V.Z süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. aprilli 2015 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava V.Z-i kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
Süüdistatav
V.Z isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel – vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 5 korral.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20. aprilli 2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
V.Z anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi.
Süüdistuse kohaselt V.Z , isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise kasutas 8. jaanuaril 2015. a XXX , Narva alkoholijoobes olles füüsilist vägivalda T.S. suhtes. V.Z lõi T.S. t rusikatega vastu selga, millest kannatanu kukkus põrandale ja lõi ära parema külje. Oma tegevusega põhjustas V.Z T.S. le füüsilist valu ja kehavigastused.
2.Viru Maakohtu 20. aprilli 2015. a otsusega tunnistati V.Z süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8. jaanuar kuni 10 jaanuar 2015 (s.o 3 päeva) karistusaja hulka ning V.Z-i lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrati 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati V.Z järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja KarS § 75 lg-tes 2 ja 21 ettenähtud kohustusi. Otsusega lahendati ka menetluskulude küsimus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Kohus leidis, et V.Z-i süü on tõendatud kõigi kohtuistungil uuritud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas V.Z end süüdi täielikult ning andis ütlusi, et pani toime teo, milles teda süüdistatakse. Kohus märkis, et ka kannatanu T.S. andis üksikasjalikud ütlused, kus ta detailselt kirjeldas kuriteo asjaolusid. Kohus ei näinud tunnistaja ja süüdistatava ütluste vahel vastuolusid. Lisaks arvestas kohus, et kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt tabati V.Z vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kuriteo pealtnägija ja kannatanu osutasid V.Z-ile kui kuriteo toimepanijale.
Subjektiivsest küljest tegutses V.Z otsese tahtlusega. Ta teadvustas, et realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. V.Z ütles, et naine läks temast mööda ja ta tõukas teda kätega selga. V.Z kinnitas, et ei arvestanud müksujõudu. Karistuse mõistmisel arvestas kohus raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus märkis, et V.Z ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Seepärast on otstarbekas karistada V.Z vangistusega. V.Z väljendas viimases sõnas kogu südamest kahetsust. Ka kannatanu, andes kohtueelses menetluses ütlusi, palus süüdistatavale ranget karistust mitte mõista. Kohus nõustus kaitsja arvamusega, et üldkasulik töö mõjutab V.Z positiivselt ja annab talle võimaluse asuda paranemise teele.
APELLATSIOON
4.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotletakse tühistada maakohtu otsus ja mõista V.Z õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsja väited on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus on valesti analüüsinud tõendeid, sh süüdistatava ütlusi. Kohus tuvastas ekslikult, et V.Z tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi. 17. aprillil 2015. a kohtuistungil ütlusi andes avaldas V.Z , et tema kedagi ei löönud, vaid tõukas väidetavat kannatanut. Ta keeldus ütluste andmisest. Ka kohtueelses menetluses ei tunnistanud süüdistatav end süüdi, mistõttu peaks kohus lähtuma kõikidest süüdistatava poolt antud ütlustest kogumis. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Puuduvad tõendid, mis otseselt viitaksid sellele, et V.Z kasutas T.S. suhtes füüsilist vägivalda. Viited sellele, et kohtu arvates ei ole V.Z-i argumendid eluliselt usutavad, ei või olla erandina tõendiks teiste objektiivsete tõendite puudumisel.
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus avaldada oma seisukohad apellatsiooni osas kuni 19. juunini 2015. Seisukohti ei esitatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale ja apellatsiooni leiab, et edasikaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kaitsja märgib apellatsioonis, et maakohus on jätnud tähelepanuta menetlusõiguses kehtiva in dubio pro reo põhimõtte ning ebaõige ja puuduliku tõendihindamise tulemusel mõistnud V.Z-i süüdi. Kriminaalkolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. 7.1 Kohtukolleegiumi hinnangul on apellandi viited kahtlustele, mis väidetavalt käesolevas kriminaalasjas esinevad ning mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, alusetud. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks in dubio pro reo põhimõtte osas kõigepealt selgitada, et selle printsiibi poole on alust pöörduda alles tõendamisprotsessi lõppetapil, s.o siis, kui tõendikogumile antava tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo 3-1-1-12-07, p 8). Kohtupraktikas on seejuures omaks võetud arusaam, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo 3-1-1-8-10, p 8). 7.2 Ringkonnakohus märgib, et praktikas maksvusele pääsenud arusaama kohaselt ei ole in dubio pro reo põhimõte sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel; kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb isik õigeks mõista, mitte aga langetada otsust isiku kahjuks. Sellekohast kahtlust kriminaalkolleegiumil käesolevas kriminaalasjas ei tekkinud.
