Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-15-1266 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700040550. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD plaadid salvestistega - KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde; sinine kanister- KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada; sõiduauto xxx xxx, mis asub K N valduses KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt temale tagastada. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Ats Nikkolot süüdistatakse selles, et tema 15.03.2014 kella 05:20 paiku, isikute grupis koos B.E-ga süütas põlema xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx x krundil asuva kuuri, mis hävis osaliselt tulekahjus. Kuuri hävimisega tekitati K OÜ ́le varaline kahju 51 472.74 eurot, E AS’le õhusidekaabli riknemisega 288,98 eurot. Samuti tema 15.03.2014 kella 08:45 paiku, isikute grupis koos B.E-ga süütas põlema xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx xx tühjana seisva, kuid lukustatud ning laudadega kaetud hoone. Hoone põlenguga tekitati OÜ B varaline kahju 5400 eurot. Võõra asja rikkumise ja hävitamisega pani Ats Nikkolo toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku redaktsiooni järgi on sama tegu karistatav KarS § 203 lg 1 järgi. B.E süüdistatakse selles, et tema - 15.03.2014 kella 05:20 paiku, isikute grupis koos Ats Nikkologa süütas põlema xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx x krundil asuva kuuri, mis hävis osaliselt tulekahjus. Kuuri hävimisega tekitati KOÜ ́le varaline kahju 51 472.74 eurot, E AS’le õhusidekaabli riknemisega 288,98 eurot. Samuti tema 15.03.2014 kella 08:45 paiku, isikute grupis koos Ats Nikkologa süütas põlema xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx xx tühjana seisva, kuid lukustatud ning laudadega kaetud hoone. Hoone põlenguga tekitati OÜ Bile varaline kahju 5400 eurot. Võõra asja rikkumise ja hävitamisega pani B.E toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku redaktsiooni järgi on sama tegu karistatav KarS § 203 lg 1 järgi.

1-15-1266 Menetluse käik ja maakohtu seisukohad Ats Nikkolole ja B.E-le on esitatud süüdistus võõra asja rikkumise ja hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Prokurör leidis, et Ats Nikkolo süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. B.E osas leidis prokurör süü, et talle süüks pandud kuriteo toimepanemises xxxxxxxx x kinnistu süütamise episoodis on leidnud tõendamist, kuid xxxxxxxx xx süütamises B.E süü tõendamist leidnud ei ole ja selles osas tuleb B.E õigeks mõista. Kaitsjad palusid süüdistatavad kõigis episoodides õigeks mõista. Süüdistatav Ats Nikkolo ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et 15.03.2014.a. sõitis koos B.E, SR, PS ja RV autoga xxxxx linnas sihitult ringi. Sõideti nii PS kui ka Ats Nikkolole kuuluvate sõiduautodega. Ats Nikkolo, B.E ja RV tarvitasid ka alkoholi - joodi mõned purgid siidrit ja õlut, millest saadi joove, kuid purjus ei oldud, et oleks esinenud mälulünki või asju, mida ei mäletata. PS autot juhtis omanik ise, Ats Nikkolo autot juhtis S R. Sõitu alustati süüdistatava sõnul kella 9-10 ajal ning lõpetati 4-5 ajal hommikul. PS autoga sõideti umbes südaööni, misjärel jätkati sõitu Ats Nikkolo autoga. Ats Nikkolo sõnul viibiti sel ööl xxxxxxxx tänav x ja xxxxxxxx tänav xx hoonete juures, kus käidi suitsu tegemas ja värsket õhku hingamas. Ats Nikkolo sõnul viibiti xxxxxxxx tänav x hoone juures parklas, mis on 20 meetri kaugusel hoonest, kuid nendib, et mindi ka krundile lähemale 5-10 meetri kaugusele, sest käidi urineerimas koos B.E ja RV. SR viibis samal ajal autos. Süüdistatav arvab, et see võis olla ajaliselt kella 3 ajal, kuid tõdeb, et kindlat aega öelda ei oska. Märgati ka kuuri põlengut ning tuletõrjeautosid, kes tuld kustutama asusid. Samuti kinnitas Ats Nikkolo, et viibiti xxxxxxxx xx hoone juures olevas parklas, mis asub hoonest u 50 meetri kaugusel. Hoone põlemist väidetavalt Ats Nikkolo ei näinud. Linnas ringisõitmise lõppu ajaliselt süüdistatav ei mäleta, kuid teab, et kell 09.00 ärkas ta kodus üles ning oli juba mõned tunnid maganud. Süüdistatav B.E ennast süüdi ei tunnistanud ning 15.03.2014.a.toimunu kohta selgitab, et sel päeval oldi koos Ats Nikkolo, SR, PS ja RV. Sõideti autodega ringi mööda xxxxx linna ning tarvitati ka alkoholi. Esmalt liiguti ringi PS autoga, kes seltskonnast koju lahkus enne seda, kui mindi xxxxxxxx x ja xxxxxxxx xx hoonete juurde. Süüdistatava B.E sõnul käidi peale PS lahkumist x tänaval, kus sõideti autoga, ent ei käidud Ats Nikkolo sugulase hoones. Pudeleid süütevedelikuga Ats Nikkolo käes ega PS autos süüdistatav ei märganud. xxxxxxxx x hoone juurde mindi urineerima, suitsu tegema ja niisama muusikakooli trepile istuma. Ütluste kohaselt oldi hoonele 5 meetri läheduses. xxxxxxxx