „Letofini eesmärk oli saada toorõli, kooki, mida ta aktiivselt müüs, mis oli tema äritegevuse sisu. Letofini eesmärk oli raha teenida. Lepingus kokku lepitud %-ga arvestas Letofin rahalises mõttes, arvete esitamisel. Letofini jaoks oli garantiiks väljatuleku %.“ Tl.7071 IVkd. Kõik uuritud tõendid tõendavad, et selline olukord vastas ka mõlema poole tegelikule tahtele: ümbertöötlemisleping oli poolte finantsiliste suhete korraldamise aluseks: xxxxxxxx (tl.79

IVkd) pöördel „... arvutasime rapsi hind, koogi ja õli müügi hind ja et ei tule välja, tuli ümber teha. Toimus kauplemine. Meie eeldusel tehas hindas oma võimalusi, milliste protsentidega nad on nõus ja meie oma tegevusest lähtuvalt arvutasime, kuidas jääme kasumisse. Lõpuks jõuti tulemuseni, milliste %-ga on nemad plussis ja meie saame kasumlikult müüa õli ja koogi maha. See võis olla selline äriline kauplemine.“. Eespool on kohus esitanud õiguslikud asjaolud, mille tõttu ei olnud Werol Tehased AS ja Letofin Trading OÜ vahel tegemist hoiulepinguga VÕS § 883 (hoiuleping) tähenduses. Letofin Trading OÜ andis üle rapsiseemne ehk asendatava asja ja leppis Weroliga kokku, et talle (või tema lepingupartnerile) tagastatakse teatud kogus teatud liiki, teatud kvaliteediga asendatavaid asju. Sellise kokkuleppe näol on tegemist asendatavate asjade hoidmisega ehk VÕS § 896 sätestatuga. Süüdistatav M.Virro (tl.90-96 IVkd) andis ütlusi, et Letofiniga ei olnud sõlmitud õli hoiustamise lepingut ja Keviliga ei olnud sõlmitud rapsikoogi hoiustamise lepingut. Letofin ei ole palunud seemet ega õli hoiustada, seda poleks tehnoloogiliselt võimalik teha. Werol ei ole ladustamisettevõte, ei paku hoiustamis- ega ladustamisteenust. See oleks tehniliselt ülikeeruline lahendada, ei suudetaks tagada ühel territooriumil huvide konflikti teket. Werolis olev õli oli Weroli oma, omandiõigus läks Werolilt üle siis, kui kaup läks territooriumilt välja. Olid hävinemis-, kvaliteedi- ja riknemisohud, kui ei olnud kellelegi isiklikult üle antud. Seetõttu läks omandiõigus kaubale üle siis kui kaup oli Weroli väravast edasi liikunud. Ka Kevili kooki ei ole Werolis hoiustatud. Omand kaubale läheb üle pärast seda kui kaup on taadeldud kaaludest üle käinud, kogused vormistatud ja kaup läheb tehasest välja. Iga kauba kohta, mis Werolist välja läks, vormistati saateleht ja selle alusel anti kaup kliendile üle. Sama kinnitasid tunnistaja Riina Tepaskindi ütlused ( kaup saab kliendi omaks siis kui selle eest on makstud ja see on tarnitud, hoidmismahuteid Werolis ei olnud tl.36 IVkd), tunnistaja Esko Lehtpuu ütlused (koogi müümise ajaks oli koogi tehasest väljamineku aeg tl.52 IVkd). Kohus leiab, et Kevili esindaja M.Linnutaja ütlused (tl.64-65 IVkd) selle kohta, et juriidiline omandus rapsikoogile kuulus Letofinile ja Werol oli puhtalt ladustaja, ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. Uuritud tõendid tõendavad, et Werol ei osutanud ladustamisteenust (hoiustamisteenust), Werol oli rapsiseemne ümbertöötleja ja hoiustamisteenust osutas ta vaid kõrvalkohustusena lepingujärgse põhikohustuse (pressimisteenuse) täitmise tagamiseks. Hinnates Weroli ja Letofini vahel sõlmitud rapsi pressimisteenuse lepingut kuupäevaga 10.08.2011, märgib kohus, et selles ei ole ühtki sellise konkreetsusega punkti, mille alusel saaks rääkida Letofinil omandiõiguse säilimisest rapsiseemnele ja sellest valmistatavatele toodetele olukorras, kus ta oli seemne üle andnud Weroli valdusse. