Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

(kakskümmend kaheksa) päeva.

proovi, mis asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2015-237), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud KarS §-s 199 ettenähtud kuritegusid (viimati 26.02.2010 kuni mai 2010, mille eest ta tunnistati süüdi Harju Maakohtu otsusega nr 1-10-10818 ning mille eest mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes ta 17.05.2013), uuesti 28.01.2015 ajavahemikul alates kella 04.11-st kuni 08.30-ni tungis tuletõrjesissepääsu ukse akna lõhkumise teel sisse Tallinnas aadressil Peterburi tee 47 asuvasse Maxima Eesti OÜ-le kuuluvasse kontoriruumi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Maxima Eesti OÜ-le kuuluvad vallasasjad ja nimelt: kolm sülearvutit HP Probook 650/Dock HP 90W, igaühe väärtus 771,86 eurot – kokku 2315,58 euro väärtuses, kaks sülearvutit HP Probook 650/Dock HP 90W, kummagi väärtus 849,90 eurot – kokku 1699,80 euro väärtuses, sülearvuti HP Probook 6460bwDock väärtusega 909,47 eurot, fotoaparaat Canon väärtusega 459,44 eurot, väärtuseta mahakantud tahvelarvutid Tunex Tablet PC, väärtuseta kaubanäidised (alkohoolsed joogid, teflonpann, naiste sukkpüksid, meeste aluspesu), väärtuseta sülearvuti Lenovo R61i, ning sõiduauto Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXXvõtmed, millel omaette väärtust ei ole, kõik kokku 5384,29 euro väärtuses. Samuti võttis ta ära võõrad vallasasjad, mis kuuluvad Mihhail Solovjovile ja nimelt: välise kõvaketta ATA väärtusega 150 eurot ning väärtuseta konjakipudeli Martell. Samuti XXXkuuluva võõra vallasasja, ja nimelt: BMW-automudeli kujulise arvutihiire väärtusega 30 eurot. Seega oma tegevusega N.H isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võtnud sõiduauto Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX võtmed, kasutas ajavahemikul 28.01.2015 kuni 29.01.2015 ajutiselt omavoliliselt AS SEB Liisingule kuuluvat ja Maxima Eesti OÜ kasutuses olnud sõiduautot Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX, mis oli pargitud Tallinnas aadressil Peterburi tee 47 asuva maja juurde, auto väärtus on 18 004,80 eurot.

Seega oma tegevusega N.H isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.05.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Kairi Kaldoja, süüdistatava N.H ja tema kaitsja Kristina Suvalova vahel järgnev kokkulepe: KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2015 kuni 31.01.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata kui N.H ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Nimelt on N.H kohustatud:

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-dest 8, 9; § 215 lg 2 p-st 1, § 64 lg-st 1, § 68 lg-st 1, §-st 74; §-st 75; §-st 78 asub kohus seisukohale, et N.H kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. N.H on aga eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval alalise sissetuleku suhtelisest vähesusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.