Kohtulahend

Välja mõista D.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 162,72 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 162,72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu D.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määrata D.N kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus saata Viru Vanglale, D.N-ile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 21.05.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.N kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. D.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.08.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 200 lg 1, § 121 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust kolmandiku võrra ja karistati D.N vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel

liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2011 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osale 5 kuud ja 21 päeva vangistust ning mõisteti D.N-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguses arvati 07.08.2012. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav D.N suhtes karistusjärgse jäitumiskontrolli kohaldamist. Vangla spetsialistid soovitavad karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata D.N-ile

, 4, 7, 8 alusel täiendavad lisakohustused - mitte tarvitada KarS § 75 lg 2 p 2, 2 alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud ajaks, osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides ning mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega. Maakohtu istung KinnipeetavD.N ei olnud nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega tema suhtes. Kinnipeetav leidis, et ta sai karistuse ning istus selle ära ning ta ei ole nõus kriminaalhooldaja juures käima. Kinnipeetav avaldas, et tal on võimalus minna tööle Soome või Rootsi. Konkreetset elukohta vabanemisel ei ole, xxxx tänaval elab ema, kuid ta ei saa seal kogu aeg elada. Kinnipeetav avaldas veel, et kui ta oli viimati kriminaalhoolduse all, siis ta tarvitas alkoholi ja pani toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav leidis, et ta suudab vabaduses ennast kontrollida. Tal on probleeme tervisega ning talle on määratud xxxx. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Viimati karistati isikut röövimise eest. Vaadates kinnipeetava isikut, siis on tegemist narko- ja alkoholisõltlasega. Kinnipeetav soovib küll Soome ehitusele tööle minna, kuid tal puudub selleks eriala. Materjalidest nähtub, et isikul on nõudeid üleval 2000 eurot, kuid vabanemisfondis on 300 eurot, see on risk uuteks kuritegudeks. Isik väidab, et ta on juba 10 aastat tiirelnud vangla- ja kriminaalhoolduse süsteemis, kuid midagi muutunud ei ole. Kaitsja leidis, et karistusjärgse kontrolli seadmine ei ole vajalik. Vaadates kinnipeetava käitumist vanglas, siis ta on teinud väga palju oma elu muutmiseks. Ta on läbinud erinevaid programme. Tuleb kaaluda seda, millised võimalused on tal enda ülalpidamiseks. Arvestades tema elukohta, tervise diagnoosi, siis töö leidmine Ida-Virumaal on raske. Kaitsjal ei ole alust kahelda kinnipeetava sõnades, et ta saab asuda elama Soome ja seal tööd leida. Käitumiskontroll hakkab piirama mingis osas isiku võimalus teenida endale elatist. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87' sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et D.N suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. D.N on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Ta kannab karistust, s.o vangistust KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 200 lg 1, KarS § 121 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Vabanemisel 30.07.2015 on D.N kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses.

Seega, on D.N suhtes KarS §-s 87 sätestatud formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos (materiaalne alus), et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb kohtul analüüsida kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Käesolevat karistust kannab kinnipeetav röövimise, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemist tingituna. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, lisandunud on röövimine. Viimaseid kuritegusid iseloomustab vägivaldne käitumine kannatanute suhtes, mis üldjuhul ei ole ettekavatsetud. Enamjaolt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud sõltuvus mõnuainetest ja ajendiks materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Ohustatud on pereliikmed, samuti juhuslikud isikud ning isikud kes omavad vara. Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuse tekitamises ja teiste isikute isikliku vara omastamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on eelnevalt tarvitanud alkoholi/narkootikume, tekib konflikt teise isikuga ning isik ei suuda oma käitumist kontrollida. Samuti kui isik soovib saada kiiret materiaalset kasu. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline. Kinnipeetavat on küll vabaduses valmis toetama materiaalselt tema vanaema, kuid kinnipeetaval puudub endal vabaduses kindel töökoht, tal on tasumata võlanõudeid üle 2000 euro ulatuses ning tal puudub ka eriala, millel oleks võimalik tööd leida. Samuti nähtub asja materjalidest, et kinnipeetava puhul on tegemist narkosõltlasega, kelle sõltuvus on mõjutanud pikaaegsete töösuhete loomist. Kuivõrd kinnipeetav ei tunnista oma probleemi ning ta leiab, et tal ei ole vabaduses narkoravi vaja, siis puudub kohtul ka veendumus, et kinnipeetav suudab vabaduses narkootikumidest hoiduda ja seeläbi püsivat töökohta leida või seda hoida. See omakorda soodustab majanduslike raskuste ilmnemist ning võib esineda risk uue kuriteo toimepanemiseks. Juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib isik taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Asjaolu, et kinnipeetaval on

võimalus leida tööd Soomes või Rootsis on olnud paljasõnaline ja tõendamata ning kohus leiab, et kui kinnipeetaval on tahe tööd teha, siis saab seda teha ka Eestis. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt D.N puhul hinnatud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 73%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42% (keskmine risk). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et D.N puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et D.N on käitunud vanglas õiguskuulekalt, vajab D.N siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda kohtu arvates tagada D.N ise. Seega tuleb D.N suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks D.N käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.