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille kvaliteet vastaks asjaõiguslepingu kvaliteedile- et sellega on Letofinile üle antud omand Werolis toodetud toodetele- õlile ja rapsikoogile enne kui see on Weroli väravast välja läinud. Kohus märgib siinkohal, et uuritud tõendid tõendavad kuni 08.detsembrini 2011 allkirjastatud lepingu puudumist Weroli ja Letofini vahel üldse. Pooled olid sõlminud üldise kokkuleppe senikehtinud koostöö tingimuste järgi. Ülekuulatud tunnistajate ja süüdistatava ütlustest selgub, et pooled ei ole üldse arutanud teemat, kuidas võiks toimuda valminud toodangu üleandmine Letofinile Weroli hoidlates-mahutites- kuidas määratletakse selle toodangu kogus, asukoht, kuidas üleantav vara eraldatakse jm tingimused, mis on vajalikud reguleerida omandiõiguse üleminekut käsitlevas lepingus (asjaõiguslepingus).

Töövõtulepingu (teenuse osutamise lepingu) pooled olid leppinud kokku, et lepingu eesmärgiks on, et seemne üleandnud Letofin saab seemnele vastavas koguses ehk kvootide alusel arvutatud koguses toorõli ja rapsikooki. Käesolevas kriminaalasjas nähtub, et samasuguste protseduuride – ülekaalumine ja füüsiline üleandmine- alusel omandiõiguse üleminekut käsitleb ka Kevili ja Letofini vahel 04.08.2011 ,a 14.09.2011 sõlmitud raamlepingu p.7.4: .rapsikoogi üleandmise kohta vormistatakse vastav akt, kuhu märgitakse taadeldud kaalude abil väljaselgitatud üleantav kogus või märgitakse kaalumistulemus Letofini või pressimist vahetult teostava lepingupartneri poolt väljastatud saatelehele. P.7.5. rapsikoogi omandiõigus ja juhusliku hävimise riisiko läheb Letofinilt Kevilile üle rapsikoogi üleandmisel. Selline kokkulepe Kevili ja Letofini vahelises lepingus osutab, et ka need lepingupooled on omavahelised omandisuhted lahendanud Eestis kehtiva AÕS § 92 järgi, täpses vastavuses vallasomandi üleandmise reeglite järgi, nõudes üksteiselt vastastikku vallasomandi üleandmise reeglite täitmist (nt.üleantava koguse kindlaksmääramine kaalumise teel pressimist vahetult teostava lepingupartneri poolt). Selliste tingimuste täitmisega kauba väljaminek Weroli väravast ka vormistati (nt. Saatelehed tl.40-42 IIkd). Omandiõiguse ülemineku küsimuses on asjaõiguslepingu pooltel õigus omavahel omandi üleminekus kokku leppida ehk sõlmida asjaõiguskokkuleppeid. Werol Tehased ja Letofini vahel sõlmitud lepingus selliseid omandi ülemineku kokkuleppeid ei ole. Lepingu p. 1.1., 1.3. nimetab küll, et Werol hoiustab Letofinile kuuluvat rapsi ja hoiustab Letofinile kuuluvat toorõli, kui selline kokkulepe ei ole käsitletav asjaõiguskokkuleppena hoiulepingu puudumise tõttu. Samuti ei ole selline väide käsitletav omandi ülemineku kohta käiva asjaõiguskokkuleppena, kuna asjaõiguskokkuleppe sõlmimine tähendab, et omandi (vallasomandi) üleandmine saab toimuda üksnes individuaalselt määratletud konkreetsete esemete suhtes. Sellest tulenevalt saab ka üle anda vaid individuaalselt määratletud esemete, mitte seevastu esemete kogumite või suuremasse hulka kuuluvate määrade (“kvootide“) omandit. Määratletuse põhimõte eeldab konkreetsete üleandmiseks mõeldud esemete eraldamist teistest samaliigilistest. (Vt. Asjaõigusseadus I. Komm väljaanne 2014, lk.420 p.3.1.1.). Letofini ja Weroli vahel sõlmitud kokkulepped sellistele nõuetele ei vastanud, mistõttu Letofinil ei säilinud omandiõigust tema üleantud seemnest valmistatud rapsiõlile ega rapsikoogile. Pooled ei olnud sõlminud ka AÕS §-le 94 vastavaid kokkuleppeid, mille kohaselt pooled on juba ette ära sõlminud kokkuleppe omandi üleandmise kohta tekkivale tootelekonkreetsel juhul siis, et omandiõigus