x hoone juures vesteldi S nimelise isikuga. Kohtueelsel uurimisel on nii Ats Nikkolo kui ka B.E andnud ütlusi, kus nad üksikasjalikult kirjeldavad, kuidas nad kuriteod toime panid. Kohus avaldas ristküsitlusel kohtueelsel uurimisel antud Ats Nikkolo ütlusi. Nii selgitas Ats Nikkolo kohtueelsel uurimisel, et sõideti ringi talle kuuluva sõiduauto x, mis on tumerohelist värvi. Autol on katuseluuk, esikapott on musta värvi ning kuna temal ja S on esmased juhilaod, on autol algaja juhi tunnusmärgid. Autot juhtis S, sest Ats Nikkolol ja B.E oli plaan hakata tarvitama alkoholi. Autoga hakati sihitult mööda xxxxx linna ringi sõitma, sõideti parklast parklasse, kus tehti peatus suitsetamiseks. Kahtlustatava Ats Nikkolo ütluste kohaselt

1-15-1266 tuli B.E-le mõte, et kutsuda endaga välja ka RV, kes võeti peale tema kodu juurest. Edasi sõideti sihitult mööda xxxxx linna, joodi alkoholi ja käidi x tanklas. Mingil ajal, kui oldi xxxxxxxx tänaval, otsustati minna urineerima. S keeras autoga xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx staadioni kõrval asuvasse parklasse. Kahtlustatava ütluste kohaselt on seal samas parkla kõrval, veidikene maad kesklinna poole on üks tühjana seisev maja. Autost väljudes mindi kolmekesi (Ats Nikkolo, B.E, RV) selle maja juurde urineerima, mille käigus tuli kas B.E või RV mõte, et võiks selle maja põlema panna. Ats Nikkolo sõnul oli sellel, kellel mõte pähe tuli selline loogika, et see on tühjana seisev räämas maja ja kui see põlema panna, siis saab rämpsu vähemaks. Ats Nikkolo oli sellega põhimõtteliselt nõus ning mindi tagasi auto juurde, kus kahtlustatav Ats Nikkolo avas auto pakiruumi, kus oli üks 0,5-liitrine plastpudel, mille sees oli õli ja bensiini valmissegu, mis oli pakiruumis olnud juba pikemat aega. Kolmekesi mindi maja juurde tagasi xxxxxxxx tänava poolsele küljele. Tema sõnul hakkasid R ja Rander seal eeskoja nurgas askeldama ning Ats Nikkolo oma väidete kohaselt seisis mõned meetrid eemal ning jälgis ümbrust. Seda, kes segu konkreetselt majale kallas, kahtlustatav ei mäleta, kuid oli näha, et sein võttis tuld, leek ei olnud suur, kuid tegemist oli siiski tema sõnul tuleleegiga. Peale seda mindi auto juurde tagasi ning sõideti minema. Mingil ajal, hommiku poole, taheti kahtlustatava sõnul uuesti suitsu teha ning sõideti xxxxxxxx tänaval asuva autopoe hoovi. Kui auto oli pargitud, siis väljuti noormeestega kolmekesi autost ning hakati suitsu tegema. Ats Nikkolo sõnul kohe seal samas kõrval 20m kaugusel oli üks kõrvalhoone ning tekkis mõte see põlema panna. Kahtlustava ei mäleta, kellel see mõte võis tekkida, kuid tal oli juba suhteliselt ükskõik, sest korra oldi juba koos üks hoone süüdatud. Auto pakiruumist võeti jällegi sama 0,5-liitrine segupudel, mida kasutati ka varasemalt ning mindi kolmekesi kuuri otsaseina juurde, mis asus suunaga x tänava poole. Ats Nikkolo mäletab, et kallas pudelist segu nii seinale kui maapinnale, kuid seda ei mäleta, kes segu süütas, kuid peale süütamist oli kohe näha tuleleeki. Seejärel kõnniti kuuri juurest auto juurde tagasi sõideti minema. Ats Nikkolo on oma süü tunnistamist selgitanud sellega, et tal olid valud seljas ja peas. Talle anti valuvaigistit, mis peavalu ära võttis, kuid seljavalu mitte. Uurija oli talle soovitanud rääkima hakata. Ats Nikkolo vastas enda sõnul küsimustele nii, kuidas vastuseid kuulda sooviti ning mõtles osa vastuseid välja. Kohtu hinnangul ei ole tema selgitused eluliselt usutavad. Kinnipidamiskohas on olemas professionaalset arstiabi, mis vajadusel suudab pakkuda abi seljavalude korral. Liiatigi ei ole Ats Nikkolo esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vabanemise järgselt oleks ta pöördunud seljavalude tõttu arsti poole ja tal oleks diagnoositud mingi terviserike. Kohtu hinnangul ei ole usutav ka asjaolu, et nii täpselt on võimalik sündmusi detailselt kirjeldada ja välja mõelda, kui neid reaalselt ei ole toime pandud. Kohus avaldas B.E ütlused kohtueelsel uurimisel, kus ta on kirjeldanud detailselt, et kuriteo toimepanemise kuupäeval oli Ats Nikkolo Paide linnas koos oma tuttavate R V, Ats Nikkolo ning SR, kes on Ats Nikkolo tüdruksõber. xxxxx linnas sõideti ringi Ats Nikkolole kuuluva tumerohelise sõiduauto x, mida juhtis SR, ning autos tarvitati alkohoolseid jooke. B.E mäletab, et ringisõitmise ajal satuti xxxxxxxxx tänaval xxxxxxxxx staadioni kõrval olevasse parklasse ning mindi autost välja suitsu tegema. Kahtlustav ei mäleta, kellel ja mis põhjusel tuli järsku mõte, et võiks panna põlema tühja maja, mis asub kohe selle parkla kõrval, mis asub natuke maad kesklinna poole. Kohe alguses seda ei tehtud, vaid parklast sõideti ära ning umbes ühe tunni möödudes tuldi selle maja lähedale tagasi. S parkis auto xxxxxxxx tänava äärde ning kolmekesi mindi maja juurde. Ats ja R läksid täiesti maja lähedusse ja toimetasid seal midagi, kahtlustatav Rander seisis sellel ajal umbes 10m kaugusel, mida isikud

