Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.08.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7136 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 121 järgi ning karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti L.F-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati L.F vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2010.a kuni 05.08.2010.a, s.o 3 päeva, alates 14.02.2011.a kuni 15.02.2011.a, s.o 2 päeva, alates 06.11.2011.a kuni 07.11.2011.a, s.o 2 päeva, kokku 7 päeva ja mõisteti L.F-ile lõplikult ärakandmisele 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2011.a kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osale- 5 kuud ja 21 päeva vangistust ning mõisteti L.F-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 07.08.2012.a. Kohtuotsus jõustus 08.09.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.08.2012.a ja lõpeb 30.07.2015.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.08.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta L.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist. L.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Ta on aastaid narkosõltlane. Tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusliike, need ükski ei ole olnud mõjusad, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuse ajal on teda karistatud distsilpinaarkorras. L.F avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vangistuse ajal läbinud erinevaid programme ja tahab jätkata edaspidi seaduskuulekalt. Kaitsja leiab, et L.F võiks vabastada enne tähtaega. Need võimalused, mis kinnipeetavale on pakutud vanglas, on ta kasutanud ja päris edukalt, läbinud erinevaid programme. L.F on lähedaste ring, kes soovivad, te ta vabaduses elaks õiguskuulekat elu. L.F on sõltuvus ja kaitsja arvates selliste inimeste puhul on otstarbekas kaaluda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, et neil oleks parem resotsialiseeruda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

L.F on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS 76 lg 2 ). Seega

2 (4)

esinevad formaalsed alused L.F tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.F on kriminaalkorras karistatud mitmeid kordi ning on varem korduvalt vangis viibinud. Käesolevat vangistust kannab L.F varguse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteo toimepanemise ajendiks on üldjuhul olnud materiaalse kasu saamine ning ühiseks soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest. L.F puhul on tegemist uimastisõltlasega, kes käesolevaks hetkeks on vanglas läbinud aktiivse rehabilitatsiooni. Ta on läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli, osales MTÜ Convictus Tervise tugigrupi töös, läbis riigikeele õppe A1, A2 tasemel ning alustas õpet B1 tasemel. Lisaks läbis sotsiaalprogrammid 12 sammu Sinu igapäevane valik ja Eluviisitreening ning alustas individuaalnõustamisi kliinilise psühholoogiga. Toetava tegevusena osales joogas SRS kinnipeetavatele ning vabastava hingamise treeningutel. L.F liitus AN tugigrupi liikmetega, osaleb majandusabitöödel. Distsiplinaarkaristusi on mõistetud, viimati rohkem kui aasta tagasi. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib L.F elama asuda oma vanaema juurde, kuna perekonnas, kellega varem elas, tarvitatakse alkoholi. Kohtu hinnangul on keskkonna vahetus kahtlemata hea. L.F-ile on määratud töövõimetus 70%, pension tagab mingigi sissetuleku. Poolik haridustee ja vähene töökogemus ei toeta töökoha leidmisel. Kohtu hinnangul ei toeta L.F tingimisi enne tähtaegset vangistusest vabastamist L.F varasem elukäik (korduvad kuriteod ja mõistetud karistused), vabanemisjärgsed elutingimused (eelkõige töökoha puudumine, hariduse puudumine) ja tema isik (narkosõltuvus). Vabanemisjärgse toimetuleku tagamiseks tuleks L.F jätkata vangistuses rehabiliteerivat tegevust narkosõltuvusest vabanemisel. Lisaks puudub kohtul ka veendumus, et kinnipeetav ka tegelikult on asunud paranemisele. Seda ei kinnita tema käitumine vangistuses – L.F on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, karistuseks on määratud muuhulgas ka kartserit, mis on tulnud tal ära kanda. Rikkumisteta käitumise periood ei ole kohtu arvates veel piisav, et saaks asuda seisukohale süüdimõistetu muutuste püsivuses. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Vaatamata vangistuse kestel toimunud positiivsetele arengutele süüdimõistetu käitumises on kohus seisukohal, et käesoleval ajal esine L.F suhtes neid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks. Ainuüksi see, et saabunud on tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus, ei ole vabastamise alus. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et L.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud L.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.09.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Vilt. Kaitsja esitas 16.09.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 137,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 137,40 eurot.

3 (4)

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb L.F-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.