pressimise tulemusena tekkinud õlile ja rapsikoogile läheb tekkimise hetkel üle Letofinile. Ka sellisel juhul on omandiõiguse objektiks olev vara vajalik fikseerida, tema kogus, asukoht, seisund ja muud olulised tingimused kindlaks teha. Asjale ei ole võimalik saada kaudset valdust, kui ei ole teada, kus see (asi) asub. Nt. Riigikohus 3-2-1-138-10 p.32. Omandiõigus neile toodetele kuulus Werolile. Seetõttu ei olnud Letofinil võimalik Kevilile üle anda ka omandiõigust Weroli hoidlates olevale rapsikoogile. Omandiõigus Weroli laos olevale rapsiõlile ja-koogile kuulus Werolile, see ei olnud Werolile võõras vara. 6.4.Rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise aktid 02.12.2011, 28.12.2011, 27.12.2011, 21.12.2011, 13.12.2011 (tl.1, 22, 25, 27, 29 IIkd) kujutavad endast õiguslikus mõttes nõude loovutamise kokkuleppeid (VÕS § 164), mille alusel Letofin annab temale Weroliga sõlmitud

rapsiseemne pressimisteenuse lepingu alusel tekkinud valminud toote väljanõudmise õiguse üle Kevilile. Sellisena käsites neid ka Werol, mille kohta andis süüdistatav M.Virro ütlusi kohtuistungil (tl.93 IVkd). Nagu nähtub viidatud rapsikoogi üleandmis-vastuvõtmise aktide tekstist, ei ole Werol selle akti (lepingu) pool. Tunnistaja xxxxxxxxx ning süüdistatava M. Virro ütlused tõendavad, et nimetatud aktide alusel rapsikoogi reaalset liikumist ei toimunud. Seega määrati aktidega üksnes kindlaks rapsikoogi kogused, mida Kevili Põllumajandusühistu TÜ-l oli õigus saada, st aktidel toodud kogustel oli deklaratiivne tähendus. Rapsikoogi kogused aktidel olid arvutuslikud ning Kevili Põllumajandusühistu TÜ esindaja ei kontrollinud rapsikoogi reaalselt olemasolevat kogust Werol Tehased AS laos. Tunnistajate xxxxxxxxx xxxxxxxxx ütlustega (Kohtuistungi protokollid 09.02.15 ja 10.02.15; IV kd, tl 23-36; 53-54) on tõendatud, et Werol Tehased AS laos olnud rapsikook ei olnud kolmepoolsete aktide koostamise ajal määratletud ega ka eraldatud muust laos olevast rapsikoogist. Tunnistajaxxxxxxxxxx ütlused (Kohtuistungi protokoll 09.02.15; IV kd, tl 36-49) tõendavad, et rapsikoogi üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktid ei vastanud tegelikkusele - akti toorikule oli Letofin Trading OÜ poolt lisatud märge, et Werol Tehased AS kinnitab, et vastav kogus rapsikooki on laos olemas, kuid füüsiliselt neid koguseid ei olnud laos. Sellised aktid ei saa kujutada endast asjaõiguskokkulepet, millega antakse üle omandiõigus. Nendele aktidele lisatud arve-saatelehtedest nähtub, et tegelik rapsiseemne tarnimine ja järelikult ka koogi pressimine on aset leidnud oluliselt varem akti vormistamisest, kuid aktis ei ole märgitud, kus üleantav kaup (asi) asub, kuidas on määratud tema kogus. Tunnistajate xxxxxxxx, Kevili esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, M.Virro ütlused tõendavad, et koguseid ei mõõdetud ega kontrollitud, tunnistaja xxxxxxxxx ütlused tõendavad, et talle oli teada, et sellises koguses rapsikooki laos ei ole. ATO 13 tootetabeliga (III kd, tl 310) on tõendatud, et 02.12.2011 oli Werol Tehased AS hoidlates 184, 91 tonni rapsikooki aktis märgitud 954, 99 tonni asemel; 13.12.2011 oli hoidlates 354, 63 tonni rapsikooki aktis märgitud 363, 91 tonni asemel; 21.12.2011 oli hoidlates 225, 09 tonni rapsikooki aktis märgitud 167, 93 tonni asemel; 27.12.2011 oli hoidlates 0 tonni rapsikooki 49, 36 tonni asemel ning 28.12.2011 oli hoidlates 0 tonni rapsikooki 47, 06 tonni asemel. Seega ei olnud aktide koostamise ajal Werol Tehased AS-l hoidlates rapsikooki, mida üle anda.

Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.40-41 IVkd), et tema vormistas Letofini soovil Letofinile akte selle kohta, millised kogused rapsiseemnest on Letofini jaoks käideldud, millised on laojääkide muutused. Kaubajäägid- see oli kogus, mida Letofinil oli õigus Werolilt lepingu järgi saada. xxxxxxxxxxxpoolt aktidesse vormistatu oli Weroli töötajatele teada ja sellega arvestati kui kohustusega Letofini ees, ilmneb töötajate kirjavahetuse tekstidest (xxxxxxxxe-kiri tl.22 IVkd). Töötajad teadsid, et see on xxxxxxxxxxx poolt välja arvutatud lepinguliste saagiste kogus, mis Letofinil saada on. Uuritud tõendid tõendavad kokkuvõttes, et Weroli laos olev rapsiseemnest valmistatud toodang- rapsi toorõli, rafineeritud õli ja rapsikook kuulusid Werolile. Need vallasasjad ei olnud Werolile võõras vara. Meelis Virro, andes korraldusi Weroli laos oleva rapsiõli ja-koogi suhtes, tegutses Weroli juhatuse liikmena õiguslikul alusel. Meelis Virro tegevuses puudub KarS § 201 lg.2 p.1,2 võõras vara, mistõttu süüteokoosseis ei ole täidetud.

süüteokoosseisu objektiivne tunnus-

kahjutasunõude selle eest, et pooltühja laeva pidi mujale saatma. Suurt nõuet ei esitatud, kuna oli teada, et neil pole millestki maksta. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi 18.02.2015 kohtuistungil (tl.81-82 IVkd), et Weroli ja Avena vahel sõlmitud rapsikoogi müügilepingust jäi osa Werolil täitmata 2011.detsembri lõpus. Avenal tuli laev mujale saata, et see täis saada. Avena esitas Werolile väikse hüvitisenõude, kuna laev pidi teise sadamasse minema. Need tõendid tõendavad, et Werolil oli toorainepuudus, kuid tuli täita oma lepingulisi kohustusi erinevate partnerite ees. Meelis Virrol Weroli igapäevategevust juhtiva juhatuse liikmena tuli teha valikuid ja anda korraldusi lepinguliste kohustuste täitmiseks. See oli Weroli igapäevane majandustegevus. Otsustuse tegemine vedada hoidlas olemasolev rapsikook laevale, et täita lepingut Avenaga, oli majandustegevuses põhjendatud valik, vältimaks sanktsioone. Selline valik ja otsustus ei olnud kuritegu.