1-15-1266 seal täpselt tegid Rander ei näinud, kuid leeki ja suitsu sealt ei paistnud. Rander otseselt isikuid tegevusel ei takistanud, kuid tõdeb, et võis öelda, et kas seda maksab ikka teha. Maja juurest lahkudes istuti autosse ja sõideti jälle mööda linna ringi ning Randerile meenub, et mingil ajal käidi ka Ats Nikkolo garaaži juurde, kust võeti 0,5-liitrine pudel bensiiniga. Täpset eesmärki, milleks pudelit vaja oli, Rander ei mäleta, aga tõdeb, et jutt käis mingisuguse kuuri põlema panemisest Tallinna tänaval, kuid ei mäleta, kellele see mõte võis tulla. Pealse bensiinipudeli võtmist sõideti otse xxxxx linnas xxxxxxxx tänaval asuva autopoe hoovi, kus esmalt tehti suitsu, mille järel suudusid kahtlustatav B.E ja Ats Nikkolo parkla kõrval asuva kuuri juurde, mis jääb kesklinnas oleva pitsakohviku kõrvale. Koos mindi kuuri otsaseina juurde, mis on suunaga „x“ hoone poole, kus alguses pritsis pudelis olevat vedelikku kuuri seinale kahtlustatav B.E, kuid hiljem andis ta pudeli Ats Nikkolole, kes tegevust jätkas. Kahtlustatav nägi, et seina äärest tõusis tuleleek ja jooksis koos Ats Nikkologa auto juurde tagasi, istuti autosse ning sõideti kiirustades minema. B.E on oma süü tunnistamist selgitanud sellega, et andis teistsuguseid ütlusi varasemalt põhjusel, et teda ähvardati politsei poolt kinni panna ning et politsei küsis B.E-lt suunavaid küsimusi, mille tulemusena ei pidanud ta ise midagi erilist välja mõtlema. Ülekuulamise juures viibis ka kaitsja Matti Reinsalu, kes B.E poolt kohtus antud ütluste kohaselt vaid istus kõrval, ei küsinud ega öelnud midagi. Kohtu hinnangul ei ole sellised B.E ütlused usutavad. Tegemist oli alaealise kahtlustatavaga, kelle õigusi vandeadvokaadist kaitsja ilmselgelt kaitseb ega lase menetlejal neid rikkuda. Nagu väitis B.E – talle pandi sõnad suhu ja esitati suunavaid küsimusi, et ennast süüdi tunnistaks – ei ole vandeadvokaadi osalemisel kuidagi võimalik. Veelgi enam, B.E allkirjastas ülekuulamise protokolli ja temal märkusi ei olnud. Kahtlemata oleks kaitsja sekkunud, kui oleks toimunud mingeidki õiguste rikkumisi. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-131-13 asunud seiskohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Seega tuleb süüdistatavate diametraalselt vastuolulised ütlused tõendikogumist välja jätta. Selles osas, kus vastuolud puuduvad, hindab kohus neid kogumis koos teiste tõenditega. Kohus leidis kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal, et Ats Nikkolo süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises xxxxxxx xx xx ja xxxxxxx xx x hoonete süütamises on leidnud tõendamist. Samuti leidis tõendamist B.E süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises xxxxxxxx xx xx süütamises. Kohus tuvastas, et nii xxxxxxxx xx xkui ka xxxxxxxx xx xx hoonete tulekahjud on saanud alguse lahtise tule allikast. Arvestades ilmastikuolusid ja tulekahju tekkepiirkonda, on xxxxxxxxx xx hoone põlema panemiseks asjatundja arvamuse kohaselt kasutatud põlevvedelikku. Villu Ilves, kes on Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor, on andnud politseile asjatundja arvamuse xxxxxxxx xxx x tulekahju tekkepõhjuse kohta. Tulekahju toimus ühekordses 15x10m kõrvalhoones, millel on palkidest tugiseinad, puidust vahelaed, eterniidiga kaetud katus, laudisega kaetud fassaad. Tulekahju tagajärjel on kõrvalhoone hävinud 60% ulatuses. Kõige suuremad on kahjustused hoone x

1-15-1266 poolses otsaseinas, mis ongi tulekahju tekkepiirkond. Otsaseina kattev laudis hävis enne, kui tuli levis üle terve pööningu ning hinnanguliselt kulus laudise hävimiseks 15-30min. Tulekahjust sai teate häirekeskus 05.55. Villu Ilvese hinnangul ei ole tuli algust saanud elektripaigaldise rikkest vaid tulekahju on alguse saanud kõige tõenäolisemalt lahtise tule allikast hoone x tänava poolse otsaseina vahetust lähedusest ning seda asjaolu tulekahju tekkepõhjusest kinnitas Villu Ilves ka kohtus. Villu Ilves on andnud asjatundja arvamuse ka xxxxxxx xxx x tulekahju tekkepõhjuse kohta. Tulekahju leidis aset tühjana seisvas ühekordses eluhoones, mille uksed ja aknad olid väljast poolt laudadega kinni löödud. Hoonel on palkidest tugiseinad, puidust vahelaed, eterniidist viilkatus, laudisega kaetud ning hoone mõõtmed on 8x18m. Tühjana seisnud hoones puudus elekter ning tulekahju tekkepiirkonna vahetust lähedusest ei tuvastatud ladustatud prügi või mingeid muid põlevmaterjalidest esemeid, millede süttimisel kanduks tuli hoone välisseinale. Arvestades öösel maha sadanud lörtsi, madalat temperatuuri ja suurt niiskust, siis on vähetõenäoline, et tuli sai alguse hooletult ära visatud lokaalsest lahtise tule allikast (hõõguv tubakatoode või tuletikk). Asjatundja arvamuse kohaselt on tulekahju kõige tõenäolisemalt saanud alguse lahtise tule allikast. Arvestatud nimetatud ilmastikuolusid ja tulekahju tekkepiirkonda on tule leviku soodustamiseks arvatavalt kasutatud põlevvedelikku. Kohtus kinnitas Villu Ilves samuti, et tulekahjud mõlema kinnistu puhul on alguse saanud lahtise tule allikast. