Kohtulahend

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Rostislav Goregljadile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rostislav Goregljadi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.07.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5115 tunnistati Rostislav Goregljad süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 6 kuud vangistust. Rostislav Goregljad tunnistati süüdi ka KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuulus 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.12.2012. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib esimest korda. Praegune süüdimõistmine on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise; dokumendi, pitsati ja stambi hävitamise, rikkumise, varguse ja peitmise; kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise dünaamika on muutunud kergemaks, kuid on saadud suuremat tulu. Tegutsenud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav osalenud vangla majandustöödel (koristajana, värvimistöödel, köögitöölisena), osalenud riigikeele A1 taseme kursusel, mille läbis edukalt ning riigikeele A2 taseme õppes. 2014. aastal alustas õpinguid keevitaja eriala õppes, kuid loobus tervislikel põhjustel. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase M T, kellega kooselu väidetavalt üle 13 aasta, nende ühise alaealise lapse ja elukaaslase vanematega kolmetoalises korteris aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib samale aadressile elama asuda. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt korteri eest võlgnevused puuduvad, eluaseme tingimused vastavad elektroonilise valve paigaldamiseks. Elukaaslane ja elukaaslase vanemad on nõus elektroonilise valve rakendamisega antud aadressil. Peale põhikooli lõpetamist asus tööle isale kuuluvasse lihapoodi. Mõne aja pärast avas oma poe ja tegutses iseseisvalt kuni 26-eluaastani. 2005. aastal läks tööle Tallinnasse ehitustöödele, töötas ka mitteametlikult Soomes. Enne vangistust töötas xxxx, kust koondati nelja kuu pärast peale tööle asumist. Seejärel tegi juhutöid, oli arvel Töötukassas. Peres oli pidev sissetulek, isiku väitel sai pere majanduslikult hakkama. Vaatamata sellele, et peres oli pidev sissetulek, ületasid kulud tulusid. Viru Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 8240,65 eurot, vabanemisfondis on 97,20 eurot. Ennetähtaegse vabanemise korral ei ole garanteeritud töökohta, kuid elukaaslase sõnul on vabanemisel isikul võimalus tööle asuda. Päritoluperekonda kuuluvad noorem õde ja isa, kellega käesolevalt ei suhtle. Lähiringkonna moodustavad elukaaslane ja nende ühine alaealine laps, samuti elukaaslase vanemad. Vangistuses toimuvad regulaarselt kokkusaamised elukaaslase ja lapsega. Väidetavalt isik kahetseb tehtut ja on teinud järeldused, et oma käitumist muuta. Toimepandud kuritegu viitab sidemetele kriminaalse taustaga isikutega. Tunnistab alkoholi tarbimist, mis on minevikus kaasa toonud probleeme. Väidetavalt mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Puuduvad andmed selle kohta, et alkoholijoobes olles käituks vägivaldselt.

Varasemad teod näitavad, et kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. 2014. aastal on toimunud vestlus seadusekuuleka eluviisi eelistest ja ühiskonnas kehtivatest normidest ja hoiakutest ning suhtumisest ühiskonda. Kriminaalkorras karistatud kolmandat korda ja korduvalt karistatud väärtegude eest. Ametiisikutega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Suhtumist ühiskonda peegeldavad toime pandud kuriteod, mis on olemuselt ühiskonnaohtlikud. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 27%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 16%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile ning teeb ettepaneku kohaldada käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla ning nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega. Vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu kasutanud sotsiaalprogrammide läbimiseks, riigikeele õppimiseks ning majandustöödel töötamiseks, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. 26.06.2014 määratud distsiplinaarkaristus (noomitus) on käesolevaks ajaks kustunud. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kinnipeetava karistuse lõpptähtaeg on 22.06.2017. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud üle 2 aasta ja 5 kuu, kanda jääb veel veidi üle 2 aasta. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusele allutamise, elektroonilise valve kohaldamisega ja lisakohustuste panemisega saaks jätkuvalt maandada kinnipeetaval uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuud. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Rostislav Goregljadi taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta, samuti kriminaalhooldaja ettepanekuga elektroonilise valve tähtaja osas. Maakohtu istung 01.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tahab vabaneda, et elada koos perega. On kindel, et tal ei teki probleeme töökoha otsimisega, kuna teab, et peab maksma oma võlgnevusi. Töötas varemalt aknafirmas, mis valmistab ja paigaldab plastikaknaid, samuti oli tal enne olemas garantiikiri sellest aknafirmast. Praegu garantiikirja ei palunud sellepärast, et firmas vahetus ülemus ja uus ülemus kinnipeetavat ei tunne. Selgitab, et ta koondati töölt ja peale seda tekkis elus mingi kriis. Tegeles 10 kuud narkootikumidega. Vanglas olles vaatab hoopis teistmoodi nendele asjadele. Isik teeb nüüd tulevikuplaane, varem üldse ei mõelnud, mis saab edasi. Peale kahte esimest kuritegu ei olnud tagajärjed nii hirmsad, kui praegu, mil istub

