eluk. XXXXXXXX XXX XXX-XX; ik. XXX; Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXXXX, töökoht X OÜ, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 24.10.2014 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni ja mis jäeti KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata
Kaitsja
Merike Allikmäe
Prokurör
Natalja Kutepova
Resolutsioon
1.Jätta süüdistatava N.E ja tema kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon id läbi vaatamata.
2.Mõista N.E-lt riigi eelarvesse välja apellatsioonimenetluse kulu 48 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu 25.05.2015. a otsusega mõisteti N.E süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus N.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuuni. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendas aga kohus 8-kuulist vangistust omakorda Harju Maakohtu 24.10.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisakaristusena võttis kohus N.E-lt vastavalt KarS § 50 lg 1 p -le 1 ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks ja 3 kuuks. Kohus märkis mõistetud karistust põhistades, et KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Rahalist karistust ei pidanud maakohus piisavaks vahendiks N.E mõjutamisel uusi süütegusid mitte enam toime panema. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistas Harju Maakohus 24.10.2014 N.E KarS § 424 järgi vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Kuna N.E juhtis hoolimata varasemast karistatusest KarS § 424 järgi katseajal mootorsõidukit joobeseisundis, järeldas kohus, et N.E ei ole karistusest enda jaoks mingeid järeldusi teinud ning varasem karistus ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Lisaks märkis maakohus, et N.E juhtis mootorsõidukit joobeseisundis olles Tallinna kesklinnas alal, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega 112 km/h, sõidukis oli kaks reisijat. Sellega näitas N.E kohtu hinnangul jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse. Seetõttu leidis kohus, et N.E tuleb karistada vangistusega. Kohus märkis, et karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, mistõttu pidas maakohus võimalikuks karistada N.E sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada kaitsja taotlust asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga, leides, et sel moel pole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 31-1-79-03). KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leidis, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud
vangistus alla kahe aasta), puuduvad üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on N.E varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Samuti on N.E Harju Maakohtu 24.10.2014 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega, mis jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata ning temalt võeti lisakaristusena sõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, kuid see ei mõjutanud teda loobuma sõiduki juhtimisest joobeseisundis. Maakohus leidis, et lisakaristusena tuleb N.E-lt tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et N.E ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid asjades 3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). Kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks N.E-lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud üles ääretult ükskõikset suhtumist kehtivatesse liiklusnormidesse ning vaatamata sellele, et käesoleval korral raskeid tagajärgi ei kaasnenud, seadis ta siiski ohtu nii teiste liiklejate kui ka enda elu. Sel põhjusel pidas kohus vajalikuks mõista lisakaristusena varasemast tunduvalt pikem sõiduki juhtimise keeld.
2.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav N.E ja tema kaitsja Merike Allikmäe, kes taotlevad mõlemad N.E-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja taotleb ka lisakaristuse tähtaja lühendamist viie kuuni. 2.1 N.E leiab apellatsioonis, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Ta märgib, et tal on juhtimisõigus üle 10 aasta ning tal ei ole olnud liiklusõnnetusi. Ta kahetseb oma tegu. N.E kinnitab, et ta on võimeline tegema üldkasulikku tööd: ta on terve ja tema töökoht võimaldab teha üldkasuliku töö tunde. 2.2 Kaitsja on samuti seisukohal, et N.E-le on mõistetud põhjendamatult karm karistus. N.E süüdistatakse ühes kuriteoepisoodis. N.E tunnistas oma süüd ja kahetses seda. Ta on arestimajas viibides sügavalt oma teo üle järele mõelnud ja kinnitab, et ta kindlasti enam joobes olles autot ei juhi. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et N.E-le mõistetud karistus peaks jääma alla sanktsiooni keskmise määra ning vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga. Veel leiab kaitsja, et kuna karistust kergendava asjaoluna esines puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud aga puudusid, on põhjendamatu juhtimisõiguse ära võtmine kuueks kuuks. Kaitsja leiab, et põhjendatud võiks olla juhtimisõiguse ära võtmine viieks kuuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud seda, miks ta peab vajalikuks karistada N.E just mõistetud karistusega. Kuna vangistuse asendamist üldkasuliku tööga taotleti ka maakohtus, on maakohus eraldi põhjendanud ka seda, miks ta ei pea võimalikuks vangistust üldkasuliku tööga asendada. Maakohtu otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas on ilmselgelt kooskõlas KarS § 56 lgga 1 ning põhjendused, miks kohus ei asenda vangistust üldkasuliku tööga, on kooskõlas KarS § 69 kohtupraktikas omaks võetud tõlgendusega – maakohus on viidanud ka Riigikohtu lahenditele, millele ta tugines. Mõistetud karistus näitab selgelt seda, et maakohus on võtnud arvesse N.E puhtsüdamlikku kahetsust: kohus on mõistnud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, kuigi maakohtu otsuses on viidatud asjaoludele, millest tulenevalt N.E süü on suur: lisaks sellele, et N.E oli joobes, oli tema juhitava auto kiirus Tallinna kesklinnas 50 km/h piirangu alal 112 km/h. Teatavasti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta kõiki, s.t ka süüteokoosseisu väliseid toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid. Nagu maakohtu otsusest näha, leidis maakohus, et tegemist ei ole väikse raskusastmega kuriteoga. Samuti leidis maakohus – Ringkonnakohtu hinnangul täiesti põhjendatult -, et ei esine ka selliseid N.E isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mis tingiks vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Vastupidi: N.E on alles hiljuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud ja uue samalaadse kuriteo pani ta toime katseajal. Arvestades seda, et N.E pani mootorsõiduki joobes juhtimise eest mõistetud karistuse katseajal toime uue joobes juhtimise ja lisaks rikkus ka muid liiklusnõudeid, millega näitas oma lugupidamatut suhtumist õiguskorda, on põhjendatud ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine, kusjuures ka mõistetud juhtimiskeeld jääb alla keskmise määra: kuriteo eest mõistetava lisakaristusena võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks . Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juhtimisõiguse äravõtmist enam kui aastaks asjakohaselt argumenteerinud. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et N.E apellatsioonis esitatud väide, et tal on juhtimisõigus juba üle 10 aasta ja selle aja vältel ei ole tal olnud liiklusõnnetusi, näitab pigem seda, et ta ei ole oma liiklusalaste õigusrikkumiste ohtlikkust mõistnud: mootorsõiduki juhtimise puhul olles joobes, eriti kui seejuures ületatakse linnas oluliselt lubatud piirkiirust, ei ole kindlasti tegemist juhtimisvõttega, mis aitaks liiklusõnnetusi vältida.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
7.N.E kaitsja M. Allikmäe on esitanud taotluse apellatsiooni koostamise eest 48 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 tuleb apellatsioonimenetluse kulu mõista välja N.E-lt.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind
Pavel Gontšarov
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.