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda asjatundja ütlustes tulekahju tekkepõhjuste kohta. xxxxxxxx xx xx sündmuskoha vaatluse käigus on Villu Ilves fikseerinud asjaolu, et õhus oli tunda põlevvedelikule iseloomulikku lõhna. Põlevvedeliku kasutamise kindlakstegemiseks oli vajalik teostada põlevvedeliku ekspertiis. Ekspertiisi saadeti söestunud laudise tükk, mis on võetud xxxxxx linnas aadressil xxxxxxxxx xx xx põlenud puuhoone välisseina ja tuulekoja külgseina nurgast ning ekspertiisi aktiga nr 14E-AP0014 on leitud, et suure tõenäosusega sisaldab ekspertiisiobjekt põlevvedeliku jääki. Kannatanu OÜ B esindaja MA ütlustega leidis samuti tõendamist, et xxxxxxxx xx hoone sai põlenguga oluliselt kannatada. Kannatanu ütlustega leidis tõendamist, et seoses tulekahjuga on maja osaliselt hävinenud ning kuna selle taastamine ei ole mõttekas, tuleb hoone lammutada. Tema ütluste kohaselt on võetud kaks pakkumist tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks ning x OÜ pakkumine oli soodsam. Hinnapakkumine kujutab endast selle hoone lammutamisega tekkivaid kulutusi. Meilivahetusest, mis on ka kriminaalasja materjalide juures nähtub, et x OÜ on kirjutanud OÜ-le Bet xxxxxxxx xx hoone lammutamiseks koos ehitusjäätmete utiliseerimisega kulu koos käibemaksuga on 5400 €. Kannatanu OÜ K esindaja kinnitas kohtule, et põlenguga aadressil xxxxxxxx x tekitati temale kuuluvale ettevõttele kahju. Hävis kapitaalne palkhoone, kus oli olemas vesi ja kanalisatsioon. Põlengus hävis täielikult katus ja osaliselt seinad. Hoonet taastada polnud mõistlik. Kindlustus maksis kinni kahju umbes 30 000 € ringis, täpsemalt öelda ei osanud. AS E esindaja kinnitas kohtuistungil, et xxxxxxxx x põlemisega seoses õhukaabli hävimisega on tekitatud varaline kahju nende ettevõttele 288,98 eurot. Tunnistaja RV on kohtuistungil kirjeldanud oma ütlusega üksikasjalikult 14.03.2014.a. õhtul ja 15.03.2014.a. ööl aset leidnud sündmusi. Ta kinnitas, et sõitis koos SR, RN ja Ats Nikkologa antud ööl xxxxx linnas ringi sõiduautoga, mida juhtis SR. Kellele auto kuulub, seda RV kohtus öelda ei osanud. Liiguti tehisjärve juures, Muusikakooli juures, autoremonditöökoja kõrval, xxxxxxxx tänavat mööda ning tehti ka peatusi (xxxxxxxx tänava parklas Lastekodu juures ning

1-15-1266 Muusikakooli juures), kus suitsetati. SR oli samal ajal autos. Kui oldi Muusikakooli juures, siis peale suitsude tegemist liiguti edasi laohoone juurde, mis oli x kõrval. Ütluste kohaselt liikus tunnistaja koos Ats Nikkolo ja B.E-ga laohoone juurde. Tunnistaja RV oli lao hoonest eemal tee peal umbes 15-20 meetri kaugusel hoonest. Ats Nikkolo ja B.E olid selle hoone juures, askeldasid seal midagi, kükitasid ning millegagi seal tegelesid. Hoone juurde minnes oli neil kaasas kollast värvi plastmasspudel. Ats Nikkolo ja B.E kükitasid seal 1-3 minutit, misjärel hakkasid nad jooksma, sest panid selle hoone RV ütluste kohaselt põlema. RV on detailselt andnud ütlusi selle kohta, kuidas B.E ja Ats Nikkolo xxxxxxxx x maja juures askeldasid ja kükitasid ning järgneval hetkel hakkasid sealt ära jooksma, misjärel nägi tunnistaja leeki, mis tuli maja juurest. Esmalt olid leegid olnud väikesed, aga kui hiljem sellest hoonest mööda sõideti, oli terve hoone leekides. RV ei teadnud esmalt, mis Ats Nikkolol ja B.E kavas on, oli vaid jutt sellest, et lähme teeme ära, kuid tunnistaja ei pööranud öeldule tähelepanu. RV andis ütlusi ka xxxxxxxx xx põlengu kohta. Ta kinnitas, et kui xxxxxxxx x kuuri juurest oldi lahkutud, siis mindi auto juurde ja sõideti jälle ringi ning jäädi xxxxxxxx xxx ja x nurgas olevasse parkla nurka seisma. Autost väljuti kolmekesi: tunnistaja RV, Ats Nikkolo ja B.E-ga , misjärel suunduti maja suunas. Tunnistaja RV ütluste kohaselt oli tema maja nurgal, kus tegi suitsu, B.E oli parkla juures, hoone lähedal ta ei olnudki ja Ats Nikkolo oli seal maja nurga juures. Tunnistaja sõnul askeldas Ats Nikkolo maja juures ning sai aru, et ta tahab ka seda hoonet põlema panna. Ats Nikkolo läks hoone juurde, valas pudelist ainet maja peale ja siis tulemasinaga pani selle hoone põlema. Kui kolmekesi kiiresti autosse tagasi mindi ja autoga sõitma asuti, oli hoonest leeki näha. Tunnistaja sõnul lepiti autos kokku, et sellest kellelegi ei räägita. Ka ütluste olustikuga seostamise käigus on RV näidanud ette need mõlemad kinnistud, kus tulekahjud aset leidsid ning see kinnitab tema poolt antud ütlusi. Tunnistaja RV ütluste kohaselt käidi süüdistuses toodud kuupäeval enne hoonete põlema panemist x tn hoone juures. Ta kinnitas, et Ats Nikkolo käis garaažis sees ja väljus sealt plastikpudeliga. Samuti kinnitavad tunnistaja RV ütlusi tema suhtes teostatud ütluste olustikuga seostamise protokoll, mille kohaselt ta viitas x asuvale garaažile, kust Ats Nikkolo plastikpudeliga väljus. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste tõepärasuses ei ole alust kahelda. Ats Nikkolo on kohtus kinnitanud, et nägi RV sel päeval esimest korda. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui tõesti tol ööl x garaažide juures ei käidud, oleks RV võõra isikuna suutnud välja mõelda, kelle garaažis sellel ööl käidi ja teada, et Ats Nikkolol üldse mingi garaaž kasutada oli. RV kohtus antud ütluste põhjal selgus, et B.E ja Ats Nikkolo on ähvardanud R V, et ta annaks tunnistusi, kus ütleks, et ei tea midagi nende hoonete kohta või ütleks, et ei mäleta toimunut, vastasel korral lubasid, et RV läheb halvasti. Kohtuistungil antud ütlustes väitis B.E, et tegemist ei olnud ähvardamisega, vaid ta soovis teada, miks RV politseis andis ütlusi Ats Nikkolo ja B.E vastu, kuid vastust ei saanud. Kaitsjad ja süüdistavad leidsid, et RV ütlused on ebamäärased ja valed. Veelgi enam, Rander B.E kinnitas, et RV on ebastabiilne ja kaldub valetama. Kohus leiab, et eelnimetatud väited on paljasõnalised ega ole millegagi tõendamist leidnud. RV vastas kohtus ristküsitlusel talle esitatud küsimustele selgelt, arusaadavalt ja usutavalt. Kohus ei tuvastanud, et tunnistaja ja süüdistatavate vahel oleks olnud vaenu või muud asjaolud oleks

1-15-1266 tinginud tunnistajal soovi süüdistatavate kohta anda väljamõeldud või valeütlusi. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja RV ütlustes ning tema poolt antud ütlusi saab pidada usaldusväärseteks. RK lahendi 3-1-1-89-12 kohaselt tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab eeskätt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Tunnistaja ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muuhulgas tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab näiteks see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Kohtu hinnangul on RV andnud kogu menetluse vältel ühetaolisi ja usutavaid ütlusi, mis riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda RV poolt antud ütluste tõepärasuses ja usaldusväärsuses. Tõendite usaldusväärsusse puutuvalt on (RKKKo 3-1-1-45-07) nenditud, et tõendi usaldusväärsuse hindamisel ei saa iseenesest kriteeriumiks olla see, kuivõrd napp või mahukas on tõend. Samuti on korduvalt märgitud (vt nt RKKKo 3-1-1-7-11, p 9), et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus (ehk see, milline on vastava asjaolu esinemise üldine tõenäosus), sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega. Kohtu hinnangul on RV ütlused eluliselt usutavad, mis haakuvad süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Tunnistajana andis ütlusi kohtuistungil PS, kelle sõnul oli 14.03.2014.a. õhtu täiesti tavapärane õhtupoolik ning sõideti koos Ats Nikkolo, B.E, SR ja RV PS emale kuuluva sõiduauto x-ga ringi. Ütluste kohaselt käidi x juures, mida kinnitavad ja turvakaamera salvestised ning tõmmati suitsu. Linnas sõideti ringi umbes kella kaheni, mille järel PS lahkus seltskonnast ning ei tea millega ülejäänud seltskond edasi tegeles. PS ütlused kinnitavad kohtu hinnangul seda, et 15.03.2014.a. antud seltskonnaga sellel öösel xxxxxx ringi sõideti. Kohus kuulas kohtuistungil ristküsitluse korras üle tunnistaja SR, kes kinnitas, et sellel kuupäeval sõideti xxxxx linnas ringi x ning peatuti nende majade juures, mis hiljem põlema läksid. xxxxxxx x maja juures jäi tema aga autosse ning teised läksid välja suitsu tegema. Tema sõnul käidi sellel ööl ka xxxxxxxx xx xx kinnistu läheduses, sest sooviti tuttavaga S juttu ajada, kes seal lähedal elab. Auto parkis SR x staadioni ette. Tema sõnul Ats Nikkolo ja B.E seltskonnast kuhugi eemale ei läinud. Ta kinnitas, et sellel ööl liikus xxxxx linna vahel suhteliselt palju inimesi. Kohus leiab, et SR ütlused selle kohta, et linnas oli tol ööl palju inimese ja süüdistatavad ei lahkunud auto lähedusest, ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt kinnitas RV üksikasjalikult, kuidas Ats Nikkolo ja B.E käisid xxxxxxx tänav x hoone juures ja selle põlema süütasid ning kuidas Ats Nikkolo käis xxxxxxx tänav xx maja juures ja selle põlema pani. Samuti ei nähtu turvakaamerate salvestistelt, et xxxxxx oleks kuriteo toimepanemise ööl tavapärasest rohkem inimesi liikvel olnud. Tunnistaja kinnitas ise, et xxxxxxx x hoone juures peatudes jäi tema autosse ega väljunud sealt ning väljas oli pime. Väljas toimuvat jälgis ta auto peeglist. Seega ei saanud ta kõike toimuvat täpselt näha ning tema ütlused ei tõenda, et süüdistatavad maja juures ei käinud.