vanglas. Lisab, et kui ei saa tööle aknafirmasee, siis võtab ennast arvele töötukassas. Tahab saada suure auto juhiload. Saab töötada maalrina. Kaitsja seisukoht Kuna vangla ja ka prokurör toetavad kinnipeetava vabastamist, leiab kaitsja, et isikule tuleb anda võimalus näidata ennast seadusekuuleka kodanikuna. Tal on olemas elukoht xxxx. Elamispind vastab elektroonilisevalve seadmete paigaldamise nõuetele ja korteri omanik on selle seadme paigaldamisega nõus. Teda on karistatud kriminaalkorras 3 korda, kahel esimesel korral aastaid tagasi, 2005. ja 2006. aastal. Taolisi kuritegusid peale karistuse ära kandmist ta enam toime pannud ei ole. Antud kuriteo puhul kinnipeetav rääkis, mis olid kuriteo toimepanemise motiivid. Dokumentidest on näha, et isik kahetseb oma tegu. Sellel korral on karistus kõige rangem, reaalne vangistus. Inimene on juba rohkem kui pool karistusest ära kandnud. Kaitsja on seisukohal, et karistus on juba oma eesmärgi täitnud. Isik on mõtlema hakanud seadusekuulekale elule. Positiivsena võib välja tuua selle, et kinnipeetav ei ole vägivaldne. Vangistuses on üks distsiplinaarkaristus, mis loetud päevade jooksul saab ära kantud. Need on olnud sellised rikkumised, kus tahtis anda kaaskinnipeetavale vorsti. Siin võib tõlgendada seda nii, et ta tahtis aidata kaasvangi. Vanglas on ametnikega käitunud korrektselt, kaasvangidega tülisid ei ole. On olnud majandustöödel, on omandanud A1 ja A2 tasemel riigikeele. Keevitaja kutse jäi omandamata kuna tervis ei talunud keevitusest tulevaid aurusid. Tal on vabanemisel olemas konkreetne visioon ja plaan, kuidas oma elu korraldada. Materjalidest on näha, et ta on käinud teadlikult koguaeg tööl. Ta on olnud ehitusel tööl, aknatehastes. Kaitsja leiab, et vabanemisel leiab ta endale töö ja see on eeldus sellele, et ei tekiks perioode, kus inimesel ei ole sissetulekut. Töötamine tagab ka selle, et inimene saab hakata täitma oma kohustusi. Tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on madal. Ka vangla on seisukohal, et inimene väärib võimalust ja teda võib vabastada. Seega kaitsja toetab taotlust ja leiab, et on olemas eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest, kuna kuriteo raskus ei välista isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Vanglas viibib Rostislav Goregljad esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma kauaaegse elukaaslase juures, kus ta ka enne vangistust elas ning mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kõik korteris hetkel elavad isikud, sh elukaaslane ja elukaaslase vanemad on andnud nõusoleku korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Garanteeritud töökoht kinnnipeetaval vabanedes küll puudub, kuid isiku elukaaslase ja kinnipeetava enda sõnul on tal võimalus saada tööle aknaid tootvasse ja neid paigaldavasse firmasse, kus ta ka varasemalt töötas. Juhul, kui tööle nimetatud

töökohta saada ei õnnestu, võtab kinnipeetav end oma sõnade kohaselt Töötukassas arvele. Vangla iseloomustuse kohaselt omab isik võlgnevusi summas ligikaudu 8240 eurot. Vabanemisfondi on hoiustanud ligikaudu 97 eurot, mis aitab isikul vabanedes esialgselt majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava elukaaslane on märkinud, et kavatseb isikut vabanedes moraalselt toetada. Kohus leiab, et töökoha ja sissetuleku olemasolust tulenevaid riske on võimalik maandada isikule käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse panemisega, mis seisneb kohustuses asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele peale vangistusest vabanemist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi olulist ette heita. Ta on vangistuses viibimise aja jooksul olnud hõivatud tööga, samuti on omandanud riigikeele A1- ja A2-taseme ning 2014. aastal on isikuga toimunud vestlus seaduskuuleka eluviisi eelistest ja ühiskonnas kehtivatest normidest ja hoiakutest ning suhtumisest ühiskonda. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (vt RKKKm nr 3-1-191-06, p 8.1). Rostislav Goregljadil on vangistuses viibitud aja jooksul 1 distsiplinaarkaristus. Kohus nendib, et nimetatud rikkumist tuleb ennetähtaegse vabastamise arutamisel arvesse võtta, kuid käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kinnipeetava üldist käitumist vangistuses saab pidada heaks. Distsiplinaarrikkumine leidis aset 26.06.2014, peale mida rohkem rikkumisi kinnipeetav toime ei ole pannud, samuti ei ole tal olnud probleeme suhtlemisel vanglaametnikega. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval ei ole tema enda sõnul olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ega narkootikumide tarvitamisega ning kohtul puuduvad andmed väitmaks vastupidist või seostada toimepandud kuritegu alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisega. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 16-27%. Tegemist on küll keskmiselt arvestatavate tõenäosustega, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Rostislav Goregljad viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Samuti toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.

Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.