8.Maakohtu otsuse vaidlustamise on kokkuvõtlikult tinginud asjaolu, et kaitsja hinnangul puuduvad tõendid, mis viitavad V.Z-i poolse füüsilise vägivalla kasutamisele T.S. suhtes. Kaitsja märgib, et V.Z ei tunnistanud ennast süüdi ei 17. aprillil 2015 toimunud kohtuistungil, ega kohtueelses menetluses. Seetõttu ei ole talle inkrimineeritud süüteo koosseis täidetud. Ringkonnakohus kaitseväidetega ei nõustu. 8.1 Süüdistuse kohaselt kasutas V.Z 8. jaanuaril 2015. a Narvas XXX asuva ühiselamu koridoris füüsilist vägivalda T.S. suhtes. V.Z lõi T.S. t rusikatega vastu selga, millest kannatanu kukkus põrandale, lüües ära parema külje. Oma tegevusega tekitas V.Z kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. 8.1.1 Apellatsioonikohus märgib esmalt, et ehkki süüdistusaktis (tlk 52-53) on märgitud sündmuse toimumiskohana XXX ning selline viga esineb ka kohtuotsuses, tuleb õigeks lugeda XXX . V.Z-ile esitatud kahtlustuses (tlk 17-18) on sündmuskohana märgitud XXX ning nii süüdistatav kui ka kannatanu on kohtueelses menetluses ja kohtus lähtunud sündmuste tehiolude kirjeldamisel just sellest asukohast. Kuivõrd antud osas ei ole otsust vaidlustatud ning see ei mõjuta otsuse sisu, teeb ringkonnakohus vastava korrektiivi ise. 8.1.2 Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on V.Z-i süüdimõistmisel arvestanud kannatanu T.S. ütlusi. Viimaste kohaselt läks kannatanu 8. jaanuaril 2015. a kella 20:00 ajal aadressil XXX ühiselamusse oma elukaaslase juurde. Koridoris kohtas ta temale tundmatut meest, kes pigistas käed rusikasse ning kõverdas need küünarnukist. Mehel oli agressiivne ilme ja „klaasine“ pilk. Kannatanu läks vaikselt temast mööda piki seina. Olles seljaga mehe poole, lõi viimane teda rusikatega selga, millega tekitas füüsilist valu. Löögist kukkus kannatanu pikali, lõi parema külje millegi vastu ära, millest tundis samuti füüsilist valu (otsuse lk 5). 8.1.3 Süüdistatav V.Z kinnitas samuti, et viibis süüdistuses nimetatud ajal Narvas XXX asuva ühiselamu koridoris. Süüdistatava ütluste kohaselt läks temast mööda umbes 40-aastane
naine, kes segas teda millegagi. See V.Z-ile ei meeldinud ning kui naine temast möödus, tõukas ta teda kätega selga, mille tagajärjel naine kukkus. Kuna oli oma toa kõrval, siis läks kohe oma tuppa. Minnes komistas ta lamava naise jala otsa, kukkus ja lõi näo ära (tlk 26). Kohtuistungil tunnistas ta end toimunus süüdi, märkides, et rusikaga ei ole ta kedagi löönud, ta lihtsalt tõukas (kohtuistungi protokoll, tlk 70 pöördel). 8.1.4 Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tlk 16) nähtub, et V.Z toimetati 8. jaanuaril 2015 kell 20:45 aadressilt Energia 6-160 kainenema. Isiku vaatluse tulemusena tuvastati tal kriimustused näol ja kaelal ning kätel süstimisjäljed. Kainenemisele toimetamisel oli V.Z agressiivne teiste isikute suhtes. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et V.Z-ilt võetud analüüsist tuvastati aineid amfetamiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinoole metaboliit. Isiku kahtlustavana kinnipidamise protokollist (tlk 17) nähtub, et V.Z tabati vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning temale osutati kui kuriteo toimepanijale (tlk 19).
9.Eeltoodud tõenditest ei jää ringkonnakohtule kahtlust, et süüdistatav V.Z kasutas füüsilist vägivalda T.S. suhtes. Seda on kinnitanud nii kannatanu kui ka süüdistatav ise. V.Z-i ütlused sellest, et pärast teo toimepanemist läks ta oma tuppa (tlk 26) riimuvad kannatanu T.S. ütlustega, et mees, kes teda lõi, lukustas end ühes tubadest ning mõne aja pärast kohale sõitnud politseitoimkond pidas ründaja kinni (tlk 4). V.Z välise vaatluse kohaselt tuvastatud vigastused (kriimustused näol ja kätel) aga võisid olla tekkinud kukkumisel, kui ta komistas maas lamanud naise jala otsa.