1-15-1266 Kohtu hinnangul soovib SR oma ütlustega süüdistatavaid kaitsta. SR on süüdistatava Ats Nikkolo elukaaslane ja B.E sõber ning tema ütlused on sellest tulenevalt kallutatud süüdistatavate süü välistamiseks. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 14.03.2014.a. õhtul ja 15.0.3.2014.a. öösel süüdistatavad xxxxx linnas ning hiljem põlenuks osutunud hoonete juures viibisid. Nimetatud osas langevad süüdistavate ja tunnistajate ütlused kokku. Xxxxxx x ja xx hoonete juures viibimist kinnitasid süüdistatavad Ats Nikkolo ja B.E, kui ka tunnistajad RV ja SR. Kohus uuris turvakaamerate videosalvestisi, millest nähtub, et sõiduauto x liikus kuriteo toimepanemise kellaaegadel ja hiljem põlenuks osutunud hoonete vahetus läheduses. Kriminaalmenetluse raames on asitõendina vaadeldud xxxxx keskväljaku ja x tn xx juures olevaid valvekaameraid. Kohtumaja ehk Tallinna 18 kaamerast on näha, kuidas kell 05.23 x tn hoovist on välja liikunud auto, mis keerab tänavale ilma tuledeta ning lülitab need sisse alles x tänavale sõites ning sama liikumine on tuvastatud ka keskväljaku turvakaamerast. Asitõendi vaatlusprotokollis on põhjalikult kirjeldatud selle ühe samakujulise sõiduauto liikumist x tänaval ning mitmest kaamerast nähtub, et kella 5 ja 6 ajal selle ühe ja sama sõiduki sihitu ringi sõitmisene, kus sõiduk keerab ühelt tänavalt välja ja teiselt sisse. Turvakaamerate analüüsi tulemusena on selgunud, et tegemist on x, sõidukiga, millel on kindlad eritunnused: katuseluuk, pikk antenn vasakpoolsel tagumisel poritiival, lisatuledega nn tuuning esistange, kodaratega valuveljed ja algaja juhi tunnismärk esiklaasil, paremal pool. Menetluse käigus on teostatud kujutisekspertiis Ats Nikkolole kuulunud sõiduauto osas ning ekspertiisiakt nr 14E-1V0016, milles võrreldi videofailis kujutatud sõidukit võrdlusmaterjalil kujutatud x. Võrdluse tulemusel leiti, et mõlemal sõidukil on suunatuli poritiival, antenn, katuseluuk, lisatuled, küljeliist, sarnane kapotiprofiil ja kerekuju. Videofailis kujutatud sõidukil paiknevad heledad detailid samades kohtades, kus x on algaja juhi tunnusmärgid. Erinevusi ekspertiisi tulemusel ei leitud ning seega võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, on kinnitust leidnud, et tegemist on Ats Nikkolole kuuluva sõiduautoga x. Eelnimetatud sõiduauto viibimist sündmuskohtadel kinnitab ka 07.05.2014.a. õiend, kus menetleja on spetsiifilisemalt uurinud erinevaid x, mis Maanteeameti poolt on Järvamaal registreeritud ning on analoogsete tunnustega ning selle tulemusena on selgunud, et Ats Nikkolole kuuluva sõiduki puhul esinevad kõik salvestusel näha olevad eritunnused. Asjaolu, et Ats Nikkolole kuuluva sõiduautoga xxxxxx 15.03.2014.a. ringi liiguti kinnitavad tema enda ja SR kohtus antud ütlused. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud asjaolu, et videosalvestistel kujutatud sõiduauto, mis 15.03.2014.a. xxxxx linnas ringi liibub, oli Ats Nikkolole kuuluv x. Turvakaamerate salvestuselt on näha, et Ats Nikkolole kuuluv sõiduk on xxxxxxx x hoovist välja tulnud kell 05.23 ja sõiduk on tuled põlema pannud alles siis, kui on jõudnud xxxxxxxxtänavale. Tulekahjust on teatatud 15.03.2014.a. kell 05.55 ning asjatundja arvamusest tulekahju tekkepõhjuste kohta järeldub, et hoone enne tulekahjust teatamist põlenud 10-20 minutit. Asitõendi vaatlusprotokolliga xxxxxxx tn xx asuva tankla x turvakaamerate videosalvestistega on tõendatud asjaolu, et Ats Nikkolo ja B.E 14.03.2015.a. õhtul ja 15.03.2015.a. öösel xxxxx linnas sõiduauto x ringi liikusid ja tulekahjus kannatada saanud hoonete vahetus läheduses viibisid. Turvakaamerate videosalvestistest nähtub, kuidas tanklat on külastanud

1-15-1266 14.03.2014.a.-15.03.2014.a. kellaaegade vahemikus 20.00-05.00 SR, Ats Nikkolo, PS, B.E ja RV. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti xxxxx x garaažis 16.05.2014.a. teostatud läbiotsimisel sinine plastikkanister, milles oli bensiinile iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ekspertiisiakti nr 14E-AP0034 kohaselt sinises plastikkanistrist ekspertiisiks esitatud vedelik on autobensiinide hulka liigitatav põlevvedelik. Tunnistaja JK ütlustega leidis tõendamist, et Ats Nikkolo kasutas süüdistus toodud ajal temale kuuluvat garaaži xxxxxxs, x ning ainult Ats Nikkolole võis kuuluda läbiotsimisel äravõetud sinine kanister. Tema poolt antud ütluste kohaselt sai seal garaažis käia vaid Ats Nikkolo, kes hoidis seal oma autot ja kellel oli olemas ligipääs garaažile. Peale läbiotsimist JK võttis võtme tagasi ning seejärel viis ka Ats Nikkolo oma auto sealt ära. