Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

O.Z on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 23.05.2015. a. kell 23:16 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l Väike-Ameerika-Luha tänavate vahel suunaga Luha tänava poole mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,21mg/l laiendmääramatusega ± 0,12mg/l ,lõplik tulemus 1,09 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2

/Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani O.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav O.Z tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis O.Z ütlusi, et viibis 23.05.2015 koos sõpradega Lasnamäel tühermaal, kus alustas kella 16 paiku alkoholi tarbimist, aga ei mäleta, kui palju ta viina jõi. Samuti ei mäleta ta, millal lõpetas alkoholi tarbimise ja asus sõiduki Audi A6 Avant rooli ning kuhu ta sõita kavatses. Mäletab vaid, et alustas sõitmist Lasnamäelt ja politsei pidas ta kinni Tallinnas, Tondi tänaval Favora tanklas. Autos oli koos kahe sõbraga, kelle perekonnanimesid ta ei tea. Politsei pidas ta kinni, O.Z oli vabatahtlikult nõus puhuma alkomeetrisse, kuid tulemust ei mäleta (tl 24-26). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: politseiametnikust tunnistaja Villu Kütneri ütluste kohaselt oli ta 23.05.2015 patrullis ning mõõtis kella 23.10 paiku Tallinnas, Pärnu maanteel Väike-Ameerika ja Luha tänavate vahel sõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX sõidukiiruseks 112 km/h. Sõiduk liikus Luha tänava suunas. Suurim lubatud sõidukiirus sellel alal on 50 km/h. Kella 23.17 paiku peatas ta sõiduki Tondi tn 6 juures. Sõiduki juhiks osutus O.Z . Joobe kontrollimisel indikaatorvahendiga oli tulemuseks 1,05 mg/l. O.Z toimetati politseijaoskonda, kus joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga oli tulemuseks 1,09 mg/l (1,21+/-0,12 mg/l). Sõidukis viibis veel kaks isikut (tl 20); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli andmetel oli O.Z 23.05.2015 kella 23.3823.42 ajal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,09 mg/l (1,21+/-0,12 mg/l) (tl 11-12) - väljatrükk Maanteeameti liiklusregistrist juhiloa andmete kohta tõendab, et O.Z on mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv juhiluba (tl 18). O.Z-i poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et O.Z juhtis tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks O.Z-i mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistas Harju Maakohus 24.10.2014 O.Z KarS § 424 järgi vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. O.Z juhtis hoolimata varasemast karistatusest KarS § 424 järgi katseajal mootorsõidukit joobeseisundis. Seega on ilmne, et O.Z ei ole karistusest enda jaoks mingeid järeldusi teinud ning varasem karistus ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. O.Z juhtis joobeseisundis sõidukit Tallinna kesklinnas alal, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega 112 km/h, sõidukis oli kaks reisijat. Arvestades O.Z-i jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on põhjendatud talle karistuseks vangistuse mõistmine.

Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Kaitsja taotles mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Karistusregistri andmetel on O.Z varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Samuti on O.Z Harju Maakohtu 24.10.2014 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega, mis jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata ning temalt võeti lisakaristusena sõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, kuid see ei mõjutanud teda loobuma sõiduki juhtimisest joobeseisundis. Lisakaristusena tuleb O.Z-i suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS § 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend asjas nr 3-1-1-86-09 p 7.2). Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et O.Z ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses eeltooduga tuleb isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid asjades 3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-120-06, 3-1-1-55-07). Kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks O.Z-ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Varasem karistatus KarS § 424 järgi kinnitab, et süüdistatav ei ole asunud õiguskuulekale teele. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud üles ääretult ükskõikset suhtumist kehtivatesse liiklusnormidesse ning vaatamata sellele, et käesoleval korral raskeid tagajärgi ei kaasnenud, seadis ta siiski ohtu nii teiste liiklejate kui ka enda elu. Seega tuleb käesoleval juhul mõista lisakaristusena varasemast tunduvalt pikem sõiduki juhtimise keeld.

Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus O.Z-i karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.

suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna O.Z ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. . Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.