10.Edasi on kaitsja näinud vastuolu selles, et 17. aprillil 2015 toimunud kohtuistungil on V.Z jaatanud kannatanu tõukamist, ent mitte löömist. Ringkonnakohus möönab, et V.Z-i ja kannatanu T.S. ütlustes esineb mõningane vastuolu selles, millise intensiivsusega süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda rakendas. Nimelt on süüdistatav kindel, et üksnes tõukas kannatanut ning ilmselt ei arvestanud müksujõudu. Kannatanu on aga kinnitanud, et temast möödumisel olid V.Z-i käed rusikasse pigistatud ning käed küünarnukist kõverdatud. Seljaga mehe poole olles, lõi viimane teda rusikatega selga, millega tekitas füüsilist valu. 10.1 V.Z on seega menetluse vältel kinnitanud, et T.S. t müksates ei saanud ta ette näha sellega põhjustatavat tagajärge. Apellatsioonikohus peab siiski usaldusväärseks kannatanu T.S. ütlusi, lugedes V.Z-i ütlused tõukamise osas ebausaldusväärseks. Kannatanu ütlustest nähtub, et V.Z pani nende kohtumisel käed rusikasse ja kõverdas need küünarnukist, mis viitab ringkonnakohtu hinnangul otseselt sellele, et süüdistatav valmistus T.S. t lööma. Viimane tundis end ähvardatuna ka V.Z-i hoiakust („agressiivne ilme ja „klaasine“ pilk“). V.Z-i agressiivne hoiak on fikseeritud ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis (tlk 16). Samuti leiab ringkonnakohus, et üldjuhul tunnetab inimene löögi intensiivsusest ja selle piirjoonest ära, kas löök põhjustatakse rusikaga või lihtsalt müksates. Reeglina ei piisa müksust selleks, et põhjustada teise inimese kukkumine, vaid selleks on vaja rakendada suuremat jõudu. Arvestada tuleb sedagi, et sündmuse toimumise ajal oli V.Z narkojoobes (vt p 8.1.3), mistõttu ei pruukinud ta mäletada täpselt sündmuse asjaolusid, samuti võisid tema ütlused olla kantud vastutusest vabanemise soovist. Eeltoodu tõttu leiab kohtukolleegium, et nn naturalistlikku kausaalsust süüdistatava teo ning sellega põhjustatud tagajärje vahel tuleb vaieldamatult jaatada. T.S. kukkumine ja sellest tingitud valu oli põhjustatud V.Z-i poolt kannatanu suhtes toime pandud kehalisest väärkohtlemisest. 10.2 Kohtupraktikas leitakse sedagi, et tagajärge ei omistata vaatamata naturalistliku kausaalsuse esinemisele isikule juhul, kui ta põhjustab tagajärje, mis on väljaspool normi kaitseala ning/või realiseerub risk, mis ei ole seostatav isiku eelneva käitumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-50-13 kitsendanud KarS § 121 kaitseala ning leidnud, et koosseisu täitmiseks on vajalik löögi teatud intensiivsus. Vastasel korral laieneks selle koosseisu
rakendusala lubamatult ja hõlmaks iga kannatanu seisukohast soovimatu kehalise kontakti. Valu tundmine ei saa Riigikohtu seisukohti arvestades tugineda vaid kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (RKKK 3-1-1-50-13, p 12.2). 10.3 Ringkonnakohus leidis, et V.Z-i ütlused sellest, et tema üksnes tõukas ning ei arvestanud seejuures müksujõudu, tuleb tõendikogumist välja jätta. Käesoleval juhul on kannatanul tuvastatud rinnakonstusioon (SA Narva Haiglasse patsiendikaart nr R329607, tlk 8). Kannatanu on kinnitanud, et tundis valu nii löömisel, kui ka kukkumisel. Veel kaks tundi pärast sündmuse toimumist (s.o kell 22:44), kui T.S. pöördus haiglasse, esines tal pea- ja rinnavalu, mis annab vaieldamatult aluse jaatada keskmisest intensiivsema valu põhjustamist. Kohtukolleegium leiab, et löögid, millega põhjustatakse kannatanu kukkumine, on vaieldamatult hinnatavad jõulistena ning rusikalöökide ja kukkumise tagajärjena põhjustatud valu on kaasuse tehiolusid arvestades koosseisu mõttes tagajärjena realiseerunud.
11.Lüües kannatanut rusikatega selga, pidi V.Z kahtlemata teadvustama, et sellega põhjustab ta S. Salmanovale valu.
12.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud selles osas, mis puudutab kuriteo kvalifitseerimist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kui teise inimese tervise kahjustamine või kehaline väärkohtlemine on toime pandud korduvalt. V.Z on varem karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
26.novembri 2013 otsusega KarS § 121 järgi. Seega on V.Z-i tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.