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas Ats Nikkolo garaaži kuni 2014.a. aprillini. Kogutud ja uuritud tõendite alusel tuvastas kohus, et tulekahju xxxxxxx x hoones tekkis Ats Nikkolo ja B.E tegevuse tagajärjel ja xxxxxxx xx hoones tekkis Ats Nikkolo tegevuse tagajärjel. Kohus ei tuvastanud, et süüdistuses toodud ajal oleks xxxxxxx x ja xxxxxxx xx hoonete juures viibinud teisi isikuid, kes oleks kuriteod toime saanud panna. Kohus ristküsitluse käigus ära kuulanud kannatanud, tunnistajad, süüdistatavad, asjatundja ja uurinud kirjalikke tõendeid leidis, et kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad Ats Nikkolo ja B.E 15.03.2014 kella 05:20 paiku süütasid põlema xxxxx linnas xxxxxxxx tn x krundil asuva hoone, mis osaliselt tulekahjus hävis. Hoone põlema panemisega tekitasid Ats Nikkolo ja B.E K OÜ ́le varalise kahju 25 736,37 eurot ja E AS’le õhusidekaabli riknemisega varalise kahju 288,98 eurot. Samuti tuvastas kohus, et Ats Nikkolo 15.03.2014 kella 08:45 paiku süütas põlema xxxxx linnas xxxxxxx xx xx tühjana seisva, kuid lukustatud ning laudadega kaetud hoone. Hoone põlema panemisega tekitas Ats Nikkolo OÜ B varaline kahju 5400 eurot. Kuriteo toimepanemise ajal s.o. 15.03.2014.a. oli olulise vara kahju suuruseks määratletud kümnekordse palga alammäär. Selleks, et kuriteokoosseis oleks täidetud, oleks pidanud varaline kahju olema vähemalt 3550 eurot. Ka 01.01.2015.a. kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi on isikutele süüks pandavate tegude kuriteokoosseis täidetud, kui on tekitatud oluline varaline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Süüdistuse kohaselt on xxxxxxxx x krundi hävitamisega ettevõttele OÜ Ktekitatud varaline kahju hinnanguliselt 51 472,74 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kahju suurus ei ole üheselt tõendamist leidnud. Kannatanu esindaja kinnitas kohtule, et kahju suuruseks on 100 000 €, kuid oma väidete kinnituseks kohtule tõendeid ei esitanud. Kohtulikul uurimisel avaldas ja uuris kohus ainukese tõendina, mis kinnitaks kahju suurust, If kindlustuse teatist, mille kohaselt on K OÜ-le hüvitatud 09.07.2014.a. kahju 50%-s ulatuses s.o. 25 736,37 eurot. Kirjast ei nähtu, mis asjaoludel hüvitati 50 % taotletavast kahjusummast. Seega ei leidnud tõendamist, kas tegelik kahju suurus oleks väljamakstud summat ületanud. Seega leiab kohus, et tõendatud on olulise varalise kahju tekkimine kannatanule, mille suurus on 25 736,37 eurot. xxxxxxxxx xx hävimisega on tekitatud varaline kahju OÜ B 5400 eurot. Kohus leiab, et sellises suuruses kahju on kannatanule tekitatud. Kannatanu esindaja selgitas, et hoone taastamine oleks

1-15-1266 läinud tunduvalt kallimaks, seetõttu otsustati hoone lammutada. Sobiv hinnapakkumine saadi xOÜ-lt. Pakkumise kohaselt moodustab hoone lammutamise maksumuseks 5400 €. Kohus, tuginedes eelnimetatud hinnapakkumisele leiab, et on tõendatud olulise varalise kahju tekkimine kannatanule, mille suurus on 5400 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et mõlema kuriteo episoodiga on olulise kahju miinimummäär ületatud ning tegu kvalifitseeritakse KarS 203 järgi s.o. võõra asja rikkumine ja hävitamine. Seoses 01.01.2015.a. seadusemuudatusega on nimetatud tegu karistatav KarS § 203 lg 1 järgi. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 203 sätestatud tegu tahtlust. Kohus leiab, et Ats Nikkolo ja B.E panid teod toime kavatsetult. Valades puithoonete peale põlevvedelikku ja seejärel need süüdates on igale tavalise mõtlemisega inimesele arusaadav, et selle tagajärjel tekib tulekahju ja vara hävib. Süüdistavad oma tegevusega seadsidki eesmärgiks tulekahju tekitamise ja hoonete hävimise. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Ats Nikkolo ja B.E olid neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimelised. Kohtueelses menetluses on koostatud Ats Nikkolole ja B.E-le kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, mille käigus on eksperdid hinnanud Ats Nikkolo ja B.E vaimset seisundit ja eksperdid on leidnud, et Ats Nikkolol ja B.E ei esinenud nendele inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal psüühilist seisundit, mis mõjutanuks olulisel määral nende teadvust ja käitumist ning mistõttu oleks piiratud tema võime adekvaatselt oma tegudest aru saada, sh nende ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest neid juhtida. Ats Nikkolol ja B.E ei esine selliseid psühholoogilisi iseärasusi, mis oleks mõjutanud nende isikute käitumist 15.03.2014.a. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Ats Nikkolo ja B.E süüd välistavat asjaolu. Seega on nad süüdi neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja nad tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Ats Nikkolo ja B.E süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuste isikuid ja võimalusi mõjutada kohtualuseid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 203 ja alates 01.01.2015.a. kehtiv KarS § 203 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Ats Nikkolo ja B.E on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ats Nikkolo süüdistatakse kahe kuriteo ja B.E ühe

