Kohtulahend

PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas on 08.09.2014 registreeritud juhtum nr 3110140126835 selle kohta, et Z.J oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt Eesti kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile nr 2363T 17.09.2014 uriini proovist (mis oli võetud 09.09.2014) tuvastatud fentanüül. Oma taolise käitumisega on Z.J rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust KarS § 75 lg 2 alusel- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 02.03.2015.a. seletuses kirjutas Z.J, et ei ilmunud registreerimisele, kuna tal ei olnud bussisõiduks raha. 17.03.2015.a. kirjutas Z.J, et ei ilmunud registreerimisele, kuna sõiduks puudusid tal rahalised võimalused. 21.05.2015.a. seletuse kirjutas Z.J, et 08.09.2015.a.viibis ta oma tööautoga parkimisplatsil ning politseitöötajad kontrollisid tal narkojoovet. Milline aine kohapeal tuvastati, Z.J ei mäleta, ekspertiisi käigus tuvastati tal organismis fentanüüli olemasolu. Z.J on teadlik katseaja algusest, et talle on kohtu poolt määratud kohustus- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Z.J palub talle antud rikkumine andeks anda võimaldades tal jätkata katseaja läbimist määrates talle kohustuse-pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt 15.06.2015.a.ning läbida psühhiaatri poolt määratud ravi. Esmakohtumise ajal 17.07.2014 Z.J-ile selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Z.J kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Korduvate kontrollnõuete rikkumiste tõttu esitati kohtule 09.01.2015.a. erakorraline ettekanne, mille alusel määrati Z.J-ile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.01.2015.a. kohtumäärusega kohustus- läbida sotsiaalprogramm "xxx 23.02.2015.a. ei ilmunud Z.J registreerimisele. 02.03.2015.a. registreerimisel selgitas ta, et registreerimisele mitteilmumise põhjuseks oli asjaolu, et tal ei olnud bussisõiduraha. 16.03.2015.a. ei ilmunud Z.J registreerimisele, 17.03.2015.a.registreerimisel selgitas Z.J, et tal puudusid rahalised xxx. 23.03.2015.a. xxx 24.03.2015.a. esitas Z.J töölepingu ja töölepingu lõpetamise otsuse. Antud dokumentidest lähtudes, oli Z.J võetud tööle 10.03.2015.a. ning 19.03.2015.a. lõpetati leping erakorralise ülesütlemisavalduse alusel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel, kus töötaja on viibinud tööl joobeseisundis. Töölepingu lõpetamisel on Z.J ́i allkiri. Z.J eitas registreerimisel narkootilise aine tarvitamist. Alates 10.04.2015.a. võeti Z.J xxx. 21.05.2015.a. registreerimisel tunnistas Z.J asjaolu, et periooditi tarvitab narkootilisi aineid, ei tee seda siis, kui vaja autot juhtida. Seega ei ole Z.J teinud vastavasisulisi järeldusi kohtuotsusest, samuti talle kohtu poolt kohtumäärusega antud täiendavast võimalusest jätkata katseaega rikkumisteta. Z.J on tahtlikult jätkanud kontrollnõuete ja kohustuse eiramist. Kohtuistungil riminaalhooldaja leiab, et Z.J on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta onvõimeline lubadusi andma, samas ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtu tõsiselt talle määratud karistusse. Lisaks kirjalikule ettekandele ei ilmunud Z.J registreerimisele 2.06. 2015 ja täna s.o kell 9.00 16.06.2015. programmis xxx. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldaja taotleb Z.J-ile määratud karistuse täitmisele pööramist.

Z.J selgitas, et tõepoolest ta 2.06.2015 ja täna s.o 16.06.2015 ei ilmunud registreerimisele, kuna viibis seoses tööga xxx sõiduks eelnevat luba 31.05.2015 ja ka xxx viibimiseks. Z.J soovib jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, selles esitatud taotlusega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Registreerimislehelt nähtub, et Z.J on korduvalt jätnud ilmumata määratud ajal registreerimisele. Z.J ei ilmunud 23.02.2015 ja 16.03.2015 määratud registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta. 2.06.2015 ja täna s.o 16.06.2015 kell 9.00 ei ilmunud registreerimisele, kuna viibis seoses xxx. 31.05.2015 sõitis Z.J xxx Seega Z.J rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Peale seda Z.J tarvitas 08.09.2014 narkootikume, millega rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seoses rikkumisega määrati Z.J-ile kohustus osaleda xxx, mille raames ei ilmunud kohtumisele 2.06.2015. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Z.J-i käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei taotlenud korduvalt eelnevat luba kriminaalhooldusametnikult (kaks korda tema enda sõnul) lahkumiseks Eesti territooriumilt ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks ning tarvitas narkootikume ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kohus leiab, et Z.J ei ole näidanud soovi kanda temale mõistetud karitust vabaduses ja täita temale määratud kohustusi, mistõttu kriminaalhooldus ei ole tema suhtes õigustatud. KrMS §427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku ja prokuröri seisukohta, et kriminaalhooldus Z.J-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei soovi täita talle määratud kontrollnõudeid. Z.J-ile määratud katseaja pikendamine või katseajaks lisakohustuste määramine ei ole otstarbekas kuna isik ei tee koostööd kriminaalhooldajaga ning temale varem määratud lisakohustus ei andnud oodatud tulemusi. Z.J rikkus korduvalt kontrollnõuet - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei taotlenud korduvalt eelnevat luba kriminaalhooldusametnikult (kaks korda tema enda sõnul) lahkumiseks Eesti territooriumilt ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks ega täitnud kohustust mitte tarvitada narkootikume.

Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Seega Z.J ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning Z.J tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

MÄÄRAS

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele Z.J-ile Viru Maakohtu 30.06.2014 kohtuotsusega 1-14-4271 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistetud kandmata karistus - 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Z.J-i karistuse kandmisele.

ilmumisest kinnipidamiskohta

KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Z.J-i kandmiseks kinnipidamiskohta.

suhtes sundtoomine karistuse

Määruse ärakiri saata Z.J-i ja Viru Vanglale. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. ( Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.