pankrotihalduri aruandest ja lisadest, s.h. finantsandmete võrdlustabelist tl.194 IIkd nähtub, et detsembris 2011 puudusid Werolil tooraine ostmiseks käibevahendid (rahaliste vahendite seis 5708 eurot) seemne ostmiseks. Sellistel asjaoludel ja olukorras ei saa hinnata M.Virro tegevust käesolevas süüdistuses käsitletud lepingute mittetäitmisel kui ebaseaduslikku tegevust KarS § 201 lg.1 tähenduses, vaid kui makseraskustes äriühingu juhtorgani liikme igapäevategevust. Selline käitumine ei moodusta kuriteokoosseisu ega saa olla karistatav. Meelis Virro käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused- tema valduses olev vara ei olnud Werolile võõras vallasasi ja valik täita näiteks lepingut Avena ees selmet Kevili ees ei kujuta vara ebaseaduslikku pööramist Weroli kasuks. Meelis Virro tuleb temale KarS § 201 lg.2 p.1,2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. KrMS § 309 lg.2 aluseks võttes puudub M.Virro käitumises kuriteosündmus Letofiniga seotud episoodis ja õigeks mõista Keviliga seotud episoodis kuriteo tuvastamatuse tõttu. Kontrollides, kas M.Virro käitumises esineb KarS § 3841 lg.1 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnused (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine), tuleb asuda eitavale seisukohale, kuna selline süüteokoosseis on KarS-is ette nähtud alates 14.06.2014.a.. Samuti tuleb eitada kuni 31.12.2014.a. kehtinud KarS § 384 lg.1 koosseisu olemasolu. AS Werol Tehased ajutise pankrotihalduri aruandest saab teha järelduse, et sellist äriühingu (tema juhtorgani liikme) käitumist ei ole loetud ka tagasivõidetavaks või tagasinõutavaks tehinguks. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on Põllumeeste Ühistu Kevili esitanud tsiviilhagi summas 696 590,81 eurot, millest põhinõue on 332 978,40 eurot ja viivisnõue 363 612,41 eurot (tl.36-39 Ikd). OÜ Letofin Trading (pankrotis) on esitanud kohtueelses menetluses tsiviilhagi summas 170 426,36 eurot (tl.30-35 Ikd). Kohus jättis tsiviilhagid käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks tsiviilhagides (määrus 06.08.2014 tl.86-87 Ikd). Põllumeeste ühistu Kevili kõrvaldas tsiviilhagis puudused ja esitas selle summale 363 665,70 eurot, millest 332 978,40 eurot põhionõue ja 30 687,30 eurot kõrvalnõue (tl.103- 107 Ikd). Kohus võttis PÜ Kevili tsiviilhagi menetlusse, OÜ Letofin Trading tsiviilhagi jättis määrusega läbi vaatamata (määrus 30.09.2014 tl. 108-112 Ikd). Kohus esitas kannatanu Kevili esindajale täiendavaid küsimusi tsiviilhagi menetlemise raames (tl.100-101 IVkd), millele kannatanu lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti kohtuistungil 27.02.2015 vastas (tl.tl.116-118 IVkd). KrMS § 310 lg. 2 kohaselt jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse. Lg.3 järgi kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. TsMS ...§ 423 lg.3 näeb ette võimaluse jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Tulenevalt nimetatud seadusesätetest (KrMS § 310 lg.2, TsMS § 423 lg.3), jätab kohus Põllumeeste Ühistu Kevili poolt esitatud tsiviilhagi summas 363 665,70 eurot läbi vaatamata. Põllumeeste ühistu Kevili on juba esitanud võlanõude tsiviilmenetluse korras- AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses, nõue on tunnustamist leidnud kogu esitatud ulatuses. Kannatanu esindaja prognoosib, et arvestades selle nõude osakaalu kõigi võlgniku vastu

esitatud nõuete hulgas, on võimalus saada nõude eest rahalist kompensatsiooni pankrotimenetluses väike. Tõkend Kriminaalasjas ei ole Meelis Virro suhtes kohaldatud tõkendit KrMS § 127 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud Käesoleva kriminaalasja menetluskulud hüvitab riik KrMS § 181 lg. 1 alusel. Käesoleva kriminaalasja menetluskulud on: 1) Kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; 2) Tunnistajatele hüvitatavad summad (KrMS § 175 lg 1 p 2), mille suurus kohtuotsuse tegemise ajaks kokku 775, 62 eurot; 3) Tõlgile hüvitatav kulu, mille suurus ei ole praegu teada; 4) Valitud kaitsjale makstav tasu 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) eurot. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxk on esitanud 19.03.2015 taotluse tunnistajakulude hüvitamiseks. Kohus määrab tunnistajale kulude hüvitamise summas 32,50 eurot. Selle kohta on tehtud eraldi määrus. Kokku on kriminaalasjas praegu teadaolevad menetluskulud 9108,57 eurot. Menetluskulude jaotus KrMS § 181 lg. 1 sätestab: õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kuludeks: kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel, tunnistajatele hüvitatavad summad KrMS § 175 lg. 1 p. 2 alusel, tõlgile hüvitatav kulu KrMS § 178 lg. 2 alusel, mille suurus ei ole praegu teada ning valitud kaitsjale makstav tasu KrMS § 175 lg. 1 p. 1 alusel KrMS § 175 lg. 1 p. 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale, Anto Kasakule tehtud koopiaid CDplaadil summas 0,45 eurot. KrMS § 178 lg. 1 sätestab, et kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Tunnistajaxxxxxxxxxx taotlus menetlusest osavõtuga seotud sõidukulude hüvitamiseks summas 32 eurot on lahendatud 16.03.2015 kohtumäärusega, tunnistaja xxxxxxxxxxxtaotlus sõidukulu hüvitamiseks summas 11.56 eurot on lahendatud 16.03.2015 kohtumäärusega, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxi taotlus menetlusest osavõtuga seotud sõidukulu ja päevaraha hüvitamiseks ning talle on 16.03.2015 määratud hüvitamiseks sõidukulu ja päevaraha kogusummas 228,09 eurot. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx taotlus menetlusest osavõtuga seotud sõidukulu ja päevaraha hüvitamiseks on lahendatud 16.03.2015 ja määratud sõidukulu ja päevaraha kogusummas 503,97 eurot.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxk on kohtule esitanud taotluse menetlusest osavõtuga seotud sõidukulu ja saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks kogusummas 178,64 eurot, mille kohus lahendas 06.04.2015 määrusega, määratud hüvitis 32,50 eurot. KrMS § 178 lg. 2 sätestab, et tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstakse kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena. Eksperdile, asjatundjale ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Kriminaalasjas osales Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas (millal?) toimunud kohtuistungil soome keele tõlk. Tõlgi tasu suurus ei ole praegu teada. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa määratakse vajadusel kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega. KrMS § 175 lg. 1 p. 1 kohaselt käsitletakse menetluskuluna valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikku kulu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Meelis Virro kaitsja vandeadvokaat Anto Kasak on kohtueelses menetluses esitanud kaitsjatasu taotlusi ja temale on määratud kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest tasu 1550 eurot. Kohtumenetluses on vandeadvokaat Anto Kasak esitanud kaitsjatasu taotlusi ning temale on määratud kohtumenetluses õigusabi osutamise eest tasu 6750 eurot. Kohus lahendas valitud kaitsja vandeadvokaat Anto Kasaku tasutaotluse ja määras kohtueeleses menetluses ja kohtumenetluses tasu kokku 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) eurot. Selle kohta on koostatud eraldi määrus 17.03.2015.a. Kriminaalmenetluse kulud moodustavad kogusummas 9108.57 eurot ning KrMS § 181 lg. 1 alusel tuleb eelnimetatud kulud hüvitada riigil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2015.a (jõustunud 31.07.2015) otsus:

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2015. a otsus ja 17. märtsi 2015. a määrus osas, milles maakohus luges Meelis Virro valitud kaitsjale makstava tasu mõistlikuks suuruseks 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) eurot ja mõistis selle Eesti Vabariigilt Meelis Virro kasuks välja. Lugeda Meelis Virro valitud kaitsjale makstava tasu mõistlikuks suuruseks 9960 (üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 1660 (tuhat kuussada kuuskümmend) eurot. Mõista see summa Eesti Vabariigilt Meelis Virro kasuks välja. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saksa apellatsioon jätta rahuldamata. Meelis Virro kaitsja Anto Kasaku määruskaebus rahuldada osaliselt.

Mõista Eesti Vabariigilt Meelis Virro kasuks välja 3948 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) eurot, apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.