1-15-1266 kuriteo toimepanemises. Kumbki ennast süüdi ei tunnista ega kahetse. Karistust raskendavaks asjaoluks on Ats Nikkolo ja B.E poolt kuriteo toimepanemine grupis. Kohtu hinnangul panid süüdistatavad toime ohtliku kuriteo. Pannes öösel põlema hooneid ei saanud nad kindlad olla, et nendes samal ajal ei viibi ühtegi inimest. Samuti hooneid hävitades tekitatakse nende omanikele olulist varalist kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate süü nende kuritegude toimepanemisel oli suur ja nende karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole põhjendatud. Karistuseks tuleb mõlema isiku puhul määrata vangistus, kuid varasemalt karistamata isikutena ei ole otstarbekas vangistust koheselt täitmisele pöörata mõistes karistused tingimisi ja allutades nad katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus on jõudnud järeldusele, et Ats Nikkolo tuleb süüdi tunnistada KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi ja mõista karistuseks sanktsiooni kesmise lähedane karistus ehk kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.09.05.2014.a., s.o kaks päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui Ats Nikkolo ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 loetletud kontrollnõudeid. B.E tuleb xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx episoodis õigeks mõista kuid süüdi tunnistada KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi (xxxxxx, xxxxxxxx xx x episoodis) ja mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest madalam ehk ühe aastane vangistus. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui B.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 loetletud kontrollnõudeid. Tsiviilhagid Kannatanud on esitanud kahjude hüvitamiseks tsiviilhagid: E AS summas 288,98 eurot, B OÜ summas 5400 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta in kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. E AS nõue on esitatud seoses sellega, et xxxxxxxx tn x tulekahju tõttu hävis sideõhukaablel 10*2*0,5 ning katkesid sideteenused x ja xxxxxxx tn x vahel. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistavate Ats Nikkolo ja B.E teo ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel. Käesoleva kriminaalasja uurimise käigus on kohus asunud seisukohale, et E ASle tekkis kahju just Ats Nikkolo ja B.E teo tagajärjel. Kohtule esitatud tõendi (õhusidekaabli taastamistööde hinnapakkumine ja tööde üleandmisevastuvõtmise akt nr RL2471) kohaselt E AS sideõhukaabli paranduse maksumus on 288,98 eurot. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on tõendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldada ning Ats Nikkololt ja B.E-lt solidaarselt välja mõista.

1-15-1266 OÜ B esitas tsiviilhagi 5400 € nõudes. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos Ats Nikkolo teo ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel ning B OÜ-le tekkis kahju just Ats Nikkolo teo tagajärjel. OÜ-le B esindaja on MA ütlustega leidis tõendamist, et seoses tulekahjuga on maja osaliselt hävinenud ning kuna selle taastamine ei ole mõttekas, tuleb hoone lammutada. Kannatanu on võtnud kaks pakkumist tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks ning X OÜ pakkumine oli soodsam. Hinnapakkumine kujutab endast selle hoone lammutamisega tekkivaid kulutusi. Meilivahetusest, mis on ka kriminaalasja materjalide juures nähtub, etX OÜ on kirjutanud OÜ-le B, et xxxxxxxxx xx hoone lammutamiseks koos ehitusjäätmete utiliseerimisega kulu koos käibemaksuga on 5400 €. Ats Nikkolo kaitsja Mart Sikut on esitanud vastuväite OÜ B tsiviilhagi suuruse osas, kuna võetud on vaid üks hinnapakkumine. Kohtuistungil kannatanu esindaja kinnitas, et võetud on kaks pakkumist ning x OÜ pakkumine on olnud soodsam. Kaitsja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis kinnitaks, et kannatanu pakutav hind ei ole reaalne ja on ülepaisutatud. Kohus tuvastas x OÜ avalikult interneti koduleheküljelt, et firma tegeleb muuhulgas ka ehitiste lammutamisega. Kohtu hinnangul on väljatoodud kulu kahjustuste kõrvaldamiseks reaalne ning tsiviilhagi, mille kohaselt on tekitatud kahju suuruseks 5400 eurot tuleb OÜ B kasuks välja mõista. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ats Nikkolol ja B.E menetluskulud riigituludesse välja mõista. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, sundraha ja ekspertiisitasud. Ats Nikkololt ja B.E-lt tuleb kummaltki menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise eest, s.o. 585 €. Kujutise ekspertiisi maksumus 761 € ja põlevvedeliku ekspertiis kanistri kohta maksumuses 193 € kuulub väljamõistmisele Ats Nikkololt ja B.E-lt, põlevvedeliku ekspertiis xxxxxxxx xx söestumisjälgedega puutüki kohta maksumuses 193 € tuleb välja mõista Ats Nikkololt. Kohtueelses menetluses on olnud Ats Nikkolo kaitsjale vandeadvokaat Matti Reinsalu makstud riigi õigusabi tasu 108 €, mis tuleb Ats Nikkololt välja mõista. Kohtueelses menetluses on B.E kaitsja vandeadvokaat Eve Jundasele makstud riigi õigusabi tasu 72 €, mis tuleb B.E-lt välja mõista. Ats Nikkolo ja B.E suhtes oli teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis selgitamaks, kas nad said aru oma tegude tähendusest, on võimelised osalema uurimistoimingutes ja kandma karistust. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt tuleb ekspertiisikulud kummagi kohta 510 € jätta riigi kanda. Asitõendid Kriminaalasja juures olevad CD plaadid salvestistega - KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde; sinine kanister- KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada; sõiduauto xxx xxx, mis on nüüdseks KN oma ja asub tema valduses - KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt temale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

1-15-1266 Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.